....................................15 Euroopa keeleõppe raamdokument..............................................15 Kokkuvõte........................................................................................20 1 Sissejuhatus Selles referaadis räägime kutseõppest ja kutsekoolidest, mis asuvad Eestis ning mida nad võimaldavad anda õppijale. Seletame, kuidas käib kooli sisseastumine ja lõpetamine, kuidas saab õppija toetuseid ja laene ning räägime ka kutseõppesüsteemist, mis ja kuidas mingi asi toimib. 2 Sisseastumine kutsekooli Kutseõppesse võivad asuda kõik soovijad, kellel on põhi- või keskharidus. Piiranguid pole seatud ka neile, kes on juba varem omandanud kutse- või kõrghariduse, aga
Regionaalne integratsioon. Eksport import. Vabakaubanduspiirkond, tolliliit, ühisturg, majandusühendus jne. Neiu Kristina Seletame asjad lahti, mis on ... · Regionaalne integratsioon piirkondlik integreerumine ehk igasugune riikide vaheline kaubavahetus · Eksport kaupade väljavedu riigist · Import kaupade sissevedu riiki Seletame asjad lahti, mis on ... · Vabakaubanduspiirkond koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel · Tolliliit koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest importivate kaupade osas EHK kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel + ühine
Stress Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust ning stimuleerib tema tegevust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt
Resümee fotost *Inimesed suhtlevad üksteisega peale suulise ja kirjutatud tekstide ka muude info edastajate, nagu fotode, filmide, maalide, skulptuuride abil. Me näeme ja kujutleme maailma pildiliselt, seletame sõnadega. *Oleme fotodega nii harjunud et, märkame tavaliselt vaid nende puudumist. Iga päev tungib maailm piltidena meie kodudesse. Fotode vahendusel saame teada sündmustest maailma eri paigus, näeme inimesi, asju ja nähtusi nii, nagu nad tegelikkuses on. Tänu fotole on meil filmikunst ja televisioon. *Fotograafia leiutajaks peetakse prantsuse teadlast Louis Daguerre'i. Ta avastas hõbedaühendi valgustundlikuks muutumise meetodi, mis võimaldas teha nn
biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum 1990) Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud piirangute, nõudmiste või sunniga, kuna see omakorda võib tekitada negatiivseid tundmusi ning tugevat närvipinget ning see kõik võib kahjustada inimese vaimset tervist. Kuna keegi pole meist stressi suhtes kaitstud, siis oleme me kõik stressi poolt mõjutatud
Botswana Botswana, ametliku nimega Botswana Vabariik on riik Lõuna-Aafrikas. Selle pindala on 600 370 km². Sealsed riigikeeled on inglise ja tsvana keel. Rahvaarvu (seisuga 2008) on 1 842 000. Riigikord on seal presidentaalne vabariik. Botswanal ja Eestil on ka midagi ühist lipp. Maailmas ainukesed 2 riiki, mille lippudel on sinine, must ja valge. Botswana lipul on värvide järjekord teine sinine, valge, must, valge ja sinine. Kui meie seletame oma lipuvärve üldiselt nii, et sinine on taevas, must on maa ja valge on vabadus, siis tsvanadel tähendavad must ja valge sebra triipe (vihjamisi ka mustade ja valgete koostööd), sinine aga taevast ja vett.Taevas ja vesi teevad kokku vihma, mida tsvana keeles nimetatakse sõnaga «pula». See on ka sealne rahaühik. 1 pula on väärt umbes 1.55 krooni. Kütid, kaupmehed ja missionärid tulid Botswanasse umbes aastal 1806.
vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid. Stress võib olla nii füüsiline (kuumus, vibratsioon jne) kui ka psühholoogiline (suur vastutus, emotsionaalsed pinged). Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena. Põhiliselt on stress siiski psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid tõlgendame või endale seletame millise hinnangu anname olukorrale. Stressiga toimetulekus on üks olulisemaid ja võimsamaid vahendeid hinnangu muutmine. Muidugi on meil üsna väljakujunenud suhtumised ja hinnangud ning nende muutmine ei olegi nii lihtne. Näiteks: sageli elame traagiliselt ja suure kurbusega üle töökoha kaotust. Samas võib see anda hoopis võimaluse ellu viia oma ammuseid unistusi, alustada uuel alal, õppida uus amet jne. · Kuidas algavat depressiooni ära tunda?
