Välismõju avalikus sektoris (0)

Välismõju avalikus sektoris
Minu poolt valitud teemaks on linnaplaneerimine, millest täpsemat käsitlust saavad parkide rajamine, nende hooldus ja haljasalad üldiselt.
Kuna tegemist on avaliku huviga, siis kogu linnaplaneerimise protsess on suhteliselt pikk. Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna sotsiaalmaad on üldkasutatavad ja nende pealt ei maksta makse, siis üldjuhul rajatakse haljasalad ja pargid vms. just sellistele aladele .
Siinkohal toome väljavõtte ”Teemaplaneeringu ülesannetest” (PLS §8 LG3):

• Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ;
  
• Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasmaade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimusteseadmine;
  
• Rohelist võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine;
  
• Puhke- ja virgestusalade määratlemine;
  
• Ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi täpsustamine LK seaduses sätestatud korras;
  
• Vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitsealuste maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks või muutmiseks;
  
• Vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks
  

Kuna teemas käsitletud alasid ei rajata kellegi konkreetset huvi silmas pidades vaid lähtutakse üldsuse huvidest, siis saabki siinkohal väita, et tegemist on välismõjuga. Ehk, kellegi tegevus mõjutab teisi ilma vastava tasu või kompensatsioonita.
Üheks negatiivseks välismõjuks võib siinkohal kindlasti nimetada individuaalse omandi õiguse puudumist. Teine negatiivne mõju on ühiskasutus, läbi mille võib positiivne ja negatiivne mõju balansseeruda kord ühel, kord teisel pool. Positivistliku poolena võib nimetada visuaalset tulemit ja sellega kaasnevat miljööväärtust. Rajades mänguväljakuid, saame kaasa aidata “heade tegevuste” leidmisele noore jaoks.
Kui rääkida kuludest ja tuludest, siis selge on see, et rajamisega kaasnevad otsesed rahalised kulud on kindlasti suuremad kui rajamisega saadavad tulud. Üldjuhul otsesed materiaalsed tulud puuduvad. Väljaarvatud juhtumid, kus on tegemist spetsiaalselt rajatistega (Tallinna vanalinnas asuv liuväli).
Ühena headest näidetest saaks siinkohal tuua Pirita jõe ürgoru planeeringu. Tänu heale asukohale on erasektori huvid olnud maksimeeritud. Õnneks on olnud avalikkuse tähelepanu ja surve niivõrd tugev, et valitsev poliitiline jõud ei ole julenud astuda vastu avalikkusele ning tänu sellele ei ole järgi antud erasektori survele.
Kui tuleme tagasi välismõju probleemide juurde, siis peak siinkohal rääkima kulude ja tulude optimaalsest kasutusest. Teades, et meie ühiskond on suhteliselt ”kasvuperioodis”, siis peame paraku leppima kuludega , mis tekivad avalike rajatiste haldamisel. Kaudselt maksame need ise kinni. Eelkõige tekivad kulud valest kasutusest ning heaperemehe­likkuse puudumisest. Samuti võib tekkida free rider ´i fenomen. Piisab sellest, kui vaadelda mõnd parki, kus on aega veetnud seltskonnad, kes vastavad eeltoodud kriteeriumitele. Kuna taastamiskulud on suhteliselt suured ja KOV on oma kulu­planeeringud eelnevalt kinnitanud, ei pruugi leida enam ressursse, et pakkuda täisväärtuslikku teenust/toodet.
Siinkohal olekski alternatiivine võimalik kaasata erasektor . Paraku tähendab see aga seda, et kulutused avaliku sektori jaoks kasvavad. Kuna elame kapitalistlikus ühiskonnas siis ei oleksi mõeldav tasuta teenus. Samas on suhteliselt keeruline mõõdistada erinevaid kulusid /tulusid.
Lähtudes Pareto printsiibist peaks ühiskonna piirtulu võrduma ühiskonna piirkuluga .
Välismõjude korral: MCühiskond ≠ MCera või MBühiskond ≠ MBera
“Negatiivsete välismõjude puhul:
MC a + MD j = MR a
kus MC a ja MR a on agendi a (era)piirtulu ja (era) piirkulu ning MD j kirjeldab teistele
ühiskonna liikmetele tekitatud kahju. Sealjuures võtab turumehhanism arvesse ainult
erapiirtulu ja –piirkulu.
Positiivsete välismõjude puhul:
MC a = MB j + MR a ;
kus MB j kirjeldab teistele ühiskonna liikmetele tekitatud kasu. Positiivsete välismõjude puhul on ressursside paigutusel probleemiks, et arvestatakse ainult erapiirtuluga”. (A. Purju , R.Soosaar 2002)
Ühe võimalusena saab kasutada ka subsiidiume. Kuna subsiidiumide vorme on palju, siis siinkohal vajaks äramärkimist Pigou subsiidium , mis on alternatiivseks skeemiks negatiivsete välismõjudega seotud kahju vähendamiseks.