50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
selverman
Õppematerjali autor
justkui „nähtamatu käe“ poolt juhituna. • Majapidamised ning ettevõtted langetavad otsuseid, mida osta ja müüa. • Tulemuseks on, et hinnad juhivad turuosalisi otsustele, mis kipuvad maksimeerima ühiskonna heaolu. 7) Valitsus võib mõnikord parandada majandustulemusi; Kui turg ei suuda paigutada ressursse optimaalselt, tekib turutõrge (market failure). Turutõrke põhjuseid on mitmed: • Üks neist on välismõju (externality), mis on eemalseisja mõju majapidamise või ettevõtte heaolule. • Turu mõju (market power), mis on üksiku inimese või ettevõtte võime mõjutada turuhindu ebakohaselt. 8) Elatustase sõltub riigi tootlikkusest; On olemas mitu võimalust mõõta elatustaset: • võib võrrelda sissetulekuid; • võib võrrelda riigi kogutoodangu turuväärtust; • Peaaegu kõiki elatustaseme erinevusi riikide vahel on võimalik seletada tootlikkusega.
Maksu võtmisega teede kasutamise eest vähemalt tipptundidel saab valitsus teadvustada teede kasutajatele kulusid, mida nad teistele liiklusummikutega tekitavad. Vastupidise toimega on positiivsed välismõjud. Sel juhul mõjutab ühe üksikisiku või firma tegevus teisi üksikisikuid või firmasid positiivselt, kuid ei saa selle eest tasu. 18.Selgitage joonisel Pigou maksu ja Pigou subsiidiumi leidmist negatiivsete välismõjude korral Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Selle maksu suurus Joonis 5.1. on Ps-Pt. Protseduuriliselt näeb Pigou maksumäära leidmine välja nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt 7 efektiivne tootmise maht Qs. Samuti on meil teada tootmise piirkulu väljendav kõver. Nende kahe
käibele lastes), küll aga tuleb suunata tegevused tööhõive probleemide lahendamisele. 55.Kes ja mis suunas arendas pärast II maailmasõda edasi avalike hüvede teooriat; avalike ettevõtete teooriat; põhiseaduse ja otsustusreeglite majanduslikku teooriat; demokraatia majanduslikku teooriat; optimaalse maksustamise teooriat; maksuintsidentsi teooriat? *Avalike hüvede teooriat arendas edasi eelkõige Wicksell, kes käsitles kollektiivsete otsuste kujunemise protsessi avalikus sektoris. Tema arvamuse kohaselt võiks optimaalse seisundi saavutada piisavate diskussioonide abil parlamendis. Malinvaud, Derze ja de la Valle Poussin arendasid välja tsentraalse oksjonipidaja mudelid. Clarke ja Groves arendasid seda suunda veel edasi ning lõid mudeli, kus indiviidid võivad oma eelistused kaaskodanike suhtes läbi suruda, kuid peavad seejuures tekkivate negatiivsete välismõjude rahalise väärtuse avalikule sektorile maksuna üle kandma.
tootjatel on samad tootmistehnoloogiad ehk sisendite tehnilise asendamise piirmäärad siis saab tasakaalupunkt olla vaid selles kohas, kus nii tootmisressursid kui ka tarbijate tarbimiskogused on kõige efektiivsemad ehk midagi muutes saaks olukord vaid halvemaks muutuda. 4 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 23. Milles seisneb avaliku sektori erinevus eraettevõtlusest ja kodumajapidamistest? Avalikus sektoris saavad kokku erinevate indiviidide erinevad huvid, mis on omakasupüüdlikud ja võivad seetõttu omavahel tugevalt vastuolus olla. Eraettevõte ja kodumajapidamine omab reeglina ühtset eesmärki ja selle omanikud soovivad samuti, et tervel ettevõttel läheks hästi. 24. Milles seisneb avaliku sektori ökonoomika ja avaliku sektori rahanduse lähenemisviisi erinevus avalikule sektorile?
Kolmandaks, küsitletutel on sageli huvi anda maksevalmiduse kohta omakasupüüdlikult valet informatsiooni. Kui küsitletud isik arvab, et tema vastus ei mõjuta tulumaksu või tasu suurust, tekib tal huvi maksevalmidusega liialdada. Nõudluse määramise meetodid: Hüpoteetilised meetodid: 1 küsitlused Kaudsed meetodid: 2 reisikulutuste meetod 3 kinnisvara hinna meetod. Avaliku kauba tootmine MC>0. 19. Välismõjud. Negatiivne ja positiivne välismõju. Välismõjud tekivad kas tarbimis- või tootmistagajärgedena ja mõjutavad teisi ilma, et tekitav osapool seda arvestaks. Negatiivne välismõju: õhusaaste, veereostus, müra. Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust Positiivne välismõju: tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Näide: Mesinik ja puuviljaaed
1) tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu; 2) tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 3) tagab kehtestatud planeeringute järgimise. (3) Kohalik omavalitsus korraldab planeerimisalast tegevust käesoleva seadusega sätestatud korras ka kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumiga piirnevas avalikus veekogus, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendatud. [RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009] § 5. Valla või linna ehitusmäärus Kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse: 1) valla või linna territooriumi või selle osa planeerimise ja ehitamise reeglite seadmiseks, välja arvatud maakasutus- ja ehitustingimuste määramine;
On kõigi mõjupiirkonnas olevate tarbijate käsutuses, sõltumata sellest, kas viimased soovivad neid kasutada või mitte. Tarbimisel ei kaota kogu oma väärtust, alles mingi piiri ületamisel võivad tarbijad osutuda rivaalideks. Avaliku hüvise kasutamise piirkulu on äärmiselt väike. Nulliga võrdub piirkulu, mitte avaliku hüvise tootmise kogukulu. Tarbimisest saadav kasulikkus peab olema võrreldav individuaalhüvistest saadava kasulikkusega. Spetsiifiline välismõju, mistõttu nende jaotamisel tekib turutõrge. Individuaalhüvis selle tootmist finantseeritakse müügituludest. Optimaalse toodangumahu määrab nende hinna ja tootmise piirkulu võrdlus. Ostu kasulikkus on fikseeritud ostu sooritamisel makstud hinnaga. Selle tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiirangut. Informatsiooni asümmeetria müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal (tööjõud, pruugitud auto, korter). Turg ei toimi siis efektiivselt, sest hüviste turuhinnad ei
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid