Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks (1)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Turism - Turismi -ja hotelli ettevõtlus

5 VÄGA HEA

TURISMIMAJANDUSE ALUSED
Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks
Pärnu 2011
Koostas: TÜ Pärnu kolledži Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane Kadri Kruusimägi- [email protected]
Allikad:

Turistid majutusettevõtetes - http://uudised.err.ee/index.php?06234105

Statistika andmebaas - ://pub.stat.ee/pxKweb.2001/Database/Majandus/23TURISM_JA_MAJUTUS/23TURISM_JA_MAJUTUS.asp

Turismistatistika jaanuar-august 2011- http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti-turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika

Eestimaa turismiarengukava https://www.riigiteataja.ee/akt/12755212

Turismi arengusuunad aastal 2011 http://www.estravel.ee/uudised/tag/turismi-arengusuunad/
Tänapäeval on turismimajandus üks kõige suuremaid ja kiiremini arenevaid majandusharusid,kus kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida. Turist eelistab lihtsalt soodsamaid pakkumisi, tõstes nii odavate lennuliinide ja keskklassi hotellide edu, samas aga kahandades traditsiooniliste lennufirmade ja luksushotellide tulu.Tänu transpordivõrgu ja infrastruktuuri arengule ning madalale hinnaklassile soodustatakse ka väiksemate turismisihtkohtade külastamist, mis asuvad keskustest eemal.Milline on aga Eesti turismimajanduse hetkeseis ning üldised tulevikutrendind üle maailma?
Eesti on kõikidele turistidele avatud maa. Viimastel aastatel on suurenenud nii sise- kui välisturistide arv. Ülekaalus on soomlased, kuigi aastast aastasse sõltuvus nende turust väheneb ja Eesti kogub tuntust ka kaugemates piirkondades.Põhiosa sihtturust moodustavad ,Soome, Rootsi, Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia , Taani, Itaalia ja Holland ning uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola, Priantsusmaa, Hispaania ja Jaapan. Ka Eesti välisesindus võiks oma panust turismi edendamisesse suurendada ning turundus toetada ettevõtteid erinevate erialaste koolituste ja seminaridega.
Turismitulud on kasvanud, mis tulenevad turismimajanduse positiivsest arengust. Kuulumine Euroopa Liitu toob väikse Eesti kaardile ning suurendab huvi meie riigi vastu. Paranenud transpordisõlmed lihtsustavad reisimist. Usun, et kõige suuremat rolli mängib kindlasti uute lennuliinide avamine ning kindlasti meelitab turiste ka Tallinn, mis omab Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Kuulumine euro alasse suurendab usaldust Eesti riigi suhtes ning aitab kaasa rahvusvahelise tunnustuse pälvimisele. Majutuskohti on juurde tulnud ja lisandunud on ka erinvaid spaa- ja heaoluteenused , mis on heaks alternatiiviks puhkusreisile tulemiseks. Keskenduda tuleks ka veebikeskkonna arendamisele, sest tõusuteel on individuaalturistide hulk, kes tihtipeale valivad sihtkohta internetis peituva informatsiooni järgi.
Sisereisid on 2011 aasta esimese ja teise kvartali jooksul ületanud märgatavalt varasemate aastate arvu.Eestlaste seas on kõige populaarsem reisida puhkuse eesmärgil, mille osakaal on 2/3. Eelistatakse külastada rannaäärseid paiku, looduskauneid piirkondi ning teisi teada-tuntuid kohti.Väliturist,kes reisib 82% ulatuses puhkusele, loodab aga leida midagi ekstreemsemat ja uudset, kuid huvitub ka kohalikust pärandist.19% eestlastest ning 13% välismaallastest külastab Eestit töö ja äri tõttu.Majutusettevõttes veedetakse keskmiselt 1-3 ööd, mis eeldab minimaalseid ja mitte atraktiivseid teenuseid ja informatsiooni motiveerimaks inimesi oma reise pikendama. Kui me suudaksime oma turismitooteid mitmekülgsemaks muuta, kvaliteeti parandada ja ühtlustada,teavet inimestele rohkem edastada ning seeläbi oma tuntust reisisihtkohana tõsta,siis suureneks ka turistide Eestis viibimse aeg ja kliendikesksus , mis omakorda oleks kasuks kogu majanduse arengule.
Eesti turism on väga hooajaline, mis tuleneb puhkusreiside domineerimisest.Tallinn, Pärnu ja Saaremaa on kolm põhilist turismipiirkonda, seda eriti suvekuudel ning nii sise- kui välisturistide seas. Kõige suurema külastajate arvuga kuu oli 2011. aastal juuli, kus ööbis kokku 399 662 turisti ning mis on 11% enam kui 2010 aastal. Teenuseid pakkus 1087 majutusettevõtet, kokku 20 900 tuba ja 48 000 voodikohta. 62% tubadest ning 55% voodikohtadest oli täidetud. Kõige suurem täitumus oli Pärnu linnas-86%, millele järgnes 83%-ga Tallinn.Ööpäeva maksumus on aga aastaga võrreldes 2 euro võrra kallinenud ning maksab keskmiselt 28 eurot. Hinna alanemist aga ei prognoosita, kuna maailmaturg on jätkuvalt ebastabiilne ja seda ka lennunduses, sest jätkuvalt tõusevad kütusehinnad .
Turismimajanduse üheks sektoriks on ka reisiorganiseerijad- reisikorraldajad ja -bürood. Klient peab suutma reisibürood usaldada , sest üldjuhul toimub kõik toetudes ettemaksudele.Eestis on üle 300 turismifirma , kuid majanduse või partnerite tagasilööke suudavad taluda vaid suurettevõtted, kuna neil on lai toodete valik, rohkelt kliente ning selge finantstaust. 2010. aasta oli kindlasti turismitööstuse üks raskemaid aegu ning pinnale suutsidki jääda ainuüksi need firmad, kes saavutasid klientide seas suurema usalduse. Reisikorralduses peaksid uued asutused võtma rohkem riske ning vanad olijad jagavad omavahel turgu ringi.Kindlasti oleks abiks ka see, kui turismisektorisse kuuluvad osapooled teeksid rohkem koostööd.
Üleüldiselt on kogu turismimajandus viimaste aastatega arengumärke näidanud. Reisimine on muutunud üha tavapärasemaks ning on saanud paljudele iga-aastaseks traditsiooniks,sõltumata majanduse tõusudest ja mõõnadest. Võidavad eksootilisemad, efektiivsemate ja kvaliteetsemate teenustega ning rohkete ja laialdaselt kättesaadavate infoallikatega riigid, mis külastajaid ligi meelitab. Reisibürood, kes on omale läbi usalduse kindla klientuuri taganud, suudavad rohkem areneda ja keskenduda ka lõpptarbijate vajadustele. Transpordivõimaluste avardumine, majutust ja lõõgastust pakkuvate ettevõtete lisandumine, teabe levitamine, rahvuvaheliste ürituste korraldamine ning erinevate sektorite omavaheline koostöö on aluseks tugeva turismimajanduse tekkeks nii Eestis kui kogu maailmas. Jään lootma , et positiivne tuleviku prognoos kannab vilja ning juba lähiaastatel suudab Eesti oma turismi taset veelgi tõsta.

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 46 allalaadimist

Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks #1

Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

46 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

onlyforfun Õppematerjali autor

Essee teemal Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks on suunatud eelkõige Eesti turismimajandusele.
Essee eest teenisin 19 punkti 20-st.

essee turismimajandus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus