Interaktiivne puutetahvel (1)

Interactive Whiteboards and Learning 13.11.2010
Essee
Puutetahvel ja õppimine
Alguses tahan öelda, et IKT-vahendite kasutamine on hea ja kasulik. Õpilastele on see huvitav ja mõnes mõttes lihtsustab õpetaja tööd tunnis. Teiselt poolt jäävad aga ikka alles need õpilased, keda õppimine (ka IKT-vahendite abil) ei huvita ja kes segavad siis teisi. Samuti on miinus aeganõudev ettevalmistustöö. Selle miinuse saab aga plussiks muuta, kui mõelda, et kord sisestatud materjal jääb alles ja edaspidi on seda vaja vaid veidi muuta või kohendada.
Kunstitundides saab puute­ tahvlit kasutada näiteks teemadest ülevaadete ja kokkuvõtete tegemiseks, tööülesannete tegemiseks, illustratsioonide näitamiseks, filmikatkendite ja piltide vaatamiseks, veebilehtede tutvustamiseks jms.
Hea on ka see, et on õpilastel huvi käia tahvli juures ise kirjutamas ja harjutamas.
Puutetahvlile materjali valmistamine on aga mahukas töö. Suur erinevus arvutiga võrreldes on see, et kõik ük­sused (harjutus, pilt, lause, sõna vm) tuleb ükshaaval lisada ja lukustada.
Puutetahvel koolis on kindlasti vajalik õpetajale tunni paremaks läbiviimiseks, kuid samuti avarduvad õpilaste õppimisvõimalused õppematerjali omandamiseks. Kõige olulisem on see, et puutetahvlil tehtavad harjutused aitavad igasuguse õppimismäluga õpilasi. Puutetahvel aitab kaasa sellele, et õpilased õpitud materjali ka selgeks saaksid – seda oskaksid, sest annab võimaluse ise paljusid asju läbi teha. Lapsed võtavad tunni käigust aktiivsemalt osa, on emotsionaalsemad ja motiveeritumad. Neile meeldib vaadata nii õpetaja tehtut kui ka ise kirjutada ja tahvlil toimetada. Nõrgemad õpilased saavad samuti kogeda eduelamust harjutuses sõnu ümber paigutades või lauseid järjekorda seades.
Esimesteks interaktiivsete tahvlite tootjateks olid firmad SMART Technologies ja Hitachi. 1990. aastate alguses tõi Hitachi turule interaktiivse tahvlisüsteemi, mille mudelid kasutasid Cambridge tarkvara . 1991. tõi SMART Technologies turule interaktiivse tahvli, mis suutis kasutada platvormina Microsoft Windowsi.
Statistika näitab, et 26% kogu Suurbritannia algkoolidest omab interaktiivset tahvlit. Vähemalt üks interaktiivne tahvel kooli peale on 73% algkoolidest. Alates aastast 2003 on interaktiivne tahvel jõudnud ka Eesti koolidesse.
Aga tänu Notebook tarkvarale ja interaktiivsele tahvlile, muutub palju hõlpsamaks. Kui nüüd võtta eelpool nimetatud konspekt, mis sisaldas pilte, heli ja teksti, siis tänu Notebook tarkvarale, on võimalik pilte, heli ja teksti otse tahvlil manipuleerida. Manipuleerimisel all peab autor silmas teksti ja pildi keeramist, suurendamist-vähendamist, lõikamist-kopeerimist jne. Elementaarsed on ka kõiksugu joonistamise võimalused (erinevad pliiatsid). Üldiselt saab teha kõike seda, mida enamike pildiredaktoritega. Kui nüüd küsida, miks on antud tarkvara parem kui pildiredaktor, siis vastuseks on lihtsus. Põhimõtteliselt on kõik tegevused hiireklõpsu kaugusel ja loodud just interaktiivset tahvlit silmas pidades. Kasutajaliides on väga lihtne ning kiiresti kohandatav erineva pikkusega inimestele – piisab ühest nupuvajutusest, et tuua tööriista riba alla-üles, vasakule või paremale. Kasutajaliidese kohandamine on vajalik eriti siis, kui tahvel on paigutatud seinale, kuna lühematel inimestele võib tekkida probleeme tahvli kasutamisega.
