Usa majandus (0)

Keskkool - Majandus - Majandus

1 Hindamata

Sisukord

Sissejuhatus …………………………………………………………………………………………………… lk 3

Majandusest üldiselt ……………………………………………………………………………………… lk 4-5

Finantssektor …………………………………………………………………………………………………. lk 6-7

Väliskaubandus ………………………………………………………………………………………………. lk 8

Peamised tööstusharud …………………………………………………………………………………. lk 9-11

Kokkuvõte ………………………………………………………………………………………………………. lk 12

Kasutatud kirjandus ……………………………………………………………………………………….. lk 13
Sissejuhatus
Valisin oma referaadi teemaks USA majanduse sellepärast, et hetkel on USA majandus väga aktuaalne teema. USA-st on saanud majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsa riik. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia . Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
3
Majandusest üldiselt
USA on maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKT) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt. USA SKT per capita on ligikaudu 45 000 USD. USA majanduse võimsust näitab asjaolu, et kuigi SKT mahuga võrreldes on väliskaubandus suhteliselt väike, on USA siiski maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör.
USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis - ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega.
2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal kandus madalakvaliteetsetest kinnisvaralaenudest alguse saanud kriis USA finantssektorisse ja reaalmajandusse, mis tõi kaasa väidetavalt suurima majanduslanguse pärast Teist Maailmasõda.
USA majandust iseloomustavate märksõnadeks võib nimetada suunatust ettevõtlikkusele ja vabaturu lahendustele, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rohkust, avatust uutele ideedele nii tootjate kui ka tarbijate poolt ning orienteeritust kiirele tehnoloogilisele arengule. Samas saab nimetada ka keskendumist mitte niivõrd säästlikkusele, kuivõrd ressursside kasutamisele, minimaalseid seadusega tagatud sotsiaalseid garantiisid töötajatele ning seadusandluse mitmekihilisusest ja keerulisusest tingitud suuri kulusid juriidilisele nõustamisele. Viimastel aastatel on hakatud suuremat tähelepanu pöörama energiasäästlikkusele ja ressursside otstarbekamale kasutamisele.
USA majandusmudeli edukust toetavaid komponente on mitmeid, kuid traditsiooniliseks eeliseks on olnud rikkalike loodusressursside kõrval erinevad kapitali ja tehnoloogia kasutamise ning tööjõuga seotud aspektidele. Esiteks on USA-s arenenud tööstusriikide hulgas ühena vähestest positiivne iive, mis koos tagasihoidlike riiklike sotsiaalprogrammidega võimaldab majandusel kasvada ilma seda liialt koormamata. Teise olulise tegurina tuleb välja tuua USA ettevõtete võimalused ja võimekus tõsta tootlikkust läbi investeeringute ja töötajate koolitamise uute tehnoloogiate rakendamiseks. Eriti tuleks esile tõsta oskust rakendada uusi tehnoloogiaid järjest efektiivsemalt.
4
