Nafta trantsportimiseks kasutatakse tankereid ja torusid. Suurim import riik on Kanada, millele järgneb Hiina. Eksporditakse palju erinevaid kaupu üle maailma. Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. 2015. aasta seisuga moodustas koguimpordist 17,8% masinad ja seadmed, 17,8% transpordi vahendid (sh varuosad), 10,5% toornafta.Tähtsamad impordi sihtturud olid Hiina (19,9%), Kanada (14,8%), Mehhiko (12,5%), Jaapan (5,7%) ja Saksamaa (5,3%). 2015. aastal olid olulisemad ekspordiartiklid: 33,9% masinad ja seadmed, 31,2% tööstustoodang, 12,3% tarbekaubad ja 9,8% transpordivahendid.Olulisemad ekspordi sihtturud: Kanada (19,3%), Mehhiko (14,8%), Hiina (7,6%), Jaapan (4,1%) ning Ühendkuningriik (3,3%) Suure pindala ja mitmekesise geoloogilise ehituse tõttu on Ameerika Ühendriikides palju maavarasid
vähene teadlikkus Eestist kui reisisihist. Eesti turismisektor on suures osas sõltuv välisnõudlusest-Eesti elanike madalad sissetulekud, mis piiravad turismitoodete ja -teenuste kasutamist. Eesti turismi iseloomustab liialt suur hooajalisus– kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on majutusasutuste keskmine täitumus madal. Nimeta Eesti prioriteetsed sihtturud. Miks just need? Soome Venemaa Läti Rootsi Norra Saksamaa Suurbritannia Need sihtturud on meie lähinaabrid, seega on nendest riikidest pärit turistid meie turismi arendamise potentsiaalsed kliendid Turismitoote arenduses on Eesti võtnud eesmärgiks keskenduda seitsmele teemavaldkonnale. Nimeta need valdkonnad. Too omapoolne põhjendus, miks just need valdkonnad 1. Konverentsi-ja äriturismi arendamine 2
o Väherasvaseid, aga samas maitsvaid o Komponendid ei sisalda aineid, mis tõstavad kolesterooli taset. 3 Erinevad (kaalujälgijate) tordid/koogid 23.12.12 Tuunikalatort Pohlatort Porgandikook Kartulikook 4 Sihtturud 23.12.12 Soome Läti Leedu 5 Kookide hinnad 23.12.12 Tuunikalatort Pohlatort Porgandikook Kartulikook Soome 10,7 EUR 8,9 EUR 7,5 EUR 5,9 EUR Läti 9,4 EUR 7,8 EUR 6,8 EUR 5,3 EUR Leedu 9,9 EUR 8,2 EUR 7 EUR 5,8 EUR 6
tööstusriikidega. IMPORT ja EKSPORT ·Import Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. Tähtsamad impordi päritolumaad on Kanada, Hiina, Mehhiko, Jaapan ja Saksamaa. ·eksport Erinevatest tootekategooriatest on USA ekspordis olulisemad masinad ja seadmed, transpordivahendid, keemiatööstuse tooted, põllumajandus- ja toiduainetööstuse tooted. Olulisemad ekspordi sihtturud on Kanada, Mehhiko, Jaapan, Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa. Peamised tööstusharud ·Põllumajandus ·Kalandus ·Metsandus ·Töötlev tööstus ·Turism ·Mäetööstus ·Nafta- ja gaasitööstus ·Energeetikasektor TÄNAN TÄHELEPA NU EEST!
1. Vähenevad rahvuste ja uskude vahelised tülid. 2. Õpitakse tundma erinevaid kultuure ja infot. 3. Kaupade, teenuste kiirem liikumine, odavam 4. Mitmekesisemad kaubad. 5. Transpordikulud vähenevad. 6.Rahvusvahelised ettevõtted ehk hargmaised ettevõtted. 7. Kiirem ja odavam kommunikatsioon. 8. Teaduslikkus globaalprobleemidest. 9. Rahvusvaheline turism 10. Soodustab migratsiooni. KT: Globaliseerumisega kaasnevad hüved. Ettevõtetele: 1. Odavamad ressursid (sh tööjõud) 2. Uued sihtturud - suurem kasum. Riikidele: 1. Koostöö teiste riikidega 2. SKO kasv Tarbijatele: 1. Laiem kaupade valik 2.Elatustaseme tõus 3. Rohkem töökohti. Negatiivsed aspektid: 1. Töötajate kasvav ekspluateerimine madala tulutasemega riikides. 2. Keskkonnamõjud vaestes riikides. 3. Sotsiaalsed rahutused. Majanduslik üleilmastumine 1.Kaupade, teenuste vool üle piiride. Suurimad kauplejad: Hiina, USA, Saksamaa KÕige tähtsamad: veo-, reisi-, finants-, sideteenused. 2
7 Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. 2013. aasta seisuga moodustas koguimpordist 16,7% nafta ja gaas, 13,4% masinad ja seadmed, 13% arvutid ja elektroonikatooted, 10,9% transpordivahendid (sh varuosad), 3,1% meditsiinitehnika. Tähtsamad impordi sihtturud olid Hiina (19,4%), Kanada (14,6%), Mehhiko (12,4%), Jaapan (6,1%) ja Saksamaa (5,1%). USA on pidevalt otsinud uusi ekspordivõimalusi oma tarbekaupadele ning üheks võimaluseks on vabakaubanduslepingute sõlmimine. Läbirääkimised jätkuvad hetkel kahe lepinguga: Trans-Pacific Agreement ning Transatlantic Trade and Investment Partnership Agreement, mis peaks kokkuleppele jõudmisel tagama juurdepääsu nii Aasia riikide kui ka Euroopa Liidu turule
com/Travelguide/Countries/Morocco/Climate http://www.wordtravels.com/Travelguide/Countries/Morocco/Climate Eesti ja Maroko Marokol on kehtiv vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikidega. Euroopa Liidu ja Maroko vaheline vabakaubandusleping jõustub loodetavasti 2010.- 2012. aastal. Marokos oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee-energia, 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Maroko ekspordi peamised sihtturud olid 2009. aastal Hispaania (22%), Prantsusmaa (20,2%), India (4,9%) ja Itaalia (4%). Peamised ekspordiartiklid olid: rõivad ja tekstiil; elektroonilised komponendid; mitteorgaanilised kemikaalid; toormineraalid; väetised; naftatooted; tsitrusviljad; juurviljad ning kala ja kalatooted. Eesti peamised ekspordiartiklid 2004. a. olid: Elusloomad ja loomsed tooted - 28% , puit ja puidutooted - 26% , paberimass ja tooted sellest - 23% Maroko oli Eesti 107. ekspordipartner.
