ARENGUKAVA
Sõnasta
käesoleva arengukava eesmärgid
Sõnasta
käesoleva arengukava
visioon .
- Aastaks 2020 on Eesti turistidele tuntud ja hea mainega Põhjamaade turismi sihtkoht, mis pakub meeldejäävat reisielamust ning kust on soovi korral mugav reisida teistesse Läänemere piirkonna riikidesse*
Kelle
kaasabil/koostöös valimis Eesti turismiarengukava 2014-2020?
- Eesti riiklik turismiarengukava 2014–2020 on koostatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607)§ 4 aluselning selle kinnitab Riigikogu.
Tee
lühikokkuvõte Eesti turismi hetkeolukorrast.
-
- Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise (2päeva)- väike aeg , kuna puuduvad huvipakkuvad ja Eestile omapärased vaatamisväärsused ning ajaveetmisvõimalusi. Puudub tihti ka info.
- Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisi sihtkohana täna madal -Eestisse reiside müümist suuremas mahus takistab elanikkonna vähene teadlikkus Eestist kui reisisihist.
- Eesti turismisektor on suures osas sõltuv välisnõudlusest-Eesti elanike madalad sissetulekud, mis piiravad turismitoodete ja -teenuste kasutamist.
- Eesti turismi iseloomustab liialt suur hooajalisus– kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on majutusasutuste keskmine täitumus madal.
Nimeta
Eesti prioriteetsed sihtturud. Miks just need?
- Soome
- Venemaa
- Läti
- Rootsi
- Norra
- Saksamaa
- Suurbritannia
Need sihtturud on meie lähinaabrid, seega on nendest riikidest pärit
turistid meie turismi arendamise
potentsiaalsed kliendid
Turismitoote arenduses on Eesti võtnud eesmärgiks keskenduda seitsmele
teemavaldkonnale. Nimeta need valdkonnad. Too
omapoolne põhjendus,
miks just need valdkonnad
Konverentsi-ja äriturismi arendamine
Kultuuriturismi arendamine
Sporditurismi arendamine
Toiduturismi arendamine
Loodus- ja mereturismi arendamine
Terviseturismi arendamine
Pereturismi arendamine
Nende
valdkondade arendamine on eesmärgiks, kuna Eesti asukoht kaardil
võimaldab kõiki neid suundasi edukalt arendada. Meie puhas ja
puutumata loodus, puhas talutoit, merega piirnemine,
transpordivõrgustiku areng, IT-võimalused ja väljakujunenud
pereväärtused on headeks eeldusteks ülalnimetatud suundade edukaks
viljelemiseks.
Nimeta turismihariduse edendamisele ja
kompetentsuse tõstmisele suunatud tegevused.
- Tööandjate teadlikkuse tõstmine elukestva õppeolulisusest ning e-õppe võimaluste arendamine.
- Koostöös haridusasutustega turismisektori töötajatele suunatud täiendõppe võimaluste parendamine.
- Koostöös turismisektori osapooltega turismivaldkonna koolitajate täiendõppe läbiviimine , kaasates erinevaid väliseksperte eesmärgiga tagada turismihariduse kaasaegsus ning tulevikku suunatud areng.
- Turismialal õppimise ja töötamise väärtustamine noorte seas, mis aitab kaasa turismivaldkonna maine kasvule, huvi tõstmisele turismisektoris töötamise vastu ja karjäärivõimaluste parendamisele.
- Giidide kompetentsuse tõstmine vastavalt sihtturu ja sihtrühma vajadustele ning giiditeenuse kättesaadavuse parandamine.
Pane kirja kolm Eesti turismi arengut toetavad olemasolevad või
ettevalmistamisel olevad arengukavad.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (koostamisel)on suunatud Eesti põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime tõstmisele, keskkonna ja paikkonna parandamisele, maapiirkondade elukvaliteedi ja maamajanduse mitmekesistamisele, võttes arvesse Eesti maaelu omanäolisust. Põllumajanduses ja metsanduses tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse
mitmekesistamisel omab turism jätkuvalt olulist rolli, säilitades ja luues
töökohti.
Eesti ettevõtluse ja innovatsiooni kasvustrateegia 2014–2020 peab
silmas
kolme sihti: Eesti ettevõtted teenivad rohkem tulu kõrge
lisandväärtusega toodetest ja teenustest, ettevõtjad on pädevad ,
hästi juhitud ja efektiivsed ning Eesti majandus on rahvusvaheliselt
lõimunud,
uuendusmeelne ja ettevõtlik. Turismiga on nii otseselt kui kaudselt seotud suur hulk ettevõtjaid, kes sarnaselt teiste tegevusalade
ettevõtja
tele
saavad vajalikku tuge starditoetuste, erinevate koolitus- ja
nõustamistoetuste ning õiguskeskkonna parendamise näol.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 väärtustab loodusvarade säästlikku kasutamist.
Keskkonnastrateegia
põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja
majanduse
arendamiseks
vajalike ressursside tagamine ilma loodust oluliselt kahjustamata.
Arengukava
toob
välja, et turismi ja puhkemajanduse areng on teiste majandussektorite seas üks kõige
enam
maastike ümberkujundamist mõjutavatest tegevustest. Seega on ka
arengukava üheks
ülesandeks
maastikuliste väärtuste säilitamise ja turismi arengu vahel
tasakaalu leidmine.
Täiendavalt
on turismisektoriga seotud metsamajanduse planeerimine koos
puhkemaastike
kavandamise
ning kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamisega
Kõik kommentaarid