Kolmanda olulise faktorina tuleb välja tuua USA tööjõu mobiilsus . USA majanduse pikaajaliste riskidena tuuakse enamuse majandusanalüütikute poolt välja viimaste aastate jooksul järjest kasvanud eelarve- ja jooksevkonto defitsiidid. Kuigi absoluutnumbrites on tegemist ajaloo suurima defitsiidiga, ei ole tegemist veel kõrgeima suhtega SKT-sse. USA-sse sissevoolav välisraha on seni võimaldanud katta jooksevkonto defitsiiti. Siiski võib mingil põhjusel pidurduv välisraha sissevool tähendada USA majanduse seismist kiiret lahendust nõudvate ebamugavate ja ebapopulaarsete otsuste ees. Kuna tegemist on nii-öelda kaksikdefitsiidiga ja erinevalt varasematest perioodidest on eelarvedefitsiidi katmiseks müüdavaid USA valitsuse võlakirju ostnud peamiselt mitte USA ettevõtted ja kodanikud, vaid teiste riikide keskpangad , siis on oluline, milliseks kujuneb nende riikide käitumine võimalikus kriisisituatsioonis.
USA majanduse põhinäitajad
2006
2007
2008*
SKT (miljardit USD)
13 010
13 642
14 224
SKT reaalkasv (%)
2,8
2,0
1,1
Eratarbimise kasv (%)
3,0
2,8
0,2
Inflatsioon (%)
3,2
2,9
3,8
Kaupade ja teenuste ekspordi kasv (%)
9,1
8,4
6,2
Kaupade ja teenuste impordi kasv (%)
6,0
2,2
-3,5
Eelarve ülejääk/defitsiit (% SKT-st)
-1,9
-1,2
-3,2
Jooksevkonto bilanss (% SKT-st)
-6,5
-7,1
Üldvalitsuse netovõlg (% SKT-st)
37,0
36,6
40,2
Töötuse määr (% tööealisest elanikkonnast)
4,6
4,6
5,8
Allikad: Bureau of Economic Analysis , US Bureau of Labor Statistics, Congressional Budget Office, US Census Bureau, OECD , IMF.
* - esialgne hinnang või prognoos
5
Finantssektor
Börsid
4. aprillil 2007 avati ametlikult väärtpaberibörs NYSE Euronext (NYSE/New York ja Euronext/ Paris :NYX), mis moodustati New Yorgi aktsiabörsi ja Pariisi Euronext N.V. liitmisega. Väärtpaberibörsil on kokku noteeritud üle 8500 väärtpaberi, mis teeb kokku tuurkapitalisatsiooniks $16,7 triljonit. Teiseks oluliseks väärtpaberibörsiks on USA suurim elektroonilise kauplemisega börs NASDAQ (National Association of Securities Dealers Automated Quotation System). Maailma suurim tooraine ja futuuride börs asub Chicagos ( Chicago Board of Trade), kuid lisaks paikneb üle maa veel mitmeid niššitoodetele ja -turgudele keskendunud börse.
Peale börsimulli lõhkemist 2000. aastal ja laiemast ebakindlusest tingitud turgude langust 2002. aastal on börsiindeksid liikunud ülespoole. Maailma tuntuim aktsiaindeks Dow Jones Industrial Average (DOW) ületas 2006. aasta jaanuaris 11 000 punkti piiri, kuid 2006 aasta suvest on DOW liikunud allapoole ning praegune globaalse finantskriisi tingimustes on aktsiaindeks liikunud märgatavalt allapoole (seisuga 1. aprill 2009 oli indeks 7761,60 punkti).
Kindlustus - ja pangandussektor
USA pangandussüsteem võib Eesti süsteemiga võrreldes tunduda keeruline. Kuna USA pangandus on ajalooliselt tekkinud lokaalselt ning olnud seetõttu ka tugevalt reguleeritud kohalikul tasandil, siis on hoolimata sektori konsolideerumisest viimase paarikümne aasta jooksul föderaalregulatsioonide ja -institutsioonide kõrval endiselt oluline roll osariigi tasandi õigusaktidel ja ametiasutustel.
Peamiselt 1970. aastate keskpaigani, osaliselt aga isegi kuni 1980. aastate lõpuni kehtisid USA-s regulatsioonid , mis takistasid üleriiklike või isegi üleosariiklike suurpankade teket.
Kinnisvaraga seotud riskantsed finantsinstrumendid said 2008. a saatuslikuks mitmele USA suurele investeerimis- ja kommertspangale, kellest tänaseks on paljud oma tegevuse senisel kujul lõpetanud.
6