tööstusharusid. Tulevikus muutub üha olulisemaks nn Kaug-Põhja (Barentsi meri, Norra mandrilava põhjaosa, Svalbard ja Arktika regioon) arendamine. Erilist tähelepanu pälvib see piirkond seoses nafta ammutamise, merebioloogia, Arktika geoloogilise uurimise, kalavarude, kliimamuutuste uurimise ja Kaug-Põhja ala üldise haldamisega. Norra ekspordib umbes 40% oma toodetud kaupadest ja teenustest, import aga moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Norra põhilised sihtturud on Põhjamaad ja Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid naftat, gaasi, mineraalseid maavarasid ja mereande turustatakse edukalt kogu maailmas. Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, tagab osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) talle piiranguteta juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%. Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Sealt pärineb koguni kolmandik riigi tuludest (2005. aasta andmetel)
turismisihtkohtade külastamist, mis asuvad keskustest eemal.Milline on aga Eesti turismimajanduse hetkeseis ning üldised tulevikutrendind üle maailma? Eesti on kõikidele turistidele avatud maa. Viimastel aastatel on suurenenud nii sise- kui välisturistide arv. Ülekaalus on soomlased, kuigi aastast aastasse sõltuvus nende turust väheneb ja Eesti kogub tuntust ka kaugemates piirkondades.Põhiosa sihtturust moodustavad ,Soome, Rootsi, Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja Holland ning uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola, Priantsusmaa, Hispaania ja Jaapan. Ka Eesti välisesindus võiks oma panust turismi edendamisesse suurendada ning turundus toetada ettevõtteid erinevate erialaste koolituste ja seminaridega. Turismitulud on kasvanud, mis tulenevad turismimajanduse positiivsest arengust. Kuulumine Euroopa Liitu toob väikse Eesti kaardile ning suurendab huvi meie riigi vastu. Paranenud
Strateegilisel planeerimisel tuleb arvestada poliitiliste, õiguslike, sotsiaalsete ja majanduslike oludega ning tehnoloogiliste ja konkurentsikeskkonnaga. Enne strateegilise plaani sõnastamist soovitatakse: Hinnata nõudlus ja määrata sihtturgude potentsiaal ( tuleb saada vastused küsimustele: kes, kui palju ja kust ostab, miks ja millal ostab, mis teenust klient vajab? Vastused tuleb saada turusegmentide kaudu) Valida sihtturud ( tuleb teha SWOT- ja bencmarking- analüüs) Sõnastada tarneahela üldised eesmärgid (tuleb hinnata kõiki ketti kuuluvaid organisatsioonilisi üksusi. Kavandada organisatsiooni struktuur, mis parimal viisil toetab logistilist võrku) Määrata tarneketi struktuursed alternatiivid (keti struktuur mõjutab jaotuse kiirust ja stabiilsust) Valida sellise struktuuriga ahel, mis parimal viisil vastab firma eesmärkidele.
Kõrgkooli astumiseks tuleb omandada keskkooliprogramm. Üldjuhul ei tule kõrghariduse omandamise eest maksta, kuid osades erakoolides tuleb õppemaksu siiski tasuda. 7 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra ekspordib umpes 40%oma kaupadest, kuid import moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Põhilised sihtturud on Põhjamaad ka Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid turustatakse edukalt kogu maailmas. Norra annab rahvusvahelisele turuleüha suuremas valikus tarbekaupu. Arvukad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pakuvad laias valikus igasugu asju, alates mööblist ja norrapärastest toitudest kuni lõbusõidulaevade ja matkavarustuseni kuid enamik tarbekaupu tootvaid Norra firmasid keskendub
erinevatele turismiliikidele (nagu näiteks maaturism, kultuuriturism, konverentsiturism, erihuvidel põhinevad turismiliigid jne), konkreetsetele toetusprogrammidele ja valitud sihtturgudele. Turismi arendamine on kajastatud ka omavalitsuste arengukavades ja üldplaneeringutes, maakondlikes arengustrateegiates ja maakonnaplaneeringutes ning omavalitsusüksuste arengukavades. Eesti põhilisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Venemaa Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja Holland ning uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Hispaania ja Jaapan. Täiendavalt toimub regulaarne Eesti tutvustamine kõigis riikides, kus Eestil on olemas välisesindus. Arenenud riikide elanikkonna hulgas suureneb vanematesse vanusegruppidesse kuuluvate inimeste arv, kelle tervis ja sissetulekud võimaldavad jätkata harjumuspäraseks kujunenud reisimist kõrge eani.
Selles osas tuuakse ära nende ettevõtete analüüs, kes otseselt või kaudselt antud ettevõttega konkureerivad. · Konkurendid jaotatakse praegusteks ja potentsiaalseteks. Konkurentsi eelis ei ole igavene. Varem või hiljem hakkavad konkurendid ettevõtte eelist kopeerima. Seetõttu planeeritakse ka tegevused ja investeeringud konkurentsieelise säilitamiseks või arendamiseks. Konkurentide iseloomustamiseks tuuakse välja nende käibed ja kasumid, pakutavad tooted/teenused, sihtturud jms. · Turundusstrateegiaga tagatakse, et soovitav käive saavutatakse ja seda tehakse mõistlike kulutustega. Selleks planeeritakse siin kogu ettevõtte turundustegevus ja arvutatakse selle tegevuse elluviimiseks vajalikud kulutused. Planeerida tuleks järgmised turundusmeetmed: reklaam, promotsioon, messide külastamine, näitused, üritused, allahindlused, artiklid, müügikanalid, müügijärgne teenindus, müümise asukoht.
OÜ ETTEVÕTE Äriplaan Äriplaanis sisalduv informatsioon, kaasa arvatud ettevõtte strateegia, sihtturud, teenuste ja finantsprognooside kirjeldus, on konfidentsiaalne 6. jaanuar 2017 Ülevaade ja ajalugu Sissejuhatus ettevõtte tegevuse kohta, lühike ülevaade ajaloost ja tähtsamatest saavutustest. Viimases lõigus kirjeldage eesmärki, mida tahetakse äriplaaniga saavutada. Asutamise aasta ning reg-nr: Põhitegevusala: Omanikud: Tegevusaadress: Sertifikaadid ja litsentsid: Osakapital: Töötajate arv: Joonis. Ettevõtte tegevusaadress: [ettevõtte logo]
TU12 Kasutatud kirjandus: http://www.pkotler.org/ 10.12.2013 http://www.tomps.pri.ee/temp/enelile%20printida/Turundusekonspekt2006-2007l%FCh.doc 15.12.2013 http://teenindusteemant.wordpress.com/konkurss-teeninduse-teemant/testklient/ 15.12.2013 http://www.pwp.ee/teenused/klienditeenindus/kontrollklient 15.12.2013 Toivo Tanningu konspektid: · Turunduse Alused 1, 2 · Sihtturud ja nende segmenteerimine 1,2 · Hinnakujundus 1,2
konkurentide ees. Tulevikku on vaja võtta arvesse selleks, et juba täna kõike õigesti teha. 3. Turunduse roll ettevõtte edukuses Turundus1 mängib eluliselt olulist rolli ettevõtte strateegilise juhtimise protsessis. Strateegilises turunduses vilunud ettevõtete kogemus näitab, et ebaõnnestumine turunduses võib blokeerida tee eesmärkideni ettevõtte strateegilistes plaanides (Jain 1999) Turunduse ülesanne on panna teatud sihtturud ettevõtte toodet või teenust tahtma. See tähendab, et turunduse töö on koostada turu jaoks pakkumine selliseks, et selle väärtus klientide jaoks oleks kõrgem kui konkurentidel. Seetõttu on turunduse roll ettevõtte tegevuse planeerimises ja ümberkujundamises esmatähtis (Pakk 2001). 3.1. Turunduse roll Eestis Jälgides turundusmaastiku arengut Eestis, võib öelda, et enamikus ettevõtetes ei ole turunduse rolli veel piisavalt tähtsustatud
äriideed ettevõtte tegevust liigselt ei killustaks. Visiooni - kuhu soovitakse pikemas perspektiivis ettevõttega jõuda või saavutada. Ajaline raam lepitakse organisatsioonis endas kokku (tavaline aeg on 5 aastat). Missioon vastab järgmistele küsimustele: - mis on ettevõtte tegevusvaldkond? - mida ta kliendile pakub? - kuidas ta oma tooteid pakub (toote eripärad, eristuvus konkurentidest)? - kes on ettevõtte sihtgrupid ja/või sihtturud? 3. Mis on turundusplaan ja peamised turundusplaani osad? Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. Osad: 1) Ettevõtte tutvustus, ettevõtte tegevusvaldkond. 2) Missioon, visioon, tunnuslause (slogan). 3) Pakutavad tooted ja teenused. 4) Turunduskommunikatsioon. 5) SWOT-analüüs. 6) Konkurendid (otsesed ja kaudsed konkurendid), 7) Konkurentsieelis, toote/teenuse unikaalsus.
täpsustab visioon (mis kirjeldab tulevikku). Iga organisatsioon peab suutma määratleda oma tegevusvaldkonna, üldeesmärgi ja eripära. Missioon on avaldus ettevõtte äri/tegevuse olemuse kohta, mis näitab ära organisatsiooni olemasolu põhjenduse. Missioon vastab järgmistele küsimustele: - mis on ettevõtte tegevusvaldkond? - mida ta kliendile pakub? - kuidas ta oma tooteid pakub (toote eripärad, eristuvus konkurentidest)? - kes on ettevõtte sihtgrupid ja/või sihtturud? Loetelu võiks jätkata (tuues sisse nt jaotuskanalid, huvipooled), kuid tähtis ei ole vastuste andmine kõikidele võimalikele küsimustele pikas ja keerukas lauses. Hea missioon võtab lühidalt kokku organisatsioonile tähtsad tegurid ja tagab, et erinevad äriideed ettevõtte tegevust liigselt ei killustaks. Visiooni võib käsitleda kui nägemust organisatsiooni tulevikuseisundist, ajaline raam lepitakse organisatsioonis endas kokku (tavaline aeg on 5 aastat)
turule sisenemise kergus, konkurents turule sisenemise kulud informatsiooni usaldusväärsus müügi väljavaated, kasumiprognoos toote oletatav vastuvõtt sisetunne Tõenäolised võimalused Sihtturud firmasisesed tegurid, mis mõjutavad toote Riikide valiku skeem oma müüki tootele või teenusele Riikide prioriteetsuse nimekiri Turule sisenemist mõjutavad tegurid (Lasserre, 2003,192) Turu atraktiivsus Strateegilised eesmärgid Maarisk Sisemised
Himaalajas rändav matkaja. Uurides seiklusturismi, on teadlased kindlaks teinud, et riski ja võistluse suurused on individuaalsed. Siiski on teadlased uurinud inimeste turismi ja rekreatsiooni kogemusi ning selle põhjal on nad inimesed jaganud kahte kategooriasse seiklushimulised ja mitte-seiklushimulised. Seejärel on teadlased keskendunud konkreetsetele turusegmentidele, eriti aktiivsetele puhkajatele. Aga kas see tähendab, et ainult need sihtturud kuuluvad seiklusturismi alla? Oletatavasti kuuluvad kasvõi osaliselt seiklusturismi alla ka teised sihtgrupid, mida teadlased senini pole veel uurinud. Kuna seiklusturismi peamine sihtgrupp on väga riskialdis, siis on vägagi tõenäoline, et mõne inimesega võib ka mingi õnnetus juhtuda. Teadlased on läbi viinud uurimuse Uus-Meremaal, kus uuriti õnnetusjuhtumeid turistidega ja nende peamisi põhjustajaid.
