Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele (1)

Eesti Maaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Nimi
Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele
Referaat
Juhendaja : lekt . Nimi
Tartu 200X
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2.Naftareostusest üldiselt 3
2.1 Naftareostuse teke 3
3.Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel 4
3.1. Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab: 4
3.2.Naftareostuse mõjud sõltuvalt eri teguritest 5
4.Kokkuvõte 6
5.Kasutatud kirjandus: 6

Sissejuhatus

Käesolevas referaadis üritan välja tuua kõikvõimalikud naftareostuse mõjud nii loodusele , loomadele kes seal parajasti elavad. Leian, et teema on vägagi päevakajaline, kuna naftareostusest tuleb suhteliselt palju uudiseid ning see on globaalne probleem. Isegi meie pisike Eesti pole siinkohal erand , kuna läbi Soome lahe sõidab suurel hulgal tankereid Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks.

Naftareostusest üldiselt

Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara . Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta ääretult mürgise ja ebamaise vedelikuna. Tegelikult on see tekkinud niisama looduslikult nagu turvas ja ravimuda. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed , vaigud), ühtlasi on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett.
Pinnaveekogudesse satub toornafta peamiselt inimese käe läbi, tavaliselt tankeriõnnetuste ja naftapuurtornide lekete tõttu. Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest jm. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul; nad lahustuvad vähesel määral vees; segunevad, moodustades emulsiooni; aurustuvad; mattuvad põhjasetetesse; oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid . (Eesti Loodus 8/2008)

Naftareostuse teke

Peamised kohad kust naftareostust võib tekkida on naftatankerid ja naftapuurtornid. Siiski juhtub tavaliselt tankeritega rohkem õnnetusi, mistõttu on ka just kaldaäärsed alad reostatud. Jällegi on asjasse segatud inimene, kuna neli viiendikku juhtumitest on õnnetuse põhjuses kas otseselt või kaudselt süüdi inimfaktor . Maailmas on palju kohti kus tankerite ning reisilaevade teed ristuvad, eriti kitsastes või väikestes veekogudes. Kui vaadata veel laevade arvu, kes kõik korraga ühes alas kulgevad, on üldse imekspandav, et neid õnnetusi niivõrd vähe juhtub. Põhinedes HELCOM-i (Läänemere keskkonnakaitse komisjon ) näitajatele liigub Läänemerel pidevalt kaks tuhat suuremat laeva, milledest kahesaja lastiks on ohtlikud naftatooted ja kemikaalid . Kuna Venemaal on nii mõnedki sadamad Läänemere ääres, siis tahes tahtmata sõidavad paljud suured tankerid ka Soome lahest läbi, ning ühtlasi ka suhteliselt meie ranniku lähedalt, mistõttu on oht ka meie kaldaäärsete piirkondadele reostatud saada.
Läänemeri on ohtlik ka talvel, kui meri on jääs ja läbitavad koridorid kitsad . Näiteks 2003 aastal vangistas kuhjuv rüsijää laevad ning omal jõul nad liikuma ei pääsenud. Oli oht, et jää võib vigastada mõnda tankerit. (Loodusesõber 1/2004)

Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel

Sulgedele või karvkattele kinni jäänud õli, nagu toorõli või tankeri kütus, võivad põhjustada palju probleeme. Üks nendest on lindude puhul alajahtumine , kuna nafta pärsib nende sulgede isolatsiooni ning vettpidavuse omadusi. Hülgepoegadel tekib samuti alajahtumine, kuna nafta jääb nende pehme karvkatte külge kinni, mis muidu hoiab neid soojas . Täiskasvanud hüljestel on rasv , mistõttu ei kannataks nad maaõliga kokku puutudes alajahtumise käes. Delfiinidel ja vaaladel pole karvkatet, seetõttu ei kleepu nafta nende külge nii kergelt. Lindudest saab kerge saak, kui naftaga kaetud suled ei lase neil lendu tõusta. Mereimetajad nagu hülged on kergeks saagiks juhul kui nende loivad kleepuvad maaõliga kaetuna nende keha külge, mistõttu on neil raske vaenlase eest põgeneda. Linnud upuvad kuna õlised tiivad kaaluvad rohkem ning kleepuvad suled ei suuda endi vahele piisavalt õhku koguda et neid õhulisena hoida. Samuti kaotavad nad kehakaalu kuna nende ainevahetus püüab võidelda madala kehatemperatuuri vastu. Mereimetajad kaotavad kaalust kui nad ei saa enam süüa suure reostuse tõttu nende keskkonnas. Lindudel tekib vedeliku puudus ning nad võivad nälga surra kuna nad ei otsi enam toitu. Õliga kaetuna võib kaduda hüljeste puhul ema ja poja vaheline side, kuna nad identifitseerivad teineteist just lõhna ja välimuse järgi. Naftakiht on piisav maskeering nii visuaalselt kui ka lõhnaliselt, kuna lõhnab halvasti. Nii jätavad emad oma järeltulijad maha, mistõttu jäävad nood omakorda abitusse olukorda ning nälgivad surnuks . Naftat alla neelates põhjustab see veel lisa kahjustusi, põhjustades maohaavandeid ning siseverejooksu maos.

Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab:

Toiduahelas kõrgemal asuvate loomade mürgitamist, kui nad söövad liiga suurtes kogustes naftat sisse manustanud organisme
Pärsib sigimist, kuna muudab loomad liiga haiglaseks et sigida. Häirib selliseid toiminguid nagu linnul munade haudumine , või väheneb munade arv mida lind muneb
Nafta tilkade, aurude või gaasi sissehingamisel saavad mereimetajatel ja kilpkonnadel kahjustada nii hingamisteed ja kopsud, halvimal juhul on tagajärjeks surm
Kahjustusi mereimetajate või kilpkonnade silmadele, mis võib omakorda põhjustada haavandeid, silmahaigusi ja pimedust , tehes nii toidu leidmise nende jaoks väga keeruliseks, mistõttu surevad paljud nii nälga
Ärritust või haavandeid nahal, suul või ninas
Mereimetaja immuunsüsteemi kahjustusi või mahasurumist, mõnikord põhjustades teisejärgulisi bakteriaal- või seennakkusi
Kahjustusi punastele verelibledele
Organite kahjustusi ja rikkeid nagu linnu või mereimetaja maks
Kahjustusi linnu neerupealsele koele mis seondub linnu võimega säilitada vererõhku ning keha vedelike kontsentratsiooni
Munakoorte paksust vähendada
Stressi naftast tekitatud käitumiserinevustele
Kahjustusi kalamunadele, vastsetele ja noortele kaladele
Saastet randades kus kilpkonnad sigivad, põhjustades nii ka munade saastumise
Noorte mürgitamist ema kaudu, kui näiteks delfiini poeg saab emapiima kaudu õli

Naftareostuse mõjud sõltuvalt eri teguritest

Loomad kes on kaetud naftaga reostuse alguses võivad saada teistmoodi mõjutada kui need, kes reostust hiljem kogevad. Näiteks võib maaõli olla alguses rohkem mürgine kui pärast, mistõttu loomad kes sellega varajaselt kokku puutuvad saavad suuremas koguses mürkaineid. Ilmastikutingimused võivad nii vähendada kui ka suurendada potentsiaalset naftareostuse kahjustusi keskkonnale ja loomastikule. Näiteks soojad mered ja kõrged tuuled soodustavad kergematel õlidel gaaside moodustamist ning kahandab vees oleva õli hulka, mis vett saastab.
Nafta reostuse mõju loodusele sõltub ka sellest kui kaugele saaste jõuab. Näiteks hülgepojad on maaõli suhtes rohkem ohustatud kui vanemad, kuna nad ujuvad väikestes tiikides ning kivistel rannikutel, samas kui vanemad ujuvad avavees , kus on väiksem võimalus õliga kokku puutuda. Meriveised toituvad merirohust mis kasvab kalda lähedal ning on seetõttu taaskord rohkem ohus õliga kokku saada.
Reostusega võitlemiseks on vaja erinevaid ressursse, sõltuvalt loomade arvust ning tüübist, kes on ohus. Seadus nõuab nafta reostusega kokku puutunud loomadele kiiret ning humaanset hoolt. (www.amsa.gov.au: Impact of Oil Spills on Marine Mammals )