16. märtsil 2008 nõustus investeerimispank J.P. Morgan Chase ostma Bear Stearns'i. Septembris 2008 võttis valitsus oma kontrolli alla hüpoteeklaenude ettevõtted Fannie Mae ja Freddie Mac ja andis kindlustusettevõttele AIG hädaabilaenu $85 mlrd. Investeerimispank Lehman Brothers abi ei saanud ning pank kuulutas välja pankroti.
Kuigi suuremat osa USA pangandusturust kontrollivad viis suurpanka, on ka väikesi, vaid ühe asula või teatud sektori klientide teenindamisele keskendunud panku. 2008. aasta septembri lõpu seisuga oli USA-s 1716 kommertspanka, kelle konsolideeritud varade väärtus on 300 mln USD või rohkem. Valitsev finantskriis võib tuua kaasa uusi pankade ühinemisi või ülevõtmisi.
USA keskpank
USA-s täidab keskpanga rolli unikaalne 12 regionaalsest harupangast ja Washingtonis asuvast peakorterist koosnev Föderaalreservi süsteem. Harupankade rolliks on jälgida USA erinevate regioonide majanduse seisukorda ja tulevikuväljavaateid ning osaleda selle info baasil keskpanga rahapoliitika kujundamises. 2006. aasta jaanuaris vahetus Föderaalreservi nõukogu esimees - üle 17 aasta keskpanka juhtinud ja juba oma ametiajal legendaarseks saanud Alan Greenspan'i vahetas välja varem Föderaalreservi juhatuse liikmeks (Board of Governors) olnud Ben Bernanke, kes vahetult enne Föderaalreservi juhiks saamist juhtis eelmise president Bushi majanõunike komiteed.
7
Väliskaubandus
Alates 1970. aastate algusest on USA väliskaubanduse bilanss olnud negatiivne. 1990. aastate lõpust alates on väliskaubanduse defitsiit kiiresti kasvanud, jõudes 1997. aasta 107 miljardi dollari tasemelt 681,1 miljardini 2008. aastal. Sellise kasvu põhjuseks on erinevad tegureid, kuid olulisematena saab välja tuua USA-sse eksportimist soodustanud dollari kursi kiiret tõusu teiste juhtivate valuutade suhtes 1990. aastate lõpus, Hiina ekspordivõime plahvatuslikku kasvu ja USA majanduse kasvu ennaktempos võrreldes teiste arenenud tööstusriikidega.
Import
Nii USA impordi kui ka ekspordi struktuur on alates 1990. aastate algusest teinud läbi sügavad muutused. Peamiste põhjustena võib nimetada Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkonna loomist 1994. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguai vooru läbirääkimiste järel liberaliseeritud kaubandusreegleid, Hiina ja teiste Kagu- Aasia riikide järjest suurenenud osa globaalses majanduses ja infotehnoloogia toodete rolli kiiret muutumist. Impordi kasvu juures on oluline ka tarbijate pidev huvi uute ja nende jaoks seni eksootiliste toodete vastu.
Olulisimad impordikategooriad on erinevate tööstuste jaoks vajalikud toorained, tarbe- ja kapitalikaubad, naftasaadused , toiduainetööstuse tooted. Tähtsamad impordi päritolumaad on Kanada , Hiina, Mehhiko , Jaapan ja Saksamaa.
USA eksport
Kuigi USA on loovutanud maailma juhtiva eksportööri tiitli Saksamaale, oli see tingitud euro vahetuskursi tugevnemisega dollari suhtes. Erinevatest tootekategooriatest on USA ekspordis olulisemad masinad ja seadmed , transpordivahendid , keemiatööstuse tooted, põllumajandus- ja toiduainetööstuse tooted. Olulisemad ekspordi sihtturud on Kanada, Mehhiko, Jaapan, Ühendatud Kuningriik ja Saksamaa.
8
Peamised tööstusharud
Põllumajandus