Rahvatervise Seadus Põgus ülevaade rahvatervise seadusest, täieliku ülevaate saate Riigiteataja koduleheküljelt. Alustuseks seletame lahti mõiste Rahvatervis. Rahvatervis on teadus ja kunst haiguste ennetamiseks, eluea pikendamiseks ning vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks ja tugevdamiseks ühiskonna organiseeritud jõupingutuste kaudu, mõiste leiate seadusest §2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärgiks on inimese tervise kaitsmine, haiguste ennetamine ja tervise edendamine. See saavutatakse riigi, omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise
Seda kõike üritame nüüd siin teiega jagada. Oleme raamatusse kogunud aastate jooksul valminud lemmiktoidud, millest paljusid on auhinnatud erinevatel tiitlivõistlustel. Panen selle raamatu kokku koos armsa abikaasa Siljaga, kes on ka Türi Pritsumeeste Kokaklubi innustanud eestvedaja. Oma osa andsid teisedki meie meekonna liikmed Peep, Eilo ja Pearu ning meie head sõbrad. Püüdsime välja valida toidud, mida valmistades, tunneks ka algaja grillija end täieliku profina. Raamatus seletame enne retseptide juurde asumist lahti põhitõed, et saaksite kohe asja kallale asuda". Raamat kohe algab kasutlikust infost, ilma milleta ei saa hakkata kõikide grillviiside kasutamisega. Pärast sissejuhatust räägitakse kuidas valmistada toite grillil ja barbecue ahjus. Millist küttematerjale parem kasutada ja nende head ja halvad küljed. Eraldi jutustatakse barbecue- ja grillimisvarustusest. Autorid suure meelega räägivad oma saladustest ja nippidest
Millest koosneb riistavara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: 1. sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); 2. töötlusseadmed (keskseade, välismälud); 3. väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). Kuidas riistvara jaguneb Tinglikult võib arvutiriistvara jagada veelkord kaheks: esimese osa moodustad nn "tähtsad" komponendid, milledeta arvuti lihtsalt töötada ei saa. Need on näiteks: emaplaat, kõvaketas, RAM (hiljem seletame lahti, mis selle lühendi taga peitub) ja protsessor. Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu muudab mõned tööd ja tegemised tunduvalt lihtsamaks (ka võimalikuks, kuna ilma nendeta lihtsalt ei ole võimalik mõnd asja teostada) ja ka arvuti enese mitmekesisemaks, kuid ka ilma nendeta saab hakkama. Sellised on näiteks kõlarid, printer, skänner, mikrofon. Riistvara olulised komponendid Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid:
Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest, väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi kui spordiala rajaja, esimene, kes vallutas Mont Blancki. Entomoloogia – putukateadus. „Üldkeeleteaduse kursus“ (Saussure raamat) avaldati pärast tema surma, seda tegid kaks tema kolleegi. See polnud otseselt Saussure kirjutatud, vaid raamat on kokku pandud tema suulistest materjalidest ja konspektidest. Mingisugust nähtust keeles seletame me selle kaudu, kust ta on pärit, millised paralleelid teiste suguluskeeltes jm. Franz Bopp (1791-1867), kirjutas teose pööramissüsteemist, seoses sanskriti k. Sanskriti keel paljudes asjades sarnane kreeka keelega – suur avastus. Väljend indoeuroopa keeled. Bopp võrdles pööramissüsteemi, hiljem ka nende keelte foneetikat. Rasmus Rask, taani keeleteadlane, väljendas hiljem samu asju, mida Bopp. Kirjeldas vana
maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei räägi, vaid argumenteerime, vaidleme, süüdistame, küsime, jutustame, seletame, lobiseme ning see loetelu jätkuks veel pikalt. Kuid millise mulje see meist jätab? Kõige lihtsam on tuua näide igapäevasest koolielust. Gümnaasiumis oldud aeg on tõestanud, et ükskõik kui intelligentse mulje inimene alguses endast jätta võib, kui ta valel ajal oma suu lahti teeb, langeb mu arvamus temast automaatselt. Asi läheb hullemaks, kui puutun kokku inimestega, kes üldse mitte kunagi oma suud kinni ei pane. Tundub, nagu neil oleks nii palju öelda, samas ei
Ja just nimelt riistvarast meil juttu tulebki. Riistvara (ingl hardware)on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda ja puutuda, olgu see siis metallist või siis plastmassist. Niisiis on monitor, hiir, klaviatuur, kõik võimalikud kaablid, juhtmed ja elektroonika kokkuvõtvalt riistvara. Tinglikult võib arvutiriistvara jagada veelkord kaheks: esimese osa moodustad nn "tähtsad" komponendid, milledeta arvuti lihtsalt töötada ei saa. Need on näiteks: emaplaat, kõvaketas, RAM (hiljem seletame lahti, mis selle lühendi taga peitub) ja protsessor. Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu muudab mõned tööd ja tegemised tunduvalt lihtsamaks (ka võimalikuks, kuna ilma nendeta lihtsalt ei ole võimalik mõnd asja teostada) ja ka arvuti enese mitmekesisemaks, kuid ka ilma nendeta saab hakkama. Sellised on näiteks kõlarid, printer, skänner, mikrofon. Niisiis kokkuvõtvalt: · Riistvara on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda.
