Millised on peamised veebilehtede trendid? (0)

Millised on peamised veebilehtede trendid?
Veebidisain on kiiresti liikuv ja muutuv tööstus, kus trendid tulevad ja lähevad. Samas kasutavad disainerid ka trende, mis ulatuvad mitmete aastate taha. Alati ei ole vajalik hakata leiutama jalgratast uuesti. Üheks näiteks võiks siinkohal tuua login mudeli. Login mudel jääb login mudeliks ning siin jääb innovatsioonile vähe ruumi. UI mustrid peaksid läbi sujuva kogemuse kasutajaid suunama, mistõttu on veel palju, millega disainerid peavad vaeva nägema, et saavutada täiuslik kasutajakogemus . Kasutajakogemused ongi määravaks, kuhu poole edasi minna, seda enam, et praegusel ajal kasutatakse veebi palju ka läbi nutiseadmete .
Järgnevalt toon ma välja oma uurimuse tänapäeva veebilehtede trendidest. Toon välja mõned huvitavamad veebilehed , kus uusi ja trendikaid mustreid on kasutatud ja lisan juurde enda poolsed kommentaarid.
Ikka veel käib eksperimenteerimine navigatsiooni ja menüüdega ning ikka veel püüavad disainerid saada seda võimalikult hästi ja kasulikult tööle. Üheks selliseks näiteks on hamburgeri menüü , mida on küll palju kritiseeritud, kuid samas on see muster laialdaselt kasutusel ning selle funktsioon on kasutajatele kergesti äratuntavaks muutunud. Disainerid soovivad aga leida veel paremat lahendust, mis oleks nii efektiivne, kui ka näeks hea välja. Nii, et selle kallal on oodata veel palju erinevaid katseid.
Long scrolling ehk .pikk veebilehe kerimine . Oleme jõudnud punkti, kus kerimine suurendab kasutajaskonda, kuid samas me tahaksime kerida vähem. Pika kerimise tehnika töötab eriti hästi saitidel, kus tahetakse meelitada kasutajaid läbi jutuvestmise. Pika kerimise juures on nii eeliseid , kui ka puudusi. See tundub loomulikum ja on lihtsam, kui klikkimine, kuid samas on pika kerimisega raskem infot leida. Murdes kerimise selgeteks sektsioonideks, on võimalik aga jäljendada ka mitmeleheküljelisust. Saab olema väga huvitav jälgida, milline kerimise tehnika tulevikus võidutsema jääb, kuid praegusel hetkel on küll pika kerimisega saite rohkem, kui lühikesega. Kui siin minu arvamust küsida, siis mina eelistaksin lühemat kerimist, kuna oma kärsitusest tahan ma infot kiirelt ja kohe. Pikalt kerimine tundub mulle ajaraiskamisena ja tavaliselt ei suuda ma ühtegi lehte täiesti lõpuni kerida.
Card layouts e. kaartidega kujundus, kus iga kaart kujutab endas ühtset kontseptsiooni – need on kui sisumahutid, mis edastavad olulist informatsiooni. Kaartide ristkülikukujulisus muudab nad lihtsasti ümberpaigutatavateks erinevatele seadmetele. Minuarvates väga hea lahendus, nii visuaalselt , kui ka funktsionaalselt. Üheks parimaks näiteks võiks tuua Pinteresti, kus on kasutatud kaartidega kujundust. Igal kaardil on informatiivne foto koos tekstiga ning saan juba esimesel peale vaatamisel aru, kas selles sisalduv info võiks mind huvitada või mitte. Selliseid lehti võiks minu arvates tulevikus rohkem olla, kuna need hõlbustavad veebi kasutamist ja hoiavad oluliselt kasutajate aega kokku.
Üheks populaarseks trendiks veebis on suurte piltide kasutamine. Kuna nägemine on inimese tugevaim taju, siis on suured pildid üks lihtsamaid viise kasutaja tähelepanu haaramiseks. Suuri pilte kasutatakse näiteks taustana, kuhu peale on vahel paigutatud ka veidike teksti. Tavaline muster on veel see, kui suurt pilti ülalt alla kerida, järgneb sellele card layout `i muster. Minule suured pildid väga meeldivad, kuna see loob mulle kohese emotsiooni antud lehe ja fotol kujutatu kohta. Arvan, et suuri pilte peaksid oma veebilehel kasutama reisfirmad. Ilusad suured pildid erinevatest sihtkohtadest garanteeriks kindlasti klientide ostusoovi suurenemist .
Üks viis, kuidas disainerid oma veebilehti teistest erinevaks muudavad, on rikkalik ja peen animatsioon . Animatsioone kasutatakse aina rohkem ja rohkem. Sellega muudetakse veebileht rohkem jutustavamaks, meelelahutuslikumaks ja interaktiivsemaks. Animatsioone ei saa aga pista kuhu iganes. Ennem tuleks see põhjalikult läbi mõelda, kas see lisab midagi juurde või mitte. Animatsioone saame vaadata kahe rühmana. Esimene on suure skaalaga animatsioonid, mida kasutatakse peamise interaktsiooni vahendina kasutajate mõjutamiseks. Sinna hulka kuuluvad näiteks parallax scrolling efekt ja pop-up teated .
Teine animatsiooni rühm on väikese skaalaga animatsioonid. Siia hulka kuuluvad seitse populaarsemat animatsiooni tehnikat. Esimeseks on laadimise animatsioonid, kus muidu igav laadimine üritatakse inimestele kuidagi lõbusamaks muuta. Jälgida tuleks selle juures seda, et animatsioon sobiks veebilehe üldise pildiga ja oleks oma loomult pigem lihtne.
