Turismimajanduse alused, essee. (2)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Turism - Turismi -ja hotelli ettevõtlus

3 KEHV

TURISMIMAJANDUSE ALUSED
Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks
Pärnu 2009
Koostas: TÜ Pärnu kolledži Turismi- ja Hotelliettevõtluse esimese kursuse üliõpilane
Allikad:

Riigiteataja
[ http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12755212 ]. 24.11.2009

Riigikantselei
[ http://209.85.229.132/search?q=cache:rkFZnuICU5IJ:www.riigikantselei.ee/failid/RES_hetkeolukorra_kirjeldus_231105.doc+turismimajanduse+hetkeolukord&cd=21&hl=et&ct=clnk&gl=ee ]. 24.11.2009

Statistikaameti andmebaas
[ http://www.stat.ee/?id=31247&highlight=turismi,edendamine ]. 24.11.2009
Turismimajandust peetakse maailma suurimaks ning kõige kiiremini arenevaks majandusharuks .
Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt.
Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomlased , aasta-aastalt on sõltuvus Soome turust siiski vähenenud ning huvi Eesti vastu on suurenenud ka kaugemate piirkondade elanike seas. Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa -keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on suurendanud huvi Eesti vastu ja lihtsustanud Euroopa Liidu kodanike reisimist Eestisse.
Positiivsed arengud Eesti turismimajanduse osas on kaasa toonud turismitulude kasvu. Turismisektor moodustab arvestatava osa Eesti majandusest. Statistikaameti andmetel annab turism ligi 8% Eesti sisemajanduse koguproduktist ning sama suur osa kõigist hõivatutest saab tööd tänu turismile.
Enam kui 40 tuhandest turismiga hõivatust töötab veerand hotellides ja restoranides, ülejäänud saavad tööd transpordisektoris, reisibüroodes, kaubanduses, meelelahutusteenuste pakkumises, tööstuses ning teistel turismiga kaudsemalt seotud tegevusaladel.
Turismimajandus on tähtis ka regionaalsest aspektist ning eksporditulude seisukohast . Siseturism on majanduslikust seisukohast oluline, luues töökohti ja suurendades sissetulekuid piirkondades, kus muudes sektorites töökohtade loomine on märgatavalt keerulisem ja kallim.
Eesti edukus 21. sajandi konkurentsitihedal ning keskkonnateadlikul turismiturul sõltub eelkõige Eesti kui riigi mainest, elu ja keskkonna kvaliteedist ning kõikide turismiga seotud ja mitteseotud valdkondade säästva arengu kvaliteedist. Need on eelduseks , kas Eestisse üldse soovitakse reisida. Turistide külastused Eestisse peaksid aga rahuldama nii külastajate kui kohaliku elanikkonna ning loodus- ja elukeskkonna ootusi ja vajadusi. Turismimajanduse tasakaalustatud arengu edukus sõltub säästva arengu põhimõtete järgimisest nii turismimajanduse siseselt kui arukast koostööst teiste valdkondadega.
Eesti turismisektorit iseloomustavad mitmed kitsaskohad, mis pärsivad turismisektori jätkusuutlikku arengut.
Väliskülastajatest valdava osa moodustavad lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest. Lühike viibimise kestus tuleneb põhiliselt sellest, et ei ole piisavalt välisturistidele huvipakkuvaid ja Eestile omapäraseid ajaveetmisvõimalusi või infot nende kohta, mis motiveeriks välisturiste Eestis kauem viibima.
Lisaks teenuste vähesele mitmekesisusele on probleemiks turismiteenuste ebaühtlane kvaliteet, teenusepakkujate vähene kliendikesksus ja turismiasjaliste ebapiisav koostöö.
Eesti on kaugemates Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides vähe tuntud. Eestil puudub nii nende riikide elanikkonna kui ka reisifirmade silmis selgesti eristatav reisisihi maine. Lähemalasuvates riikides, eriti Rootsis ja Venemaal, takistavad nõudluse suurendamist negatiivsed eelarvamused Eesti kohta.
Seoses turismimajanduse kiire arenguga on tekkimas puudus kvalifitseeritud tööjõust, eriti klienditeenindajatest. Juba praegu piirab see turismiteenuste arendamist maapiirkondades.
Puudulikud on ressursid investeeringuteks uute turismiteenuste väljaarendamiseks või olemasolevate parendamiseks.