3. Sihtturunduse olemus On massturundus ja sihtturundus. Sihtturunduse korral tehakse kindlaks tarbijate grupid(segmendid), kellest turg koosneb ja kujundatakse turundusmeetmed vastavalt valitud grupile. Kui tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased, siis on homogeenne turg ja kui täiesti erinevad, siis on heterogeenne turg. Viimasel juhul vajab turg segmenteerimist. Selleks jaotatakse koguturg sarnaste vajadustega tarbijate rühmadeks. Saadud segmentide hulgast valitakse sihtturud. Lõpuks tuleb sihtturul luua pakutavale kaubale parim positsioon. Sihtturunduses võib eristada 4 põhietappi:1. Turu määratlemine, 2. Turu segmenteerimine, 3. Sihtturu valimine, 4. Toote/teenuse positsioonimine. 4. Segmnenteerimise olemus Turu segmnenteerimine on protsess, mille käigus koguturg jaotatakse mõtestatud osadeks ehk segmentideks. Tuntuimad segmenteerimisnäitajate grupid on: demograafilise, geograafilise, psühhograafilised. 5. Positsioneerimise olemus
tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused, toiduainetööstuse tooted. Tähtsamad impordi päritolumaad on Kanada, Hiina, Mehhiko, Jaapan ja Saksamaa. USA eksport Kuigi USA on loovutanud maailma juhtiva eksportööri tiitli Saksamaale, oli see tingitud euro vahetuskursi tugevnemisega dollari suhtes. Erinevatest tootekategooriatest on USA ekspordis olulisemad masinad ja seadmed, transpordivahendid, keemiatööstuse tooted, põllumajandus- ja toiduainetööstuse tooted. Olulisemad ekspordi sihtturud on Kanada, Mehhiko, Jaapan, Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa. 8 Peamised tööstusharud Põllumajandus Sarnaselt teistele arenenud riikidele on USA põllumajanduse osakaal majanduses vähenenud, ulatudes vaid ühe protsendini SKT-st ja kolme protsendini tööhõivest. Reeglina on USA suurfarmid keskendunud ühele kindlale tooteliigile. Kuigi põllumajanduse osakaal USA majanduses on väike, on USA maailma suurim
ja 2 062 tootmises ning ülejäänud hulgimüügi-, haldus- ja tugiteenuste valdkondades.) , pesu tootmisele ning vähendada valdavatel turgudel valitsevat poliitilist riski, kuna edasimüüjad on hinnatud kohalikud ärimehed. Samas mõjutab see veidi ettevõtte raamatupidamisväärtuse võrdlust teiste rõivatööstusfirmadega, nagu Baltika, sest müüginumbrid sisaldavad nii oma poodide jae-, kui ka frantsiisikauplustele tehtud hulgimüüki, kuid frantsiisikauplusi bilansis ei kajastata. Sihtturud Ettevõte tegutseb kas otse või läbi frantsiisipartnerite Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Moldovas, Kasahstanis, Usbekistanis, Kõrgõzstanis, Lätis, Aserbaidzaanis, Armeenias, Saksamaal, Gruusias, Sloveenias, Iraanis ja Eestis. Kui vaadata kogukäivet turgude lõikes, siis 56,9% käibest tuli Venemaalt, 27,6% Valgevenest, 5,8% Baltikumist, 5,3% Ukrainast ning 4,4% ülejäänud turgudelt. See näitab hästi, et ettevõte on leidnud oma nissi mitte Eesti
tavasid. Massiturism - Turistide peamiseks eesmärgiks on passiivne puhkus ja lõbu, kohalikust kultuurist ja eluolust huvitutakse vähe. Kohalik majandus on sõltuv turistide pidevast või hooajalisest voolust. Massiturismiga kaasneb tihti müra, saaste ja suured turistidele suunatud ehitusprojektid. 3. Millised on Eesti kui reisisihtkoha peamised sihtturud? (vt EAS uuringud ja ettekanded) Soome turg. Olulisteks välisturgudeks on veel Saksamaa, Läti, Suurbritannia, Venemaa, Rootsi, Leedu, Norra ja Taani. 4. Millised on loodusturismi tähtsamad demograafilised rühmad? (Käsiraamat LT ettevõtjale) DINK- ,,lasteta, topelt sissetulekuga" noored spetsialistid; individuaal-, üksikreisijad, vallalised; pered; jõukad ,,beebibuumerid"; empty nesters- ,,tühja pesakastiga" vanemad, üle 40-aastased
sihid, mida organisatsioon püüab läbi oma turundustegevuse saavutada. Andes kogu organisatsiooni marketingialasele tegevusele ühise suuna ja mõtestatud aluse, on turunduseesmärgid töötajatele heaks motivaatoriks ning aitavad juhtkonnal langetada otsuseid ja hinnata tulemusi. Turundusstrateegia aluse moodustavad need põhimõtted ja loogika, mille kaudu äriüksus loodab saavutada oma turunduseesmärke. Pannakse paika ettevõtte: · sihtturud ehk kellele ettevõte orienteerib oma tegevuse · konkurentsistrateegia ehk millised on need eelised, mis aitavad ettevõttel konkurentsis ellu jääda · positsioon turul ehk millised on pakutava kaubaga seonduvad põhilised eelised ja väärtused (Foronte: 2012) Turunduse strateegiline planeerimine on ettevõtte võimaluste ja eesmärkide ning muutuvate turutingimuste kooskõlastamine. Strateegia kujundamisel on oluline
ka taktikalised meetmed hindade osas; c. turustuspoliitika (place) raames otsustatakse, kui mugavaks või eriliseks tehakse pakkumise kättesaamine, kuivõrd kasutatakse edasimüüjaid, kuhu ja millised planeeritakse müügikohad jms; d. müügitoetuspoliitika (promotion) kirjeldab, millistes kanalites milliste sõnumitega antakse turule teada pakkumise olemasolust ja väärtusest. 14. Sihtturud ja turu segmenteerimine (olemus, kasulikkus, võimalikud segmenteerimisnäitajad). SIHTTURG - teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Turu segmenteerimine - Turg jagatakse erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid.
