Valdur Mikita (0)

Valdur Mikita sündis 28.jaanuaril 1970.aastal , Viljandi maakonnas, Tarvastu vallas, Suislepa külas. Valdur Mikita on eesti kirjanik ja semiootik . Semiootika on siis teadus tähendusloomest – märkidest, märgisüsteemidest ja märgiprotsessidest.
Praegu elab Valdur Mikita Varal , Tartust paarkümmend kilomeetrit Peipsi poole, kust Juhan Liivi metsad on kiviga visata . Mikita on üritanud n-ö metsas elada, linn on tema jaoks igav ja ta ei oska seal midagi teha. Seepärast arvan ka, et kõige tõenäolisem on Valdur Mikitat kohata looduses.
Kui rääkida Valdur Mikita positsioonist ühiskonnast, siis ise on ta ennast nimetanud n-ö nähtamatuks kirjutajaks. Mikita on öelnud , et töö juures ei teadnud keegi aastaid, et tal selline hobi oli. Alles „ Lingvistilise metsa“ järel on kultuuriavalikkus temast laiemalt teadlikuks saanud.
Kuna Mikita on pärit Suislepast, käis ta ka sealses mõisakoolis, mille lõpetas 1985. aastal. Samuti on ta lõpetanud Tartu Ülikooli, kus ta õppis bioloogiat, semiootikat ja kultuuriteooriat. Seejärel on ta töötanud õppejõuna ja ravimifirmades turunduse alal.
1994. aastal kaitses Mikita Tartu Ülikooli semiootika osakonnas magistriväitekirja „Normid ja loov käitumine. Harjutustik tavatu mõtlemise arendamiseks “ ja 2000. aastal doktoritööd „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“.
Valdur Mikita esikteoseks nimetatakse luuleraamatut „Äpraduse rõõm“, kuigi see seostub tugevalt tema doktoritööga „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Mikita enda sõnul on „Äparduse rõõm“ mõnes mõttes selle materjali ülejääk , mida ei saanud teadustöösse sisse kirjutada. Teoses aga uurib Mikita semiootika, keele- ja luulemängude abil keele ja kirja piire , märgisüsteeme ja kommunikatsiooniäpardusi
Järgmiseks teoseks on 2001.aastal ilmunud „Rännak impampluule riiki“,mis asub luule, esseistika , semiootika ja teoreetilise kirjandusteaduse piiril , uurides keele ja mõtlemise vahekorda ning luule piire.
„Kirsiõieturundus: visioon alternatiivsest turundusest“ on Valdur Mikita 2004.aastal ilmunud essee, mis käsitleb turundust.
„Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast“ on 2008. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb keele, kirja, kultuuri, looduse ja Eesti identiteedi seoseid.
" Teoreem " on 2011. aastal ilmunud raamat, mis koosneb kahest ebatavalisest novellist „Jänsesekapsa teoreem“ ja „ Nõia teoreem“. Need pajatavad haarava loo inimese rännakutest ja eksirännakutest.
„Lingvistiline mets: tsibihärblase paradigma . Teadvuse kiirendi “ on Valdur Mikita 2013. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb eestlaste ja Eesti identiteedi, keele, kultuuri ja looduse vahekordi. 2014. aastal pälvis autor tose eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna, Virumaa kirjandusauhinna ning aunimetuse Tartu kultuurikandja 2013. aasta kultuurisündmuse kategoorias.
2009. aastal pälvis Valdur Mikita August Gailiti nimelise novelliauhinna „ Jänesekapsa teoreemi" eest.
2014. aastal sai ta „Lingvistilise metsa“ eest Virumaa kirjandusauhinna, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ning Tartu kultuurikandja 2013 aunimetuse aasta kultuurisündmuse kategoorias.
Kriitik Aare Pilv on öelnud nii : ,,Mikita n-ö tegevusraamistik on palju laiem kui mingite loomepraktikate teostamine , ta on pigem loovuse teoreetik ja metaluuletaja. Mikita haardeulatus keele, kirja, maastiku ja erinevate sünesteesiate kokkupõimimisel ning nende kultuuri arenguvõimaluste perspektiivi asetamisel on vähemasti eesti kirjaruumis minu meelest ainulaadne.”
Kriitik Mihkel Kunnus on öelnud nii: ,,Kuigi tuumakam osa ,,Lingvistilisest metsast” on vahest paras pureda semiootika ja kultuuriteaduste kraadiõppuritele, on Mikita osanud kirjutada nii humoorikalt ja lustlikult ning nõnda mitmekihiliselt, et nauditav on see ka neile, kes vähesema haridustaustaga. Võib öelda, et Mikita on osanud pealiskihil luua midagi, mida on tavapärase üldhumanistliku meelelaadiga haritlasel tihti raske ettegi kujutada: läbinisti positiivse  rahvusluse , mis ei vastandu, ei ole  rassistlik  jms, vaid konstruktiivne ja süstib eneseusku ja eneseväärikust.