etteotsa, samas lükates madalama SKP'ga, kuid kõrgema arengutasemega riigid tahapoole. Just seetõttu kasutataksegi natuke keerulisemaid indekseid, mis võtavad lisaks SKP vaatamisele arvesse ka teisi riigi arengutaset iseloomustavaid näitajaid. Üheks selliseks näitajaks on Inimarengu indeks, mida ka Eesti Vabariigis väga tihti, just peavoolu meedia poolt, esile tuuakse ning kasutatakse teiste riikidega võrdlemiseks. Esmalt, ennem Inimarengu indeksi kasutamise juurde süvitsi minemist seletame selle olemuse lahti. Inimarengu indeks on 1990 aastal kahe majandusteadlase Mahbub ul Haq ja Amartya Sen poolt välja töötatud riikide arengut võrdlev indeks. See indeks on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase ehk võimaldab võrrelda inimeste elukvaliteeti erinevates riikides. Indeksi kasutamise põhiliseks eesmärgiks on see, et indeksi madal tulemus toob esile puudujääke
1. nimetatakse põhjusteks? Selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus) asja sisu, millest tekib Näiteks vasest kuju, hõbedast luskikas : Üldiselt tähendab see midagi millest asjad koosnevad, ehk siis millest koosneb kuju, kuju koosneb vasest ja omakorda kuidas on saadud vask, ning millest ta koosneb. vormi ehk ideekujund, asja olemuse määrus Peamiselt määrab see põhjus asja olemuse, nagu näiteks arvude puhul, kui me seletame ja defineerime arvu, ehk anname talle mingisuguse vormi/olemuse. Kuju näite puhul on selleks, mitte kuju ise, vaid tema kavand. muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse Antud põhjus on midagi, millest saab alguse asjaga toimuv muudatus. Enamasti põhineb see vormil. Kuju puhul on siis skulptor, kes voolib mingist materialist ideekujundi põhjal kuju. Samamoodi saab alguse seemnest lill lille kujunemine eesmärk s.t mille pärast
teeme omad järeldused, on palju rohkem levinud. Siin varitseb oht, et kokku pandud tervik koosneb liiga abstraktsetest nähtustest ja on väär. Näiteks kui mõni sõber jätab külla/peole/kuhu iganes tulemata, võin hakata otsima vigu enda käitumises ja tegudes (Kas ma solvasin teda kuidagi? Kas ma ei abistanud teda millegagi?) ning unustan lakoonilised põhjused, näiteks bussist maha jäämise või telefoni aku tühjenemise. 4) Kui me kellelegi midagi seletame, peame pidevalt valima, kas kasutada abstraktset või konkreetset kõnelemisviisi. Et me ei oska alati täiuslikult vahet teha, mis on abstraktne, mis konkreetne, ei julgegi me tunnistada, et neist esimest pidevalt kasutame. Seega, isegi kui me ei mõtle abstraktselt, saame väita, et me seda siiski teeme, sest tõlgendusvõimalusi on alati rohkem kui üks ning see, mida meie mõtleme (ja ütleme), ei pruugi kellegi teise mõttemaailmas sama tõlgendust leida
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA
...................................................................... 13 Võim, vormid, allikad 3 SISSEJUHATUS Tänapäeva ühiskonnas käivad juhtimine ja võim käsikäes. Vaatamata nii negatiivsetele, kui ka positiivsetele hinnangutele, ei tulda juhtimisel võimuta toime. Käesolevas referaadis käsitleme võimu olemust ning selle vajalikust. Anname edasi näiteid ja arvamusi. Arutleme võimuga seotud probleeme ja seletame lahti võimu eelised. Töö koosneb neljast osast, esimeses osas räägime võimu olemusest, samuti avalikest ja varjatud võimu külgedest.Teises osas keskendume võimule organisatsioonis. Kolmandas osas arutame võimu allikate üle, millised on erinevate allikate head ja vead. Neljandas osas käsitleme võimu avaldumisvorme, milliseid meetmeid kasutatakse organisatsiooni käitumise mõjutamiseks.
tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse! Mis on lõpukirjand? Alustame kõige algusest. Mina arvan, et see on üks punkt, millega õpetajad feilivad. Õpetajad ei suuda kohe alguses õpilastele piisavalt selgelt ära seletada, mis on lõpukirjand ning miks seda kirjutatakse. Lõpukirjand on kindlatel faktidel põhinev loogilises järjestuses oleva sisuga analüüs. Keeruline, eks? Hüva, seletame selle lahti. Lõpukirjand on oma olemuselt ajaleheartikkel nende kahe põhimõte on sama. Mida selle all mõeldud on? See tähendab seda, et kirjandis on kindel temaatika, raudsed faktid (nimed, kuupäevad, aastaarvud, kohanimed, mõisted, selgitused), sissejuhatus (mis püstitab küsimuse ning hakkab sellele vastama ja analüüsima), sisuarendus ning kokkuvõte (mis võtab kõik tähtsamad punktid kokku teiste sõnadega).
5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on keha, mis säilitab oma terviklikkuse ka ülepiiriliste keskkonnamuutuste korral) -> Vastavalt ... Psüühika on käitumist organiseeriv protsess ... aga ikka vaja aru saada, mis eristab psüühika elust. (siin on taustaks oluline mõte, millel me pikemalt
"viinud tõhusa tehnoloogiani, mis on rakendatav hariduses, psühhoteraapias ja kultuuriliste praktikate kavandamises üldse" (Skinner 1987:75). Operantsel tingimisel põhinev käitumisteraapia on osutunud tõhusaks foobiate ja sõltuvuste ravis, samuti on seda meetodit laialdaselt rakendatud loomade dresseerimisel ja hariduses. 1.3. Humanistlik psühholoogia Rajaja W. Dilthey Tekkis peale II Maailmasõda Loosung: Loodust seletame, inimest mõistame Avastasid: Psühhotraumade läbi tekib autoritaarne isiksus Vajaduste püramiidi Grupis suudavad inimesed end aidata Esindajad: Carl Rogers (1902-1987), A. Maslow (1907-1970), G. W. Allport (1897-1967). Humanistlik psühholoogia vastandub psühhoanalüütilisele psühholoogiale ja biheiviorismile. Põhiideed: · Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses
loomulikku, iseenesest mõistetavat vaid kui sotsiaalse interaktsiooni tulemit SOTSIOLOOGILINE KUJUTLUSVÕIME Mills- Tegutsemine on korrastatud, korduv ja seaduspärane, tegutsemise ajalooline kontekst; individuaalne elulugu on seotud ajaloo ja ühiskonnaga. SOTSIOLOOGILINE MÕTTEVIIS Bauman- näha sotsiaalset individuaalses, kõik järeldused peavad olema loogilised, põhjendatud, seletatud. Tegutsemise motiivid ja tagajärjed. Kuidas me seletame, mis toimub meiega ja meie ümber. SOTSIOLOOGIA AJALUGU 1839- mõiste “sotsioloogia” 1876- esimene kursus Yale ülikoolis 1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis 1896- esimene sotsioloogia professor E.Durkheim Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine 60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s 70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876).
Vajadus juriidilise isiku järele oli seotud asjaoluga, et tööstus- ja tehnika arenguga kaasnesid eesmärgid, mida ei olnud võimalik füüsilisel isikul saavutada. Seega kaubanduse ja majanduse areng on juriidilise isiku olulisim arengut mõjutanud tegur. Tänapäeval on juriidilise isiku teema reguleeritud seadusega. Eestis on selleks Tsiviilseadustiku üldosa seadus( TsÜS). Esimeses peatükis räägime juriidilisest isikust, selle liikidest ning tekkimisest. Pikemalt seletame äriühingute olemust ja nende asutamist. Teises peatükis uurime juriidilise isiku organeid ja nende vastutust. Järelduste osas üritame vastata järgnevatele küsimustele: 1. kes on käsitletavas teemas õiguse subjektiks ning objektiks? 2. mis on käsitletavas teemas juriidiliseks faktiks? 3. mis eesmärki õigusnorm täidab? 4. millise õigusega ja õigusnormiga on tegemist? 5. kas tegemist on regulatiivse ja õigustkaitsva või mittetäieliku õigusnormiga?