3. siseturism 4. kolmanda tähtsusega - Poola, Itaalia, Prantsusmaa,Leedu , Hispaania 5. areneva tähtsusega – Jaapan, USA 21. Mõisted: Positsioonimine, turu segmentimine, sihtturg, sihtgrupp 1 Positsioonimine- sihtkoha või turismiettevõtte külastajate silmis unikaalse kuvandi ja positsiooni loomine,teadlik eristumine 2 Turu segmentimine-3 osaline protsess.1)otsustatakse potensiaalsed külastajad ehk turusegmendid,2)valitakse olulised sihtturud,3)seejärel neilt sihtturgudelt sobivad ja soovitavad sihtrühmad 3 Sihtturg-on turu osa, mis koosneb sarnaste omadustega klientide kogumitest. Uue ettevõtte edu seisukohalt on oluline valida välja just sulle sobiv sihtturg. 4 Sihtgrupp-sihtklientide grupp on grupp külastajaid, kellel on sarnased tunnusjooned, vajadused, soovid ja ootused tootele. 22. Nimeta ja kirjelda looduskaitsealade külastajate tüüpe
· ühenduse kauba ajutiseks väljaviimiseks, kavatsusega kaup 3 aasta jooksul reimportida, · kauba lähetamiseks EU tolliterritooriumi eripiirkondadesse (Ahvenamaa, Kanaari saared, Kanalisaared, Prantsusmaa ülemerealad (Guadeloupe, Guiana, Martinique, Reunion) Kreeka Athose Mägi).2 Ekspordiplaani koostamist saab tinglikult jagada seitsmesse etappi. Plaani koostamine algab üldjuhul ettevõtte tutvustamisega. Järgmisena valitakse sihtturud, mille käigus töötatakse välja metoodika ekspordiriikide valikuks. Seejärel analüüsitakse ettevõtte hetkeolukorda. Analüüsitakse ettevõtte tugevaid ja nõrku külgi. Hiljem viiakse läbi tegevusharu analüüs ning koostatakse SWOT analüüs ning turundusstrateegia. Koostatakse kindel tegevuskava ning pannakse paika ekspordiplaani detailne eelarve. Nimetatakse ka projekti elluviiv meeskond ning projekti juht.3
rekreatsioon: on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses[1]. Tavalised rekreatsioonipaigad on teiste seas kaitse- või puhkealad, asulate haljasvööndid[1] alternatiivturism- turismi viis, mis paneb looduslikud ja kultuurilised ressursid esikohale. Alternatiivturistid elavad võõraste rahvaste tavade ja kommete tundmaõpimiseks nende keskel. massiturism- 3. Millised on Eesti kui reisisihtkoha peamised sihtturud? (vt EAS uuringud ja ettekanded) 1. esmase tähtsusega Soome, Saksamaa, Läti , Rootsi 2. teisese tähtsusega Norra, Suurbritannia, venemaa 3. siseturism 4. kolmanda tähtsusega - Poola, Itaalia, Prantsusmaa,Leedu , Hispaania 5. areneva tähtsusega Jaapan, USA 4. Millised on loodusturismi tähtsamad demograafilised rühmad? (Käsiraamat LT ettevõtjale) DINK4 - ,,lasteta, topelt sissetulekuga", noored spetsialistid Kaks spetsialisti
,,Toota seda, mida saab müüa". ,,leida · SEKUNDAARNE (teisane) vajadus ja see rahuldada" Ettevõtte sisene 5. Sotsiaalne turundus ühiskonnakeskne lähenemine. Ettevõtte väline 4P 36. Sihtturud. Massturundus, toote diferentseerimine, sihtturundus. · Tootepoliitika (product) käsitleb, millist sortimenti, millise SIHTTURUD: teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, kvaliteediga, kuidas pakendatult, millise teeninduse ja garantiidega ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse
- odavaim viis: teenustase sama, minimeeritud kulud - konstantsed kulud, parem teenindus Tulemusliku log. strateegia eesmärk kulude ja teenindustaseme vahekorra optimeerimine. Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike abinõude kindlaksmääramine. Vähemalt 5 aasta plaan, ressursside vajadused; olulisemaid tegureid nõudlus. - hinnata nõudlus, sihtturgude potentsiaal turusegmentide kaupa - valida sihtturud, SWOT ja BM analüüs - sõnastada tarneketi üldised eesmärgid, kavandada parim võimalik organisatsiooni struktuur - määrata struktuuri alternatiivid - valida kett, mille struktuur, tasuvus, tõhusus vastab parimal viisil firma eesmärkidele. 29. Nimetage strateegia meetodeid a) keskendumine kuludele keskendutakse madalamatele kuludele kui konkurendil. Hinna liider teeb sama või võrreldava toote odavamalt
olukordades või lihtsalt hea enesetunde leidmist läbi aktiivsete tegevuste. ● Alternatiivturism on väikesemahuline ja kohalikul tasandil kontrollitud turism. ● Massiturism – kui teatud populaarsetesse paikadesse reisib korraga väga palju inimesi. Massiturismiga kaasneb tihti müra, saaste ja suured turistidele suunatud ehitusprojektid (hotellid ja ostukeskused). 3. Millised on Eesti kui reisisihtkoha peamised sihtturud? (vt EAS uuringud ja ettekanded) ● Peamised turud: Soome, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Saksamaa, Suurbritannia ● Kaugturud: Hiina, Jaapan, USA ● Siseturism 4. Millised on loodusturismi tähtsamad demograafilised rühmad? (Käsiraamat LT ettevõtjale) ● DINK - „lasteta, topelt sissetulekuga”, noored spetsialistid. Kaks spetsialisti tasemega inimest, kes elavad koos, kuid kellel ei ole veel lapsi. Neil on vaba raha,