Suureks plussiks antud tarkvara juures on kindlasti võimalus kasutada teisi faililaiendeid oma esitluse juures. Nii näiteks võimaldab Notebook tarkvara kasutada Microsoft Office Powerpoint esitlusi enda konspektides. Autori silmis on suurimaks plussiks antud tarkvara juures selle võimalused kasutada Flash faile (swf). Selline võimalus annab arendajatel vabad käed rakenduste loomisel ja lõppkasutajatele lihtsa võimaluse neid oma esitlustes kasutada. Heaks näiteks on siinkohal Flash nupud, mida kasutaja saab kasutada oma konspektis näiteks edasi-tagasi navigeerimiseks. Nuppude näol on tegemist eelkõige visuaalselt meeldiva lisavõimalusega, kuid asendamatud need loengute juures ei ole. Kuna võimalus on kasutada Flashi, siis notebook on võimeline kasutama ka Flashi abil loodud programme. Siinkohal on heaks näiteks Flashis loodud taimer, mida on võimalik lisada kõikidele konspekti lehekülgedele ja seda ka reaalselt neis kasutada. Samamoodi annab väikestest Flashi detailidest kokku panna suurem rakendus: näiteks kasutades erinevaid nuppe luua lauamäng.
Arvutile loodud programmide kasutajaliides ei sobi enamasti interaktiivsel tahvlil kasutamiseks, kuna nende väljatöötamisel on kasutatud teistsuguseid eesmärke. Kui arvutile loodud programmid arvestavad sellega, et kasutaja istub toolil ja kasutab hiirt ning klaviatuuri, siis interaktiivse tahvli puhul peab kasutaja enamasti seisma ning kasutama pliiatsit või näppu. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et kasutaja peab saama kasutada interaktiivset tahvlit sama mugavalt nagu eelnevaid presentatsioonivahendeid (tahvel, grafoprojektor jne). Järelikult tuleb luua kasutajaliides, mida on samamugav kasutada kui tavalist tahvlit, kuid seejuures arvestada sellega, et liides pakub kõike seda, mida kasutaja arvuti ees istudes teha saaks.
Erinevalt arvutist, peab interaktiivse tahvli tarkvaralise kasutajaliidese disainer silmas pidama füüsilisi piiranguid. Kui nüüd võrrelda tahvlit ja arvuti kuvarit, siis on erinevus suur. Tänapäeval on enamasti levinud kuvari diagonaaliks 17”-19”, interaktiivsete tahvlite diagonaalid jäävad enamasti 64”-77” vahele, leidub ka 96” diagonaaliga mudeleid . Vahe on pea 4x, mistõttu näiteks ei pruugi arvuti kuvarile sobivasse kohta paigutatud menüü tahvli puhul kättesaadav. Kui menüü on lühikese ettekandja jaoks liiga kõrgel, siis ta lihtsalt füüsiliselt ei ulata selleni. Isegi kui ettekandja kasutab kaardikeppi, on ta sunnitud liigselt pingutama, mistõttu ei muutu interaktiivne tahvel niivõrd mugavaks kasutusvahendiks. Siinkohal ei piirdu õpetaja ainult liigse füüsilise pingutusega, vaid kohati varjab terve tahvli auditooriumi eest.
Kasutusel olevates interaktiivsetes tahvlites on eraldusvõimeks üldiselt 4096x4096, mis reaalselt tähendab seda, et üle tahvli on horisontaalselt ja vertikaalselt kasutusel 4096 puutetundlikku punkti. Kokku teeb see ~16,78 miljonit punkti.
Kokkuvõteks tahan öelda, et interaktiivne puutetahvel kujutab endast huvitavat ja kaasaegset õppevahendit. Ka õpilastele meeldib see õppevahend, sest muudab tunni huvitavamaks ja võimaldab vaadata suuremal hulgal visuaalset informatsiooni. Tähtis pole ainult see, mida lastele õpetatakse, vaid ka see, kuidas neid õpetatakse. Arvuti ja puutetahvliga töötamisel tuleb aga kindlasti arvestada lugemis- ja kirjutamispuudega õpilaste erivajadusi ning lähtuda laste võimetest ja eripärast.