Kokkuvõte

Nafta mõjub elusloodusele kindlasti halvasti. Tänu tankeri ja naftapuurtornide õnnetustele levib loodusesse palju naftat, mis sinna mitte mingil juhul ei tohiks sattuda. Seepärast hukkuvad paljud süütud loomad. Siiski mõjub nafta saaste eri liikidele erinevalt. Ehk kõige raskem olukord on lindude jaoks, kel pole kuhugi pääsu kui neil tiivad naftaga koos on. Ka hüljestel on raske, ent kergemalt pääsevad kalad , kelledel pole seljas sulgi ega karvkatet, kuhu naftal oleks lihtsam kinnituda. Nafta põhjustab loomadele palju erinevaid haigusi ja vaevusi , milledest paljud on letaalsed. Lisaks sõltub õlireostuse tase ka mitmetest erinevatest teguritest, nagu näiteks ilmast ja saaste leviku kaugusest.

Kasutatud kirjandus:

Kreitsberg, R., Tuvikene, A. 2008. Naftareostus, meie kalade argipäev. Eesti Loodus nr. 8, lk 40 - 42

Maasik , I., Arusoo, H. 2004. 60 000 000 000 kilo naftat Soome lahel ehk millal on oodata naftakatastroofi Läänemeres. Loodusesõber nr. 1

2003. The Effects of Oil on Wildlife . Kättesaadav: www.amsa.gov.au (viimati külastatud 31.10.2009).
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 39 allalaadimist

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele #1

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele #2

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele #3

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele #4

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele #5

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele #6

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele #7

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-08-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MCarno Õppematerjali autor

Käesolevas referaadis üritan välja tuua kõikvõimalikud naftareostuse mõjud nii loodusele, loomadele kes seal parajasti elavad. Leian, et teema on vägagi päevakajaline, kuna naftareostusest tuleb suhteliselt palju uudiseid ning see on globaalne probleem. Isegi meie pisike Eesti pole siinkohal erand, kuna läbi Soome lahe sõidab suurel hulgal tankereid Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks.

referaat nafta loodus mõju elusloodus naftareostus

Kasutatud allikad

https://www.amsa.gov.au

Sarnased õppematerjalid

pdf

Naftareostuse võimalik mõju eluskeskkonnale

Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostuse tekkepõhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse mõju elusloodusele............................................................................................4 3.1 Linnud....................................................................................................................................4 3.2 Lindude puhastuse võimalikkus.............................................................................................4 3.3 Kalad..........................................................................................................................

Ökoloogia

doc

Naftareostus ja selle mõju veekogule

EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4

Rannikumere keskonnakaitse

docx

Naftaga seotud probleemid La�a�nemeres

TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS

Keskkonnatehnoloogia

docx

Nafta ja sellega kaasnevad porbleemid

Nafta ja sellega kaasnevad probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid

Keemia

docx

Nafta ja sellega seotud probleemid

Nafta ja sellega seotud probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva- pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid

Keemia

odt

Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet

Keemia

doc

Meresaaste vältimine eksami küsimused-vastused

Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe

Eriala seminar

docx

Meresaaste vältimine

IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade ballastvete ja setete kontroll ja käitlemine 2. Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Merre lekkinud õli teeb läbi mitmeid protsesse, mida nimetatakse ilmastiku mõjuks

Meresaaste vältimine

Rohkem sarnaseid