Sarnaselt teistele arenenud riikidele on USA põllumajanduse osakaal majanduses vähenenud, ulatudes vaid ühe protsendini SKT-st ja kolme protsendini tööhõivest. Reeglina on USA suurfarmid keskendunud ühele kindlale tooteliigile. Kuigi põllumajanduse osakaal USA majanduses on väike, on USA maailma suurim põllumajandustoodete eksportija ja mitmete põllumajandussaaduste osas ka maailma suurim tootja. Nii näiteks kasvatatakse USA-s umbes pool kogu maailma maisitoodangust ja üle 20% maailma nisutoodangust.
Erinevates USA regioonides toodetavad põllumajandussaadused varieeruvad tugevalt USA unikaalselt mitmekesiste looduslike olude ja kohaliku turu eripärade tõttu. Nii on kirde osariikide põllumajanduses peamised saadused piimatooted, linnuliha , kartul ja puuviljad ; keskläänes erinevad teraviljad ning veise- ja sealiha ; lõunas maapähklid, puuvill , tsitruselised ja suhkruroog ; läänepoolsetes osariikides lihaveised ja lambad ning Vaikse ookeani osariikides erinevad puuviljad, marjad , veinid , oliivid ja tomatid .
Kalandus
Kalandus on oluline nii Atlandi- kui ka Vaikse ookeani äärsete osariikide majanduses, kuid sisevetes kalapüügil märkimisväärset majanduslikku mõju ei ole. Peamisteks kalatööstuse eksporditurgudeks on Jaapan, Kanada ja EL liikmesriigid. Enim eksporditakse turska, lõhet, krabisid, kalmaare ja krevette.
Metsandus
Metsad katavad umbkaudu 1/3 USA territooriumist ja kuna metsadest umbes 90% on tööstuslikult kasutatavad, siis on USA metsatööstus tugev nii koduturul kui ka mujal maailmas. USA on maailma suurim metsatööstuse toodete importöör ja suuruselt teine eksportöör.
Ligi poole USA siseriiklikust puidutarbest suudavad rahuldada kaks edelaosas asuvat osariiki - Oregon ja Washington. Traditsiooniliselt on USA-s olnud väga konkurentsivõimeline Kanadast imporditud puit.
9
Metsatööstus on märgatavalt esindatud ka kaguosa osariikides, kuid sealne tööstus ja metsad said 2005. a septembris väga tugevasti kannatada orkaani Katrina tagajärjel.
Töötlev tööstus
Tööstussektor annab umbkaudu 20% USA SKT-st ja tööhõivest, eraldivõetuna töötleva tööstuse osakaal jääb alla 15%. Tööstussektori suurus majanduses tervikuna on aeglases, kuid kindlas vähenemises teenustesektori kasuks. Samuti on muutused toimumas tööstussektori siseselt - traditsiooniline raske- ja masinatööstus on järjest enam asendumas moodsama ja kõrgtehnoloogilise tööstusega nagu lennuki- ja kosmosetööstus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
Turism
USA on traditsiooniliselt populaarne sihtkoht välisturistide hulgas. Osariikidest on välisreisijate hulgas menukamateks sihtkohtadeks New York, California, Florida , Hawaii ja Nevada ning enim külastatud linnadeks New York, Los Angeles ja Miami.
USA Kaubandusministeeriumi allasutuse Office of Travel & Tourism Industries esialgseil andmeil saabus 2007. aastal USA-sse 56 miljonit turisti, millega ollakse maailmas kolmandal kohal turistide poolt külastatavate riikide järjestuses. Välisturismi mõju on siiski väike võrreldes USA siseturismiga. USA turismitööstust koondava U.S. Travel Association'i esialgse prognoosi kohaselt tehti USA siseselt kokku 1,21 miljardit reisi. USA siseturismi jaoks on linnadest populaarsemateks sihtkohtadeks New York ja Nevada osariigis asuv Las Vegas ning Floridas asuv erinevate lõbustus- ja teemaparkide poolest tuntud Orlando.
Mäetööstus
Mäetööstuse osakaal SKT-s ja tööhõives on tagasihoidlik , ulatudes vaid 4 protsendini. Hoolimata olemasolevatest loodusressurssidest, ei ole sageli majanduslikel või ka keskkonnakaitselistel põhjustel nende kaevandamine osutunud võimalikuks, mistõttu tuleb üha suurem osa USA tööstuse jaoks vajalikust toorainest importida. Siiski on USA maailmaturul oluline raua-, vase-, tina- ja niklimaagi tootja, samuti on USA-s suured hõbeda- ja kullavarud.
10
Nafta - ja gaasitööstus
USA Energeetikaministeeriumi 2007. aasta hinnangu kohaselt on USAs tõestatud naftavarusid ligikaudu 21,32 miljardit barrelit, millest ligi 80% paikneb Texase, California, Alaska ja Louisiana osariikides. Seisuga jaanuar 2009 on USA naftatööstuse ühe kuu tootmisvõimsus 162.6 miljonit barrelit.
USA tõestatud gaasivarude suuruseks on energeetikaministeeriumi poolt 2007. aastal avaldatud andmete põhjal umbes 9,14 triljonit m3, millest ligi 70% paikneb Texase, Utah , Wyomingi, New Mexico ja Oklahoma osariigis. Hinnanguliselt ligi 10% gaasivarudest paikneb Mehhiko lahe põhjas asuvates maardlates. USA gaasitööstuse tootmisvõimsus 2008. aastal oli umbes 1,797 triljonit m3 päevas, millega rahuldati üle 80 protsendi siseriiklikust nõudlusest.
Colorado, Utah'i ja Wyoming'i osariikide territooriumil paiknevad põlevkivivarud, mis erinevate hinnangute järgi moodustavad 60-70% kogu maailma reservidest. Siiski ei kasutata põlevkivi USA-s aktiivselt, kuid arvestades kallinevat naftahinda ja ebastabiilsust naftat tootvates riikides, on mitmed naftafirmad arendamas tehnoloogiaid, mis lubaks kasutada USA põlevkivi efektiivselt ja keskkonnasäästlikult.
Energeetikasektor
USA on maailma suurim energiatootja , tarbija ja importöör. USA energiateabeameti andmetel küündis energiavõimsus 2007. aasta talveperioodil kokku 1031 GW-ni. Sellest 422 GW toodeti maagaasist, 315 GW kivisöest, 102 GW tuumaenergiast, 77 GW hüdroenergiast, 16,5 GW tuuleenergiast ja 422 MW tuuleenergiast.
Tööstuse ja linnastumise jätkuva arenguga seoses prognoositakse kuni 2020. aastani elektrienergia nõudluse kasvu ligi 2% aastas, mis hinnanguliselt tähendab söel ja maagaasil töötavate elektrijaamade osakaalu jätkuvat kasvu. Samas on seoses energiasõltumatuse teema tähtsuse tõusuga ja uute tehnoloogiate arendamisega järjest enam kõne all ka uute tuumaelektrijaamade rajamise võimalused.
11
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võin öelda, et USA majandust iseloomustavate märksõnadeks võib nimetada suunatust ettevõtlikkusele ja vabaturu lahendustele, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete rohkust, avatust uutele ideedele nii tootjate kui ka tarbijate poolt ning orienteeritust kiirele tehnoloogilisele arengule. Samas saab nimetada ka keskendumist mitte niivõrd säästlikkusele, kuivõrd ressursside kasutamisele, minimaalseid seadusega tagatud sotsiaalseid garantiisid töötajatele ning seadusandluse mitmekihilisusest ja keerulisusest tingitud suuri kulusid juriidilisele nõustamisele. Viimastel aastatel on hakatud suuremat tähelepanu pöörama energiasäästlikkusele ja ressursside otstarbekamale kasutamisele.
12
Kasutatud materjalid

