Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis (0)

1 Hindamata
Punktid
Ares ja tema kujutamine
kunstis
Elvis Liivamägi, Jürgen Laas
10. c
TÜG
Ares
Sõjajumal
Peajumal Zeusi ja tema naise,
taevajumalanna Hera poeg
Sõja ja hävingu sümbol
Vihatuim jumal
Verejanuline, julm
Iseloomuomadused
Õudutekitav iseloom
Jõhkrus
Argpükslikkus
Rumalus
Tormakus
Kiuslikkus
Sümbolid
Kilp
Kiiver
Ka oda, kui surmatoov relv
Nelirakend
Messingust raudrüü
Arese kujutamine
Arese kultust välja ei kujunenud
Aresest on loonud kujusid Thorvaldsen ja
Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto ,
Rubens , Velazquez , Rembrandt ja
Corinth.
Arese kujutamine
Kiivri ja kilbiga, ründeasendis
Istuvana, relvad tema ette maha asetatud
Kujutavas kunstis tugineti Kreeka
müütidele
Alessandro Botticelli. Venus and Mars. 1483. National
Gallery, London, UK
Diego Velázquez. Mars.
c. 163941. Museo del
Prado, Madrid, Spain
Kasutatud kirjandus:
Tartu Ülikooli semiootika osakonna
referaat (Lona Päll)
http://et.wikipedia.org/wiki/Ares
http
://www.abcgallery.com/B/botticelli/botticelli64.h
TÄNAME KUULAMAST!
Vasakule Paremale
Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #1 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #2 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #3 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #4 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #5 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #6 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #7 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #8 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #9 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #10 Sõjajumal Arese ja tema kujutamine kunstis #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor imsomodern Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis - Ares
8
pptx

Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis - Ares

Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Ares/Mars Sõjajumal Tauri Johanson 10c. Tallinna Ühisgümnaasium Arese lugu Ares oli vanakreeka kultuuris sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg. Armastusjumalanna Aphroditega tegi ta armastusjumala Erose. Arese sümbolid on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Nimed eri perioodidel VanaKreeka perioodil: Ares vägivalla õhutaja, tormakas ja kirglik armastaja, hoolimatu sõber. Vana Rooma perioodil: Mars kummardati erinevalt tema kreeka vastest aresest rohkem kui ühtki teist rooma jumalat. Arese kujutamine Kuna Arest ei rahva seas ei austatud ,pigem kardeti ja vihati ,ei kujunenud välja ka tema kultust. Erinevalt Rooma Marsist. Aresest on loonud kujusid Thorvaldsen ja Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto ,

Kunstiajalugu
Ares
24
doc

Ares

Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6

Semiootika
ARES
1
doc

ARES

ARES Ares on Vana Kreeka mütoloogias sõjajumal. Jumalate hierarhias, sugupuus on tal auväärne koht ­ ta on peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg. Kreeka mütoloogiasse kuulus Ares juba Mükeene ajajärgul. Ta oli arenenud pronksiaja sõjajumalast. On väidetud, et Ares ei ole kindlapiiriline isiksus nagu seda on näiteks Apollon või Hera. Pigem on ta sõja ja hävingu sümbol. Tema päritolu kohta märgivad kreeklased ebamääraselt, et Ares olnud pärit Traakiast, Kirde Kreeka toore ja metsiku rahva hulgast. Välimuselt oli Ares nägus ja mehine, särava soomusrüüga ja uhke kehahoiakuga. Toreda väljanägemise kõrval

Ajalugu
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

9. Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt Mütoloogia koosneb kosmogooniast (maailma, jumalate ja inimeste teke) ja kosmoloogiast (millest koosneb kosmos, maailm jne.) Kosmogoonia. On müüt Eel-Kreekast. Esimene olend oli jumalanna Eurinome, kes tuli Kaosest. (Kaos on etümoloogiliselt seotud haigutusega.) Eurinome oli alasti ning tal oli ebamugav olla, ta eraldas taeva merest ja hakkas tantsima mere peal liikudes lõuna suunas. Kuna Eurinome liikus kiiresti, hakkas tema taga liikuma põhjatuul Boreos suunaga põhjast lõunasse. Boreos muutus maoks nimega Offis ja põimus ümber Eurinome, mille tulemusena viimane rasedaks jäi. Siit kõnekäänd "Boreose jõuga rasedaks jääma" (tähendab umbes nagu pühast vaimust, igal juhul ilma spermata). Eurinomest sai tuvi ja ta munes maailmamuna vee peale, Offis istus ja haudus selle välja, tekkiski terve maailm - päike, kuu, loodus jne. Offis

Ajalugu
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu ­ V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ­ ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega

Ajalugu
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand – ainuke nõrk koht.

Ajalugu
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu ­ V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena. Mükeene kuningas Agamemnon kogus ühisväe Trooja vallutamiseks. 10 a. võitluse järel tappis kreeklaste sangar Achilleus Trooja esivõitleja Hektori, kuid langes ise Parise noolest tabatuna. Achilleuse kand ­ ainuke nõrk koht. Trooja vallutati hiiglasliku puuhobusega.

Ajalugu
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Hiljem mitmekesise sisuga kirjanduslik-kunstilise koguteose üldnimetus. Eestis on ilmunud kirjanduslikke almanahhe (näiteks "Võitlev Sõna") ja koolide almanahhe ("Tipa-Tapa", "Trükitähed", "Noorte Sulega" jt). alogism ­ loogika ja loogilise tunnetamise eitamine. Alogismi kasutasid näiteks 1950. aastate uusromaani viljelejad. Vt ka uusromaan. amatsoonid ­ kreeka mütoloogias rahvas, kes koosnes sõjakaist naistest. Nad olid rahumeelse nümf Harmonia tütred, kuid nende isaks oli sõjajumal Ares. Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas kreeklaste vastu. ametlik stiil ­ seadusandluses, haldusalal ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab ebaisikulisus, abstraktsus ning täpsuse taotlus. Näiteks: Kohapeal asjaoludega tutvunud riiklik komisjon konstateeris ametnike poolt võimu kuritarvitamist. amfiteater ­ Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater, kus korraldati teatrietendusi, gladiaatorite heitlusi ja loomade võitlusi. Suurimad

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun