Gaius 1.9-12, 1.48-49 ladinakeelne tekst, tõlge. (0)

Divisio personarum – Gaius 1.9-12, 1.48-49 (õpikus lk 47)
9. Et quidem summa divisio de iure personarum haec est, quod omnes homines aut liberi sunt aut servi . Isikute õiguse jaotamine on järgmine, nimelt kõik mehed on kas vabad isikud või orjad .
summa, ae f. – tervik, kokkuvõte, summa
divisio, onis f. – jaotus jaotamine, jagamine
de iure – õiguse, seaduse kohaselt
ius, iuris n. – õigus; eesõigus; privileeg; voli
persona, ae f. – isik, isiksus; osa, roll; seisund
hic, haec, hoc – see, tema; nüüdne, siinnee
omnis, e – iga, kogu, kõik, terve
homo, minis m.f. – inimene; meesterahvas, mees
liber , i m. – vaba (isik)
sum, fui, esse – olema, sunt – nad on
servus, i m. - ori
10. Rursus liberorum hominum alii ingenui sunt, alii libertini. Jälle/taas, mehed, kes on vabad, on kas vabad inimesed või vabakslastud.
rursus – tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu
liber, era, erum – vaba
homo, minis m.f. – inimene; meesterahvas, mees
alius, a, ud – teine, muu
ingenuus, i m. – vaba inimene
libertinus, i m. – vabakslastu
11. Ingenui sunt, qui liberi nati sunt; libertini, qui ex iusta servitute manumissi sunt. Vabad inimesed on need, kes on vabaks sündinud; vabaks lastud on need, kes on vabastatud õiguslikust orjusest .
ingenuus, i m. – vaba inimene
qui, quae , quod – kes, mis; see kes, see mis; keegi, mingi
liber, era, erum – vaba
nascor, natus sum, nasci – sündima, tekkima
libertinus, i m. - vabakslastu
ex – seest, -st, -lt, hulgast
ius, iuris n. – õigus; eesõigus; privileeg; voli
servitus, utis f. – kohustus, servituut , orjes; sõltuvus, alluvus, orjus
manumissio, onis f. – vabaks laskmine , (orja) vabastamine
12. Rursus libertinorum tria sunt genera: nam aut cives Romani aut Latini aut dediticiorum numero sunt. Jälle, on kolm klassi vabakslastuid, nimelt, Rooma kodanikud, latiinid ja Rooma ülemvõimule alistunud rahvad .
rursus – tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu
libertinus, i m. – vabakslastu
tres, tria - kolm
genus, neris n. – sugu; järglane; laad , liik; klass, seisus; päritolu
civis , is m.f. – kodanik; kaaskodanik; alam
civis Romanus – Rooma kodanik1
Latinus, i m. – latiin, Latiumi elanik2
dediticii, orum m. – Rooma ülemvõimule alistunud rahvad3
numerus, i m. – arv, hulk; tähtsus, positsioon
48. Sequitur de iure personarum alia divisio. Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid .
sequor, secutus sum, sequi – järgnema; jälgima, järgima
ius personarum – isikute õigus
alius, a, ud – teine, muu
divisio, onis f. – jaotus jaotamine, jagamine
persona, ae f. – isik, isiksus; osa, roll; seisund
personae sui iuris – iseseisvad isikud
alienus, a, um – võõras, teisele kuuluv; sõltuv; välismaine
ius, iuris n. – õigus; eesõigus; privileeg; voli
subiectus, i m. – subjekt
49. Rursus earum personarum, quae alieno iuri subiectae sunt, aliae in potestate, aliae in manu, aliae in mancipio sunt. Jälle, nende inimeste seast, kes on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid, on mõned isa võimu all, teised mehe võimu all ning teised on võlausaldaja võimu all.
rursus – tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu
is, ea, id – see, tema
persona, ae f. – isik, isiksus; osa, roll; seisund
alienus, a, um – võõras, teisele kuuluv; sõltuv; välismaine
ius, iuris n. – õigus; eesõigus; privileeg; voli
subiectus, i m. – subjekt
alius, a, ud – teine, muu
in potestate – isa (paterfamilias) võimu all
potestas, atis f. – jõud, võim, riigivõim, amet
in manu – mehe võimu all
manus , us f. – käsi; jõud; võim, voli
in mancipio – võlausaldaja võimu all, võlaorjuses
mancipo, avi, atum , are – käega võtma; oma valdusse võtma; vormiliselt omandiks üle andma, müüma
1 Kodanik, civis, oli antiikajal Kreeka või Rooma seaduste järgi kodanikuõigustega isik. Rooma kodanikuks sai laps sündides, kui mõlemal vanemal see juba oli. Roomas võidi kodanikuõiguse kinkida ka vabakslastule. Eeskätt anti kodanikuõigus Rooma linnriigi elanikele, hiljem hakkasid seda saama ka teised. Kodanikuõigustega isikute arv kasvas pidevalt, kuid jäi siiski piiratuks. Kodanikuõigus tõi kaasa sõjaväeteenistuskohustuse ja riigimaksud, õiguse hääletada rahvakoosolekuil (jus suffragii), passiivse valimisõiguse (jus honorum), edasikaebamisõiguse karmi karistuse korral (jus provocationis) ning lepingute (jus comercii) ja abielu sõlmimise õiguse (jus conubii). Kodanikuõigus võeti ära orjaks muudetud ja pagendatud isikuilt ning neilt , kelle kohta tegi sellekohase otsuse rahvakoosolek. Ebaseaduslik kodanikuõiguse omastamine oli karistatav . Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 258-259.
2 Latiinid olid Latiumi asukad, itaalikute põhirühmi; elasid Tiberi alamjooksu ja Albanuse massiivi vahel ning Kesk-Itaalia rannikualal. Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse järve ääres, 493 sõlmisid nad latiinidega liidulepingu. Latiini linnadel olid väiksemad õigused kui Roomal. 340 e.m.a. alustas latiinide liit Rooma-vastast ülestõusu, mis lõppes 338 latiinide lüüasaamisega. Nende linnadel oli sealtpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90-88 e.m.a.) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 307.
3 Rooma impeeriumis olid Rooma ülemvõimule alistunud rahvad ühed vabakslastutest. Nad eksisteerisid inimeste klassina – nad polnud ei orjad, kodanikud ega latiinid. Nad oli alistatud rahvad ning sellega nad ei kaotanud oma vabadust, vaid kaotasid igasuguse poliitilise eksitentsi. Smith, William. A Dictionary of Greek and Roman Antiquities. 1875, lk 388.