http://www.estemb.org/est/ariinfo/aid-350

http://et.wikipedia.org/wiki/USA

http://wiki.zzz.ee/index.php/USA_majandus
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

neiu17 Õppematerjali autor

Referaat

referaat usa skt

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

ppt

Usa majandus ppt esitlus

USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal kandus madalakvaliteets

Majandus

docx

Ameerika-Ühendriigid

ja kvaliteetsema söega leiukohad asuvad idas, Apalatši mäetikus. Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata – süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt, näiteks Kanadast. 6 3. MAJANDUS 3.1 MAJANDUSHARUD USA on üle sajandi olnud maailma suurima majandusega riik, mille sisemajanduse kogutoodang (SKP) ostujõu pariteetsuse meetodil mõõdetuna ületab lähima konkurendi Hiina Rahvavabariigi oma 25%-ga. USA SKT per capita oli 2013. aastal 52 800 USD. USA majanduse võimsust näitab asjaolu, et kuigi SKT mahuga võrreldes on väliskaubandus suhteliselt väike, on USA siiski maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör.

Ühiskond

doc

Uurimistöö

7%), tööstus (33.7%), teenindus (61.6%) · Keskmine eluiga on mehel 36,5 aastat ja naisel 43,5 aastat. · Imiku suremus 7,32/1000 sünni kohta · Sündimus 10,37/1000 elaniku kohta · Suremus 13,42/1000 elaniku kohta Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ning 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Eesti majandus on mitmekesine olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad; ka põhineb Eesti energeetika põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest. Kaubandus Enam kui 67% Eesti toodangust (SKP-st) tuleb teenindussektoritest, tööstuslikud sektorid annavad

Geograafia

doc

Uurimustöö-usa

Aravete Keskkool USA Uurimustöö Koostaja: Margus Mäe 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2011 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS Üldandmed Pindala 9 629 091 km², rahvaarv 303824640 (2008/07) , pealinn Washington, pealinna elanike arv 303824640 (2008/07) , riigikeel inglise keel, rahaühik on USA dollar Geograafiline asend Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. Ameerika Ühendriigid asuvad eemal Euroopast ja Aasiast ning seal sageli laastanud sõ

Geograafia

doc

USA referaat

0,812, mis jääb USA omale kõvasti alla ning on isegi oma grupi keskmisest veidi madalam. SKT inimese kohta on Eestis(20 361$), Ameerikas (45 592$) ning imikusuremus on USA-s 6,22 surma tuhande elussünni kohta, mis Eestis on 7,32 surma tuhande elussünni kohta. SKT erinevus tuleneb ilmselt kliimast, mis võimaldab inimestel edukas olla väga paljudel erinevatel elualadel põllumehest Hollywoodi näitlejani. USA on olnud iseseisev riik juba üle 230 aasta, seetõttu on sealne majandus saanud areneda oma vajaduste järgi palju kauem, kui Eesti majandus. Regioon Inimarenguindeksi väärtused aastatel 1980-2010 1980 1990 2000 2005 2010 Kõrgelt arenenud riigid (OECD) 0,723 0,770 0,822 0,841 0,853 Ida-Aasia 0,391 0,474 0,567 0,608 0,650

Geograafia

doc

Suurbritannia majandusarengu analüüs

....................................................................................5 3.Rahvastik..............................................................................................................................6 3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis........................................................................... 6 4. Poliitika................................................................................................................................... 8 5. Majandus.................................................................................................................................9 5.1 Energiamajandus.............................................................................................................10 5.2 Põllumajandus.................................................................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................

Arenguökonoomika

doc

Referaat Lõuna-Korea

LÕUNA-KOREA 24.03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7 4.3 Tööstusharud .............................................................................................................8 4

Geograafia

docx

Maailma majanduskriis 2008-2009

MAAILMA 2008. 2009. AASTATE FINANTS- JA MAJANDUSKRIIS Kriisi allikad ja põhjused 2000ndatel toimus tarbimise buum, millega kaasnes tohutu tooraine hindade tõus. Kaupade tarbimine aastatel 1980- 2000 oli kasvavalt suur. 2008. Aastal aga paljude kaupade, eriti nafta ja toiduainetes hinnad saavutasid sellise taseme, mis hakkas tekitama majandusliku kahju, ähvardas stagflatsiooniga ning globaliseerumise lõpetamisega. Jaanuaris 2008 ületas toornafta hind 100 dollari piiri ühe barelli kohta. 11. Juuli 2008 tõusis nafta mart WTI oma ajaloo rekordilisele kõrgusele - $147,27 barelli eest. Pealse seda algas hinnas langus, kusjuures 5.detsembril 2008 oli juba hinnaks 36, 67 USD / barell. Ka teised hinnad kasvasid. Näiteks tähtsa keemiatoote väävelhape, mida kasutatakse näiteks terase, vase ja bioetanooli tootmisel, hind suurenes üle kuue korra vähem kui aasta jooksul. Hüdronaatriumi tootjad kulutasid Forde majeure* üleujutuste tõt

Geograafia

Rohkem sarnaseid