Teiseks animatsiooniks on varjatud menüü ja navigatsioon, mille populaarsus on tohutult suurenenud ja eriti just seetõttu, et seda on hea kasutada veebilehel ruumi kokku hoidmiseks.
Kolmandaks on Hover`i efekt, mis annab kasutajale lehega suurema intuitiivse taju ja kohese tagasiside. Liikudes hiirega mõne nupu kohale, tajume seda nupu värvi muutumisega.
Neljandaks animatsiooni tehnikaks on galeriid ja slaidishowd, mis sobivad väga hästi fotograafia veebilehtedele ja portfoolio lehtedele toodete näitamiseks.
Viiendaks tooksin välja motion animatsiooni tehnika. Kuna meie silmad on loomulikult kujunenud nii, et nad püüavad liikumist, siis on liikumise joonistamine perfektne vahend kasutajate tähelepanu püüdmiseks.
Kuuendaks on kerimise animatsioon. Sujuv kerimine baseerub animatsioonil ning annab kasutajale suurema kontrolli kerimise tempo ja sujuvuse üle.
Seitsmendaks tehnikaks on lihtsad videod ja animeeritud taustad. Need lisavad veebilehele juurde nähtavust, kuid tuleks kasutada mõõdukalt, et see kasutajaid häirima ei hakkaks .
Tänu nutiseadmetes interneti kasutamisele on viimastel aastatel saanud väga populaarseks trendiks responsiivne disain . Praegusel hetkel võib täie kindlusega öelda, et kohalduv disain ei kao niipea mitte kuhugi . Tegemist on ettevõtetele lihtsa ja odava viisiga ehitada endile mobiilisõbralik ja täisfunktsionaalne veebileht. Võib öelda, et responsiivsus ei ole enam nii palju trend, kui on hoopis hea tava. Pole kahtlustki, et responsiivne disain on väga kasulik ja mitmekülgne ning tänu disainerite heale tööle, on see muutumas ka üha kiiremaks.
Flat disain e. lame disain ei kao veel niipea. See on olnud siin juba mõnda aega ning on kooskõlas teiste trendidega nagu minimalism , kohalduv disain ja material disain. Koos responsiivse disaini ülevõtuga, võib oodata ka lameda disaini jätkumist domineeriva trendina. Lamedat disaini ülistavad veebilehed otsivad nüüd võimalust, kuidas oma disaini veelgi rohkem lihtsustada. Näiteks tooksin Google`i logo , mida muudeti veelgi lihtsamaks. Muudeti ära font , kuna leiti, et puhtam ja ilma seriifideta font aitab logol vähendada suurust ja kasutada seda nüüd poole väiksemana. Google arvas, et nii on logo parem lugeda ka väiksemates seadmetes . Lame disain hõlmabki logosid, ikoone, pilte ning teisi elemente, mida on võimalik veelgi lihtsamaks muuta. Kõik see peaks aitama veebilehel muutuda lihtsamaks ja kergemaks, et lasta kasutajal efektiivsemalt sisuni jõuda. Tulevikus on aga üsnagi tõenäoline, et lamedas disainis kerkivad esile sellised trendid nagu pikad varjud , elavad värvid, lihtne tüpograafia ja minimalism, kus elementide arv lehel viiakse miinimumini.
Lameda disaini rikkalikum alternatiiv on aga material disain. See disainimuster keskendub ümber reljeefsete ja dünaamiliste elementide. Kasutatakse varju efekti ja liikumist, et luua realistlikum disain. Oma minimalistlikkusega on material disainil palju ühist lameda disainiga. Vahe on selles, et material disain annab visuaalselt sügavama tunde, kui lame disain. Disainerid kasutavad seda disaini oma kujundustes üha rohkem ning see trend on veelgi kasvamas .
Üha rohkem näeme me, et veebilehed muudavad oma fotosid , elemente ja ikoone rohkem personaalsemaks. Kodulehtedel kasutatakse oma enda fotosid, mitte aga fotosid, mis on võetud pildipankadest. Hinda on läinud fotograafi poolt tehtud kvaliteetsed ja unikaalsed ning õiget emotsiooni edasi andvad pildid. See annab ka hea kindlustunde, et sama pilti ei kasuta keegi teine. Sellist trendi kasutavad kindlasti kõige rohkem restoranide ja pubide veebilehed.
Üldiselt arvan ma, et kasutajatele on rohkem tähtsam see, kuidas leht funktsioneerib, kuivõrd selle välimus. Ilus veebileht on loomulikult väga tore, kuid mis sellest kasu on, kui see korralikult ei tööta. Tänapäeva kasutajad on muutunud juba väga teadlikuks ning lahkuvad selliselt lehelt, mis nende jaoks korralikult ei funktsioneeri. Kõige hullem oleks selline asi e -kaubanduse lehtedele. Kui klient on saanud korra juba halva kogemuse, siis ta enam seda lehte ka ei külasta.
Lõpetuseks arvan ma, et alati ei ole oluline ilmtingimata jälgida trende. Trendid on nagu hitid , mis on populaarsed just praegu. Disainer peaks läbi mõtlema, kus ja mida on vaja kasutada. Näiteks toon jällegi e-kaubanduse lehe, kuhu mingil juhul ei sobiks teha pika ja lõputu kerimisega lehte. Trendid ei ole midagi muud, kui täiendavad tööriistad disainerite tööriistakastis. Tuleb alati valida õige tööriist vastava töö tegemiseks.