Turism on Eestis väga sesoonne. Puuduvad tooted, mis aitaksid sesoonsusest tingitud nõudlust aasta raames ühtlustada.
Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt kontsentreerunud Tallinna ning vähemal määral Pärnu ümber.
Suur on odavaid kaupu ja teenuseid eelistavavate kliendigruppide osakaal, millest tulenevad madalad tulud külastaja kohta.
Turismi arengut mõjutab kõige rohkem majanduse olukord, mille suhtes on prognoosid positiivsed. Optimistlikke ootusi reiside arvu kasvu suhtes toetab ka viimaste aastate kogemus, mille põhjal ei jäta inimesed isegi majanduslikult raskematel aegadel välisreise tegemata, vaid otsivad odavamaid reisimisvõimalusi või teevad lühemaid reise.
Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 2007–2013 seab üldised suunised Eesti turismisektori arendamiseks . Arengukavas väljatoodud eesmärkide saavutamiseks koostatakse konkreetsetele tegevustele keskenduv rakendusplaan. Rakendusplaanis keskendutakse detailsemalt erinevatele turismiliikidele (nagu näiteks maaturism, kultuuriturism, konverentsiturism, erihuvidel põhinevad turismiliigid jne), konkreetsetele toetusprogrammidele ja valitud sihtturgudele. Turismi arendamine on kajastatud ka omavalitsuste arengukavades ja üldplaneeringutes, maakondlikes arengustrateegiates ja maakonnaplaneeringutes ning omavalitsusüksuste arengukavades.
Eesti põhilisteks sihtturgudeks on Soome, Rootsi, Venemaa Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia , Taani, Itaalia ja Holland ning uued turud on Ameerika Ühendriigid, Poola, Prantsusmaa, Hispaania ja Jaapan. Täiendavalt toimub regulaarne Eesti tutvustamine kõigis riikides, kus Eestil on olemas välisesindus.
Arenenud riikide elanikkonna hulgas suureneb vanematesse vanusegruppidesse kuuluvate inimeste arv, kelle tervis ja sissetulekud võimaldavad jätkata harjumuspäraseks kujunenud reisimist kõrge eani. Samas tuleb arvestada, et nad eeldavad reisidel pakutavatelt teenustelt suuremat mugavust kui nooremad vanusegrupid.
Olen klienditeenindajana töötanud pealinna suures hotellis. Kogesin, milliste probleemidega puutuvad kokku eakad kliendid. Mõistsin, mida nad tegelikult oma puhkusereisilt ootavad ja vajavad. Töö käigus sain aru, missugused puudused eaka puhkaja jaoks kaasnevad suures ja rahvarikkas majutuskohas. Neil on keeruline orienteeruda majas , liikuda korruste vahel, mis ei ole kohandatud abivahendite kasutajatele. Vanurite vajadusi tagav turvalisus on korraldamata ja ebapiisav. Vajaka jääb eakohasest meelelahutusest ja vaba aja veetmise võimalustest.
Kuna elu ja töö muutub järjest pingelisemaks, süveneb tendents teha pikema puhkusereisi asemel aasta jooksul mitu lühikest, niinimetatud nädalalõpureisi. Seetõttu väheneb reisi kohta kulutatav summa, kuid aastas reisimisele tehtavad kulutused pigem suurenevad. Pingelisem elurütm suurendab ka lõõgastavaid protseduure pakkuvate puhkusevõimaluste (spaa-puhkuste) populaarsust.
Maal elades ja ringi liikudes näen palju looduskauneid kohti, kus võiks edendada maaturismi. Tuleks orienteeruda teatud sihtgruppidele ( vanurid , stressist vabanejad, lastega pered), luua spetsiaalsed tervise paketid ning välja töötada omanäoline turismitoode.
Kokkuvõttes on Eesti turismi areng olnud kiire, kuid ressursside efektiivsem kasutamine võimaldab järgmisel perioodil tõsta turismisektori jätkusuutlikkust ja kvaliteeti veelgi.
Turism täidab jätkuvalt olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, mida turismiturul toimuv mõjutab kas vahetult või on mõjutatud mitmete teiste majandussektorite poolt.
Tänases avatud maailmas ei piisa turismisektori jätkusuutlikuks arenguks vaid olemasolevatest vaatamisväärsustest. Konkurentsivõimelisena püsimiseks on vajalik sektori pidev areng, efektiivsuse ja kvaliteedi suurendamine koos uute turismitoodete väljatöötamisega.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 118 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

118 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mamuke20 Õppematerjali autor

"Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikust"
Käesolevas essees on autor hinnanud turismimajanduse olukorda ning andnud hinnangu edasisele arengule, antud on omapoolseid soovitusi turismivaldkonna edasiareemiseks.

turismi areng kasutatud kirjands riigiteatajast võetud andmed turismi majanduse praegusest olukorrast statistilised andmed välja pakutud igasuguseid võimalusi turismi edendamiseks turismitoode enda kogemused turismi valdkonnas töötamisel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS

perioodil 19%-lt 31%-ni. Nii kiire kasvu peamise põhjusena näeb UNWTO Kesk- ja Ida- Euroopa riikide soodsat asukohta Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel, mille elanikud kokku teevad valdava osa välisreisidest Euroopas. Kasvu teiseks eelduseks on regiooni turismitoodete ja -teenuste atraktiivne hinnakujundus. [3] Turismimajandus on viimastel aastatel jõudsasti arenenud on kasvanud nii nõudlus kui pakkumine. Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele, kuid tänu sissetulekute kasvule on Eesti elanikud hakanud rohkem reisima ja seda nii välismaal kui Eesti-siseselt. Põhiosa väliskülastajatest moodustavad soomlased, aasta-aastalt on sõltuvus Soome turust siiski vähenenud ning huvi Eesti vastu on suurenenud ka kaugemate piirkondade elanike seas. Reisimist on soodustanud transpordivõimaluste avardumine ning uute majutuskohtade ja spaa-keskuste lisandumine. Ka liitumine Euroopa Liiduga on

Turismimajandus

odt

Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses.

7. Eestimaiste toodete maine parendamine, traditsioonilise toidu propageerimine, suurem suhtlemine tarbijatega, (kaasates rohkem ka jaekaubandust) 8. Tooraine turu areng ja stabiilsuse saavutamine 9. Idaturul positsiooni taastamine 10. Allhanke ja oma "toote" suhte optimeerimine, arvestades majanduslikku tasuvust. 8 Turism ja puhkemajandus Eesti riiklik turismiarengukava aastateks 20072013 on välja töötatud kui kaasajastatud jätkuprogramm riiklikule turismiarengukavale 20022005, mis on kinnitatud Riigikogu 23. oktoobri 2002. a otsusega. Arengukava on töötatud välja koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskuse ekspertidega

Põllumajandus

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

Töötajate tagasiside Teenindusstandardite täitmise jälgimine ja hindamine Media tagasiside Mud tagasiside võimalused Mystery shopping e. teeninduse testimine 12 TURISMIGEOGRAAFIA 28. Turismigeograafia mõiste Distsipliin mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust.

Turismiettevõtlus

doc

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL

KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.................

Turundus

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAILMAS ....................................................................................................................... 9 1.2 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE EESTIS ............................................................................................................................. 11 1.2

Loodus