Maroko, Eesti ja Maroko (0)

Maroko
Maroko on Vahemere äärne kuningriik , kus valitseb enamasti ka vahemereline kliima. Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon , mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al-Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub . Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam , vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga.
Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed , niisked talved . Sisemaa poole liikudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved kuumemad ja talved külmemad. Marokos asuv Atlase mäestik on kaetud lumega enamuse osa aastast. Vihma sajab aprillis ja mais ning ka oktoobris ja novembris. Parim aeg külastuseks on kevadel (märtsi keskpaigast maini ), mil loodus on lopsakas ja roheline ning sügisel (september kuni november), mil suve kuumus on taandunud. Ei tohi alahinnata suviseid ektreemseid kuumusi ja talvesid. Kui reisida talvel lõunasse, siis tuleb valmis olla külmadeks öödeks ning põhjarannikul ja Rif mägedes (Rif Mountains ) on talvel ja varakevadel sageli sombune. Kui plaanitakse Atlase külastamist, siis ka mai ning september on igati sobivad kuud. Ka Ramadani ( Ramadan on kuu, millal ilmutati koraan .) periood ei ole reisimeks kõige mugavam, kui osad kohvikud ja söögikohad on päevasel ajal suletud. Kes loodab Marokost mustanahalisi kohata, see peab tublisti vaeva nägema. Põlisrahvas on hoopis iidsetest aegadest pärit heledanahalised berberid - kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased, kusjuures kunagine agressiivsus on tasakesi muundunud erakordselt osavaks kauplemisoskuseks.
Maroko on ta üks vähestest Araabia riikidest, kus riigikorraks on kuningriik. Praegu valitseb kuningas Muhamed 6, keda hea õnne korral õigel ajal õigel kohas olles, on võimalik ka omaenda silmaga näha. Riigi peamised tuluallikad on turism , püllumajandus ja forsfori kaevandamine
Kasutatud kirjandus: http://www.yesworldtravel.ee/index.php?id=146
http://et.wikipedia.org/wiki/Maroko
http://karavanserai.bluemoon.ee/Aafrika/maroko.ht m
http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/73
http://www.reisiguru.ee/riikID/147
http://www.wordtravels.com/Travelguide/Countries/Morocco/Climate
http://www.wordtravels.com/Travelguide/Countries/Morocco/Climate
Eesti ja Maroko
Marokol on kehtiv vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikidega. Euroopa Liidu ja Maroko vaheline vabakaubandusleping jõustub loodetavasti 2010.- 2012. aastal. Marokos oluliseks loodusressursiks on kalavarud , fosfaatide kaevandused ja vee-energia, 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud .
Maroko ekspordi peamised sihtturud olid 2009. aastal Hispaania (22%), Prantsusmaa (20,2%), India (4,9%) ja Itaalia (4%).
Peamised ekspordiartiklid olid: rõivad ja tekstiil ; elektroonilised komponendid; mitteorgaanilised kemikaalid ; toormineraalid; väetised; naftatooted; tsitrusviljad ; juurviljad ning kala ja kalatooted .
Eesti peamised ekspordiartiklid 2004. a. olid: Elusloomad ja loomsed tooted - 28% , puit ja puidutooted - 26% , paberimass ja tooted sellest - 23% Maroko oli Eesti 107. ekspordipartner.
Eesti peamised impordiartiklid 2004. a. olid: Mööbel ja mööblilisandid - 44% , kivist, kipsist tooted - 28% , masinad ja seadmed - 23%Maroko oli Eesti suuruselt 88. impordipartner.
2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht). Eesti eksport Marokosse 29 miljonit krooni, millest paber ja papp 12 miljonit krooni, mineraalsed kütused ca 10 miljonit krooni ning maismaatranspordivahendid ja nende osad ca 4 miljonit krooni.
Eesti import Marokost oli 2009a. ca 2 miljonit krooni, peamiselt kalad ja mereannid.
Eesti – Maroko kaubavahetus (kaubavahetus põhikaubanduse järgi, milj. krooni) 1995-2009:
Aasta
Eksport
Import
Käive
Bilanss
1995
0
2,6
2,6
-2,6
1996
0,7
7,1
7,8
-6,4
1997
6,1
16,6
22,6
-10,5
1998
9,8
22,2
32,0
-12,4
1999
25,3
50,9
76,2
-25,6
2000
5,9
25,8
31,6
-19,9
2001
45,4
24,8
70,2
20,6
2002
29,7
19,6
49,3
10,0
2003
16,0
34,2
50,2
-18,2
2004
18,3
0,6
50,2
17,7
2006
30,8
5,8
36,6
25,0
2007
61,1
18,7
79,8
42,4
2008
36
3
39
33
2009
28,9
1,9
30,8
27
Kasutatud kirjandus; http://www.vm.ee/?q=node/185
http://www.islam.ee/contents.php?cid=211
http://www.embest.pt/est/maroko_ariinfo/aid-574
http://www.kcgrupp.ee/maroko/maroko-kuningriigist/majandus