communication 34. Turundusuuringu protsess, erinevad infoallikad, primaarsed ja sekundaarsed andmed. Protsess: probleemi defineerimine, situatsiooni analüüs, eriuurimine, andmete töötlemine ja analüüs. Allikad jagunevad esmasteks ja teisejärgulisteks. Esmased on küsitlused, vaatlused ja eksperiment, test. Teisejärgulised on ettevõtte sisene ja etteväline info. 35. Sihtturud. Massturundus, toote diferentseerimine, sihtturundus. Sihtturg tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Klientideks võivad olla nii üksikisikud/pered kui ka organisatsioonid. Massturundus põhineb masstootmisel ja turustamisel Toote diferentseerimine omadustelt mõnevõrra erinevaid tooteid, toodang eristub konkurentide omast, iga toote sihttarbija ei
· Euro kasutuselevõtt · Ülemaailmne majanduskriis · Eesti soodne maksupoliitika · Tugev konkurents välisturgudel · Investeeringud teadus- ja arendustegevusse · Põhjalikud teadmised sihtturgudest · ISO sertifikaadid 5. SWOT-analüüs 5.1 Keemiatööstuse tugevad küljed Kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse soodustab eksporti. Sihtturud on usalduslikumad rahvusvaheliste ettevõtete tootekvaliteedi suhtes. Samuti on välisinvestorid huvitatud pigem rahvusvahelistesse ettevõtetesse investeeringute tegemisest, sest riskid on madalamad või kergemini maandatavamad kui kohalikul kapitalil põhinevates ettevõtetes. Suurem osa keemiatööstuse eksporditulust tulebki rahvusvaheliste ettevõtete tegevusest. Nendel ettevõtetel on kergem sihtturule siseneda. Tavaliselt teostatakse eksporti ka kontserni sees.
eelistustega. Sellest tulenevalt tulebki valida segment, millele tuleb hakata tähelepanu pöörama, keda valida sihtturuks. Diferentseerimata turg tähendab, et suhtturuks võetakse kogu turg ja sellega eiratakse segmentide erinevust. Sihtrühma võib defineerida kui tarbijate kategooriat, keda rea ühiste omaduste põhjal saab üksteisest eraldada st, et on tarbimismaitset, soovi, stiili, miljööd ja teenindust puudutavates küsimustes ühtne. Erinevad rühmad moodustavadki sihtturud, seega tulebki ettevõttel kindlaks määrata sobivad sihtrühmad ja nende vajadused ja sobitada oma teenuste ning toodete pakkumine nendele sihtrühmadele. Pärast sihturu valikut tuleb ettevõttel luua selge pilt oma kohast turul, st tuleb luua oma positsioon, millele järgneb realiseerimine. Turunduspoliitika osas võime vaadelda: 1) toodangupoliitikat see peab tagama, et turule pakutav toode või ka selle kogus või maht oleks omavahel kooskõlas sellega, mida on kavandatud
sellekohase informatsiooni valdamine ja kasutamine. nad seda seni teinud ei ole: · kas meie toodetel on täiendavaid rakendusvõimalusi. Turuinformatsiooni juures saab välja tuua neli olulisimat aspekti: · turgude üldine areng (kasvab, kahaneb, on stabiilne vms); Kui sihtturud on määratletud, tuleb valida vahendid nende töötlemiseks ja hinnata, kui oluline on mingi aspekt turundusele. · tarbijate vajaduste areng (muutuste suunad, kiirus ja ulatus); Intensiivne turu töötlemine toob sageli kindla edu ja konkurentsieelise. · konkurentsi areng (NB
Kriisiolukordades võib inerts aidata, aga mujal pole hea. 1. Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Vene-Ameerika ärijuht, kaasaegse strateegilise juhtimise looja, strateegilise planeerimise “isa” Lõi Ansoffi maatriksi - mudel, mis kirjeldab turunduse valikuid üldise strateegiaraamistiku sees. Maatriks asetab ühele teljele uued vs vanad tooted ja teisele teljele uued vs vanad sihtturud ning kaardistab niimoodi toote ja turu kasvustrateegiaid. 2. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Lõi äritasandi strateegia raames konkurentsijõudude mudelil põhinevaid strateegiaid ja nende seotust toote elutsükliga. Iga ettevõte on tegevuste kogum, mida täidetakse, et kavandada, toota, turustada, kätte toimetada ja toetada oma tooteid või teenuseid. Kõiki neid tegevusi võib esitada kasutades väärtusahelat.
Kriisiolukordades võib inerts aidata, aga mujal pole hea. 1. Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Vene-Ameerika ärijuht, kaasaegse strateegilise juhtimise looja, strateegilise planeerimise “isa” Lõi Ansoffi maatriksi - mudel, mis kirjeldab turunduse valikuid üldise strateegiaraamistiku sees. Maatriks asetab ühele teljele uued vs vanad tooted ja teisele teljele uued vs vanad sihtturud ning kaardistab niimoodi toote ja turu kasvustrateegiaid. 2. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Lõi äritasandi strateegia raames konkurentsijõudude mudelil põhinevaid strateegiaid ja nende seotust toote elutsükliga. Iga ettevõte on tegevuste kogum, mida täidetakse, et kavandada, toota, turustada, kätte toimetada ja toetada oma tooteid või teenuseid. Kõiki neid tegevusi võib esitada kasutades väärtusahelat.
kõrge tehnoloogilise tasemega lahendusi, suurendamaks tööstuslikku tootlikkust ja efektiivsust. Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud kaasa uute riikliku tähtsusega majandusvaldkondade arengule, sealhulgas tarkvara- ja sidetehnoloogia, kosmosetehnoloogia, inseneritööstus ja biotehnoloogia. Norra ekspordib umbes 40% oma toodetud kaupadest ja teenustest, import aga moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Norra põhilised sihtturud on Põhjamaad ja Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid naftat, gaasi, mineraalseid maavarasid ja mereande turustatakse edukalt kogu maailmas. Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, tagab osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) talle piiranguteta juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%. 15 4.1. PÕLLUMAJANDUS
1. Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Vene-Ameerika ärijuht, kaasaegse strateegilise juhtimise looja, strateegilise planeerimise "isa". Ajaloosse läinud Anshoffi maatriksiga, mis on üks põhilisi turunduse kontseptsioone. Lõi Ansoffi maatriksi - mudel, mis kirjeldab turunduse valikuid üldise strateegiaraamistiku sees. Maatriks jagad tooted ja turud ära, asetab ühele teljele uued vs vanad tooted ja teisele teljele uued vs vanad sihtturud ning kaardistab niimoodi toote ja turu kasvustrateegiaid. Kõikides kastides tuleb vastavalt käituda ja organisatsiooni üldist strateegiat teha ja vastavalt sellele organisatsioon üles ehitada. 2. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Majandusteadlane, konkurentsiteooria looja, 5F. Lõi äritasandi strateegia raames konkurentsijõudude mudelil põhinevaid strateegiaid ja nende seotust toote elutsükliga.
V loengu kordamisküsimused 1. Kes oli Igor Ansoff ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Vene-Ameerika ärijuht, kaasaegse strateegilise juhtimise looja, strateegilise planeerimise ,,isa". Ajaloosse läinud Ansoffi maatriksiga, mis on üks põhilisi turunduse kontseptsioone. Lõi Ansoffi maatriksi mudel, mis kirjeldab turunduse valikuid üldise strateegiaraamistiku sees. Maatriks jagad tooted ja turud ära, asetab ühele teljele uued vs vanad tooted ja teisele teljele uued vs vanad sihtturud ning kaardistab niimoodi toote ja turu kasvustrateegiaid. Kõikides kastides tuleb vastavalt käituda ja organisatsiooni üldist strateegiat teha ja vastavalt sellele organisatsioon üles ehitada. 10 2. Kes oli Michael Porter ja milline oli tema panus juhtimisteooriasse? Majandusteadlane, konkurentsiteooria looja, 5F. Lõi äritasandi strateegia raames
9. Turunduse mõiste. • Turundus (marketing) on tegevuste kompleks, mis hõlmab turuuuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. • Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samal ajal saavutada ka ettevõtte enda eesmärke. • Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. “Õige toode, õigel ajal, õige hinnaga, õiges kohas” 10. Sihtturud. Turu segmentimine. Sihtturg: tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Tarbijateks/klientideks võivad olla: • üksikisikud, pered; • organisatsioonid (vähem ostjaid, kuid ostud suuremad, regulaarsemad): - tööstusturg (tootmisvahendite ost); - kaubandusturg (ost edasimüügiks); - ametkonnaturg. Sihtturu valik
Vajadust strateegia kujunemiseks ei tunnetata veel. Konkurents ei ole nii tugev. Sageli tehakse strateegilist lähenemist viisaastaku plaanis (see ei ole õige, ei ole kasulik). Turunduse eesmärkide määratlemine · missuguseid tooteid, tootegruppe ja teenuseid · missugustel turgudel · missuguste kliendivajaduste rahuldamiseks · missugustes kogustes tuleb toota · ja milline turupositsioon sellega saavutatakse Vajalik määratleda sihtturud ja läbi mõelda lk 164 · millised kliendid juba ostavad meie teenust · kas kogu praeguste klientide potentsiaal on ära kasutatud · kas on veel kliendigruppe, kes võiksid meie teenust tarbida · kas meie teenusel rakendusvõimalusi, mille abil oleks võimalik haarata uusi turge Turunishid võivad olla · geograafilised; - ainult sellest ei piisa · teatud vanusegruppidega seotud; - lastekaubad näiteks
(ostjate ja konkurentide reageeringud, vahendajate hinnangud), teenindusosakond (ostjate rahulolu, probleemid). Välisinfo allikad: hankijad, vahendajad, tarbijad (mõelda nende stimuleerimisele), konkurendid (nende endised ja praegused töötajad, publikatsioonid neilt ja nende kohta, vaatlused, toodete analüüs, patenditeated), info- ja nõustamisettevõtted, ajakirjandus, statistikakogumikud, omavalitsusorganid jne. 49. Sihtturud, turu segmenteerimine. TURG tähendab teatud hulka inimesi või organisatsioone, kel on potentsiaalne huvi, ostuvõime ja soov kulutada raha mingit vajadust rahuldava kauba või teenuse tootmiseks. Tarbijateks võivad olla: * üksikisikud, pered; * organisatsioonid (vähem ostjaid, kuid ostud suuremad, regulaarsemad): - tööstusturg (tootmisvahendite ost); - kaubandusturg (ost edasimüügiks); - ametkonnaturg.
(sihtrühmale). Turg koosneb harilikult suurest hulgast tarbijatest ja igal neist on erinevad nõudmised nii toodetele kui teenustele. Ettevõttel pole kahjuks võimalik arvestada üksikute tarbijatega. Seepärast tuleb uurida, kas tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased (homogeenne turg) või täiesti erinevad (heterogeenne turg). Viimasel juhul vajab turg segmentimist. Selleks jaotatakse koguturg sarnaste vajadustega tarbijate rühmadeks. Saadud segmentide hulgast valitakse sihtturud. Lõpuks tuleb igal sihtturul luua pakutavale kaubale parim positsioon. Seega võib sihtturunduses eristada nelja põhietappi: 1. turu määratlemine; 2. turu segmentimine; 3. sihtturgude valimine; 4. toote/teenuse positsioonimine valitud sihtturul. 3.1. Turu määratlemine Turundusteoorias võib turgu määratleda mitmeti. Turgu võib käsitleda kui potentsiaalsete ja tegelike ostjate kogumina, aga turgu võib määratleda ka kui
teisi. Seega tuleb iga konkreetse turundusmeetme kujundamisel alati arvestada ka kõikide teiste elementidega. Toode: Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta? Hind: Milline hind tuleks määrata? Turustus: Kus ja kuidas tuleks turustada? Toetus: Kuidas tuleks suhelda tarbijatega, veenmaks neid pakutavat ostma? Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele. Kui sihtturud on väga erinevad, siis oleks hea koostada igale sihtturule eraldi turundusmeetmestik. 4.1 Toode Head tooted on tavaliselt ettevõtte turunduse tähtsaimateks vahenditeks. Kui tooted on kvaliteetsed, kui nad vastavad tarbijate vajadustele ning kui kliendid on rahul levitavad nad positiivset infot teistelegi. See omakorda soodustab aga ettevõtte eesmärkide saavutamist. Tooted või teenused, mida ettevõte
Seega tuleb iga konkreetse turundusmeetme kujundamisel alati arvestada ka kõikide teiste elementidega. Toode: Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta? Hind: Milline hind tuleks määrata? Turustus: Kus ja kuidas tuleks turustada? Toetus: Kuidas tuleks suhelda tarbijatega, veenmaks neid pakutavat ostma? Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele. Kui sihtturud on väga erinevad, siis oleks hea koostada igale sihtturule eraldi turundusmeetmestik. 25 4.1 Toode Head tooted on tavaliselt ettevõtte turunduse tähtsaimateks vahenditeks. Kui tooted on kvaliteetsed, kui nad vastavad tarbijate vajadustele ning kui kliendid on rahul levitavad nad positiivset infot teistelegi. See omakorda soodustab aga ettevõtte eesmärkide saavutamist
ISIKSUS riided, kõrgtehnoloogilised tooted OSTUPÕHJUSED kondiitritooted, õnnitluskaardid SUGU jalgrattad, iluteenused SOTSIAALNE KLASS antiikesemed, erakoolid, ajalehed OSTMISSAGEDUS õlu, värvid 29 4.4 Sihtturu valiku maatriks Sihtturu valiku maatriks (SVM) võimaldab firmal valida olemasolevatest segmentidest kõige paremad, et neist kujundada oma sihtturud. Maatriks koostatakse koordinaadistikus segmentide atraktiivsus firma äritugevus. Parimad on I sektorisse sattunud, halvimad IV sektorisse sattunud segmendid. 5,0 I II SEGMENTIDE ATRAKTIIVSUS Kõrge 2,5 III IV Madal 0
Turg koosneb harilikult suurest hulgast tarbijatest ja igal neist on erinevad nõudmised nii toodetele kui teenustele. Ettevõttel pole kahjuks võimalik arvestada üksikute tarbijatega. Seepärast tuleb uurida, kas tarbijate vajadused on enam-vähem sarnased (homogeenne turg) või täiesti erinevad (heterogeenne turg). Viimasel juhul vajab turg segmentimist. Selleks jaotatakse koguturg sarnaste vajadustega tarbijate rühmadeks. Saadud segmentide hulgast valitakse sihtturud. Lõpuks tuleb igal sihtturul luua pakutavale kaubale parim positsioon (positsioonimine). Seega võib sihtturunduses eristada kolme põhietappi: turu segmentimine, sihtturgude valimine ja toote/teenuse positsioonimine valitud sihtturul. · Turu segmentimine. Tarbijad rühmitatakse vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, elustiilile, ostmisviisile jne. Võimalikest segementimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis on seostatavad kas toote ostmise või kasutamisega
Seega tootmismahud on suurenenud. Firma B on trükimasinaid raamatute trükkimiseks tootev ettevõte, kes on hakanud valmistama värvilisi kilesid. 3.3 Kirjeldage toote-turu maatriksi nelja kasvuteed mõne kohaliku (Eesti) firma tegevuse põhjal. 56 4. Sihtturu valiku maatriks Sihtturu valiku maatriks (SVM) võimaldab firmal valida olemasolevatest segmentidest kõige paremad, et neist kujundada oma sihtturud. Maatriks koostatakse koordinaadistikus segmentide atraktiivsus firma äritugevus. Parimad on I sektorisse sattunud, halvimad IV sektorisse sattunud segmendid. 5,0I II SEGMENTIDE ATRAKTIIVSUS Kõrge 2,5 III IV Madal 0
annaabi.ee 