tunda raevu võideldes konkurendiga, hirmu põgenedes tugevama looma eest, tülgastust sülitades välja maitsetu toidupoolise, rõõmu paaritumisel. Samas on aga emotsioone, mis on omased vaid meie liigile inimestele, näiteks kahetsus, viha (ärritus), süütunne. Viha, kahetsus, süütunne Kõik need emotsioonid on põhjustatud mingist ebaõnnest: töökoha kaotusest, ebaõnnestunud eksamist ja nii edasi. Bernard Weineri järgi sõltub meie emotsioon sellest, kuidas me seletame toimunud ebaõnnestumise põhjust. Kui me usume, et toimunu oli kontrolli all, tunneme viha; kui meile näib, et juhtunu oli kontrollimatu tunneme kahetsust. Kui Joe põrus eksamil ja oli eelmisel õhtul pidutsenud, teeb see meile viha, kui aga ta oli olnud möödunud semestril pikalt haige, siis kahetsust (muidugi juhul, kui Joe käekäik meile tõesti oluline on). Esimesel juhul me tunneme, et Joe oli ise süüdi, teisel et tal polnud midagi parata (Weiner, 1982).
määratletud. Märgid on vahetatavad millegi erineva vastu. Samas võib sõna vahetada idee vastu või võrrelda mingi teise sõnaga. Kõnealustel asjadel pole iseomast, ,,sisseehitatud" olemust. Just väärtused loovad niisiis erinevuste süsteemi ehk keele. Peirce: Märk või representamen(esindaja) on miski, mis asendab midagi(seisab selle asemel) kellegi jaoks mingis suhtes või mahus. (Peirce'i kuulsaim märgi definitsioon). Me seletame, mis on märk läbi millegi muu. Miski, mis asendab midagi kellegi jaoks mingis mahus(nagu matas x, y, z, w). need tundmatud on meie jaoks mitte miski, samas nad kõik võivad olla ükskõik mis. Ja nad on erinevad: märk asendab midagi muud kellegi teise jaoks, mitte enda jaoks, mingis mahus v ulatuses, aga mitte täies mahus v ulatuses. Märgil endal puudub identiteet, teda ei saa defineerida nagu nt. õuna v tooli, ta ei kuulu mingisse gruppi. Pole midagi üldisemat kui märk.
6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus on keha, mis säilitab oma terviklikkuse ka ülepiiriliste keskkonnamuutuste korral) 4 Vastavalt ... Psüühika on käitumist organiseeriv protsess ... aga ikka vaja aru saada, mis eristab psüühika elust. (siin on taustaks oluline mõte, millel me
hermeneutiliseks ringiks: et millestki aru saada, peab juba enne millestki aru saama. Meie teadmised kogu aeg laienevad. Wilhelm Dilthey: ütleb,et olemas on kahte tüüpi teadust: 1) loodusteadused tegelevad loodusega 2) vaimuteadused tegelevad kultuuri, vaimuga jne · teaduste klassifikatsioon on teadustest erinevad. · Loodusteadusemeetod on eksperiment, aga humanitaarteadus on hermeneutika. See on meetod, mille abil seletame seaduspärasusi kõikides vaimuga seotud valdkondades aru saada kirjandusest, inimesest, religioonist. · Loodusteadus tegeleb kontrollitavate, umbisikuliste asjadega. See, et vesi läheb keema 100 kraadi juures on ühekordne sündmus ja seda ei saa kontrollida. Vaimuaktides on tegemist unikaalsete sündmustega, mida võime seletada. Ntks kogu ajalugu on unikaalsete sündmuste jada.
Ehitaja on ikkagi vastutav garantiitööde tegemise eest enda vahenditega. Kinnisvaraarendaja on siinkohal lihtsalt vahendaja.( VõS § 230-müügigarantii) Juhul kui ilmneb, et kinnisvaraarendaja oli teadlik, et projekti muutmine põhjustab hoonele avariisid ja ostjale sellest teada ei andnud siis vastutab arendaja solidaarselt ehitajaga. Kas töövõtja vastutab tellija ees, kui tellija lasi tal kasutada projektis mitte ettenähtud materjale? Ehitaja kui targem pool peab tellijale seletame kõiki ohte, mis tulenevad tellija poolt palutud muudatustega. Kui tellija on kõigest teadlik ja asi pannakse ka paberile siis vastutab tellija.Juhul kui teema ei ole kindlalt selgeks räägitud ning tellija pole kõigega kursis vastutab ikkagi ehitaja, kui targem osapool. EhS§ 48 järgi on ehitaja kohustatud paigaldama ehitisse nõuetekohased tooted ning tagama ehitise kvaliteedi. Kas töövõtjal on kohustus tööd ümber teha või parandada garantiiajal?
· Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi. Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne. Käsitletakse objektide poole pealt. Uus lähenemine (40a). Maailma keeled on erinevad? Nt Eesti ja inglise keel. Käänded jms. Maailma keeled on sarnased? Ikkagi väljendusvahend. Võime võtta tundmatu keele ja seletame lahti suhted ja vahendid. Peab vaatama mõlemat poolt. Kuidas(allsüsteemid); väljendusvahendid:käänded, eessõnad jne. Millest. Otsime ühiseid jooni. Keeleteaduse metakeel-keelt kirjeldav keel. Need terminid ja mõisted ära õppida. Õpiku lisa 2. Etnonüüm-selle keelepärane nimi;( Saami keel.;Ostjaki keel mitte handi. Mitte hotentoti vaid khoekhoe jne) '*' tähendab keeleajaloo kontekstis rekonstrueeritud vormi ja muus kontekstis vastuvõetamatut või vale vormi. GLOSSid vt
46. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Kuna reaktsioonid toimuvad siis, kui molekulid lagunevad või reagentide molekulid kohtuvad, siis järelikult, kui reagendi kontsentratsioon väheneb, laguneb antud ajavahemikus vähem molekule ning molekulid kohtuvad harvem. Selle tulemusena reaktsiooni kiirus väheneb. 47. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Keemilise reaktsiooni kiiruse olulist sõltuvust temperatuurist seletame aktiivsete osakeste suhtelise sisalduse suurenemisega T tõustes ja nende sisalduse vähenemisega T langedes. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia H soojusenergiana (reaktsiooni soojusefekt)
Kui võimsus on 12W, siis tehakse igas sekundis 12J tööd. Sellest osast peaksid oskama: ● Iseloomustada jõudu. ● Sõnastada Newtoni I , II ja III seadus. ● Milline on suletud ja milline avatud süsteem? ● Mis on resultantjõud? ● Defineerida kiirenduse mõiste. ● Selgitada ühikuid 1N, 1J ja 1W (ka mistahes arvuna) 9 tund: Aine ja väli. Filosoofias kasutatakse mõistet „mateeria“ Füüsikas seletame seda kui maailma esinemise vorme ja ütleme, et mateeria esineb kahel kujul ainena ja väljadena. Ainelisi objekte me näeme ja võime vahetult tajuda meeleorganitega. Väljad on erinevate vastastikmõjude vahendajad. Neid me otseselt ei taju (välja arvatud valgus, väga kitsas lõik elektromagnetväljast). Väljade olemasolu kinnitavad kaudsed nähtused: näiteks gravitatsiooniväli tõmbab kõiki kehi Maa poole,
Mis on probleem ja mis siit tuleneb on see, et individualistlikke seletuste domineerimine avalikus elus avaldab selget mõju inimeste suhtumisele. Tehke katse näidake kellelegi seda habemiku klippi ja küsige, kas töötu toetust tuleks tõsta. Mis teile vastataks? Loomulikult mitte. Sest ohver , tööpuuduse, kui sots probl personaliseeritud peegeldus ei ära meis mingit sümpaatiat. Siin taga pole loomulikult mingit meedia vandenõud. Kui me seletame enda jaoks probleemi, siis teeme seda selle kaudu ,et otsime ebatavalisust. Mis vahe on minul kui töötul ja minul kui töölisel. Millepoolest töötu on ebaharilik. Miks on reporter vaadatuin eesti uudistesaade? Miks võsapets topis esikümnes. Nad kujutavad meile ebatavalisi situatsioone, huvitavaid. Võime ju aru saada, kui rõve see habemiku (tiit orase) klipp oli, oli see kütkestav. Palju tavalisem on, et uudistes räägitakse mitte sotsiaalsest taustast vaid inimesest
Empaatilised inimesed on need, kes suudavad suhteliselt kergelt panna end teise inimese positsioonile. Empaatiavõimet saab kontrollida nt nii, et 12 vaatad filmi ja siis on aru saada, kas inimene suudab end sinna sisse elada. Lihtsam on olla piisavalt empaatiline (mitte liiga või üldse mitte). Atributsiooniteooria Atributsiooniteooria viis kuidas seletame teiste inimeste käitumist. Atributsioon inglise keeles tähendab omistamist. Atributsiooniteooria räägib sellest, kuidas omistatakse teiste inimeste käitumist. Sageli püüame pakkuda teistele inimestele omadusi ja seletada sündmusi. Jagame oma peas selgitusi ja põhjendusi, kuna meil on püsitung/baas... Inimese jaoks kõige ebamugavam olek on ebamäärasus. Kui tean, mida teisest inimesest oodata, siis on heaolu ja rahulolu seisund
reaktsioon, näeb ta ka hiljem toimuvaid olukordi negatiivsetena. · Paul Ekman 6 põhiemotsiooni, mis on universaalsed kõigis kultuurides - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Empaatia · Empaatia: võime asetada ennast teise inimese positsioonile, tajuda maailma teise silmade läbi. Empaatia ja apaatia peaks olema tasakaalus. Fritz Heider Atributsiooniteooria (atributsioon omistamine) Teooria räägib sellest, kuidas me seletame teiste inimeste käitumist, kuidas inimesed omistavad teiste käitumisele põhjuseid. · Inimese jaoks kõige ebamugavam seisund on määramatus ning see tingibki põhjuste omistamise(atributeerimise), mis vähendab määramatust või ületab selle. Põhjused jaotatakse: Personaalsed(asetatakse inimesesse endasse) vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused · Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine · Atributsioonitendentsid:
Ka isiksuseomadused ilmnevad suhtes. Kommunikatiivse käitumise puhul tuleb alati vaadata konteksti, milles see toimub. Et millestki/kellestki aru saada, peame nägema kogu konteksti, milles mingisugune nähtus ilmneb. Bateson’i käsitlus informatsioonist on see, et informatsioon on erinevus, erinevus nähtuste ja asjade vahel. Kui me uurime mingeid asju, siis me alati uurime erinevusi asjade vahel, tajume erinevuste kaudu, samamoodi seletame inimesi. Suhte (ja ka suhte muutuse) aluseks on erinevus, erinevus loob suhte iseloomu. Inimestevahelisele kommunikatsioonile on omane liiasus ja piiramatus. Igas kontekstis on ette määratud kindlad käitumisviisid. Igaühel on olemas oma teatud piirangud selleks, kuidas käituda teatud suhetes. Need võetakse kaasa igasse konteksti. Need piirangud ei võimalda objektiivset hindamist,
teist kannatamas ja hukkumas. Nendest kahest printsiibist tulenevad kõik loomuiguse reeglid, ilma et oleks vaja rakendada veel ühiskondlikkuse ideed. Arutlus Kahte sorti ebavõrdsus: looduslik või füüsiline ja moraalne või poliitiline.Viimane oleneb teatud kokkuleppest ning on tekkinud või vähemalt kehtib inimeste endi heakskiidul. Me tutvustame asjade arengus hetke, mil õigus asendus vägivalla ja seega loodus allutati seadustele; me seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldav rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Milliseks oleks võinud inimese loomus kujuneda. Esimene osa Vanasti oli inimene looma/ulikum. Vahendid on tema jõudu vähendanud. Nagu kodustamine on muutnud loomad kehvemaks. Nii on ka inimese endaga: kui temast saab ühiskondlik olend ja ori, muutub ta nõrgaks, kartlikuks, roomavaks...
46. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Kuna reaktsioonid toimuvad siis, kui molekulid lagunevad või reagentide molekulid kohtuvad, siis järelikult, kui reagendi kontsentratsioon väheneb, laguneb antud ajavahemikus vähem molekule ning molekulid kohtuvad harvem. Selle tulemusena reaktsiooni kiirus väheneb. 47. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Keemilise reaktsiooni kiiruse olulist sõltuvust temperatuurist seletame aktiivsete osakeste suhtelise sisalduse suurenemisega T tõustes ja nende sisalduse vähenemisega T langedes. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks? Joonisel on E otsesuunalise eksotermilise reaktsiooni aktiveerimisenergia. Reaktsiooni kulgemisel eraldub energia Δ H
1) munarakuni peab jõudma 100des spermi, siis inimene viljastub. Vajalik, et munaraku kest muuta läbitavaks. 2) Munarakku tungib üks sperm. 3) Monospermia:blokeerimisreaktsioonis on olemas 2 staadiumi: I. kiire/ajutine, niikui esimene sperm on läbi läind muutub laeng millisekundites, mida hoiab ta minuti. Siis moodustub kortikaalplaat, millest teised spermid läbi ei saa. Ontogenees ehk isendi areng Suguliselt paljunevalt loomade näitel seletame! I Embrüonaalne etapp(viljastumine väljustumine lootekestadest) II Postembrüonaalne etapp (koorumine, sündimine surm) Lõigustumine · on eriline rakkude jagunemis viis, mis on omane vaid embrüonaalse arengu etappe. · Jaguneb kaheks: a) Sünkroonne, kõik rakud ühel ajal, rakkude kasvu ei toimu, rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad, varuainete arvel toimub. b) asünkroonne, rakud jagunevad eriaegadel, algab kasv ehk süntees,
Probleemsed äärmused Individuaalsed filtrid: varjatud inimesekäsitlused Vahendajaks igal inimesel väljakujunenud veendumus selle kohta, millised inimesed üldiselt on. - Usaldusväärsed vs salakavalad - Mõistuspärased vs irratsionaalsed/afektiivsed - Altruistid vs enesekesksed - Ühetaolised vs erinevad Kuivõrd fikseerunud, rigiidsed on nn vaiksed eeldused. Lahtine ja kinnine taju. Atributsiooniteooria Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline atraktiivsus, soolised
vaimu jõud, tarkus või voorus on alati täpses vastavuses tema vägevuse või rikkusega. Säherduse küsimusega sobiks ehk torkida neid, kes tunnistavad end oma isandate orjadeks, aga see ei kõlba mingil juhul arukatele ja vabadele inimestele, kes otsivad tõde. Millest siis täpsemalt käesolevas Arutluses kõneldakse? Me tuvastame asjade arengus hetke, mil õigus asendas vägivalla ja seega loodus allutati seadusele; me seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldava rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Kõik ühiskonna aluseid uurinud filosoofid on tundnud vajadust minna mõttes tagasi loomuseisundisse, aga keegi pole sinna jõudnud. Ühed eeldasid kõhklematult, et inimene tundis õigluse ja ebaõigluse mõistet juba toona, vaevumata tõestama, kas tal üldse pidi see mõiste olema või kas see talle kasuks tuli
tunnused, suhtumised, hoiakud ja tunded seoses endaga.... Mina: eneseteadlikkus Self- awareness- endale suunatud tähelepanu endast mõtlemise protsess; sisu: mis ma tean endast. G. Mead: I- aktiivne, tegutsev, kogev, mõtlev Me- hoiak esimese (I) suhtes W. James: teadlikkus endast, teadmine enda kohta I-self; Me- self Tähelepanu endale, vastukaaluks välismaailmale. Kõrge eneseteadlikkusega inimesed kirjeldavad suurt vastutust seoses endaga. Kui seletame õpilastele Johari akent, siis suurendame sellega nende eneseteadlikkust!!! Eneseteadvus- self- conciousness Teadvuse metatasand- isik saab aru oma mõtetest ja sellest, et ta on autonoomne ja ajas järjepidev (ärkan sama isiksusena, kui olin enne uinumist); tegevust kontrolliv ja analüüsida suutev subjekt. Eneseteadvus võimaldab analüüsida olukordi ja eeldatavat tulevikku lähtudes......? Tähelepanu uurijad on ühtmeelt, et mina kontseptsioon on multidimensionaalne mõiste.
PIKK FELIX Kuidas mu õeke elab? EMA Temaga on nüüd nii, et…. PIKK FELIX Noh, tapetud, vägistatud? EMA Ei, kõik korras. Ta on ujuja. Ujujate koondises. Tuli Eesti meistriks. PIKK FELIX Ah nii, tubli. EMA Jah. Ise oli kolmandat kuud rase. Mõtle! PIKK FELIX Kellest? EMA Kolmandal raseduskuul on naiste võimed haripunktis. Arvestage seda. MADONNA Lähme siit lagendikult ära. HIRMUS ANTS Kuhu? MADONNA Näed, sinna küüni. HIRMUS ANTS See vana talu või? MADONNA Jah, mis me seletame, lähme. HIRMUS ANTS Ei saa. Me oleme metsas. MADONNA Pole hullu. Lähme-lähme. HIRMUS ANTS Me ei saa enam metsast välja. MADONNA Saate küll. Lähme, ma räägin. HIRMUS ANTS Me võime ju minna, aga meie oleme nüüd hoopis teises olukorras. MADONNA Millises? HIRMUS ANTS Meil on võrk. MADONNA Mis võrk? HIRMUS ANTS Infovõrk on meie ümber. Ja me oleme selles sees. Ja liigume seal täiesti vabalt. Justkui
Zombid ei ole kujuteldavad. Mary ei õpi juurde uusi fenomenilisi tõdesid. A-tüüpi materialism on eliminativism, analüütiline funktsionalism, loogiline biheiviorism. Autoritest Ryle, Lewis, Dennett, Dretske, Rey ja Harman. Variandid: Teadvuse seletus esituse kaudu, mida omakorda käsitletakse funktsionaalselt. Chalmersi järgi on esitus mitmemõtteline: funktsionaalselt saab seletada ehk funktsionaalset, ent mitte teadvustatud esitust. Teadvuse seletuseks piisab, kui seletame meie uskumusi teadvuse kohta (Dennett). Chalmers: See pakub seletust üksnes III isiku vaatepunktist, ent jätab arvestama I isiku vaatepunkti. Vaidlus A-tüüpi materialistide ja nende vastaste vahel sõltub hoiakust sellesse, kas teadvus on funktsionaliseeritav. Chalmers: A-tüüpi materialistid on vähemus, kes eitavad ilmset asjaolu, et teadvus on midagi enamat funktsionaalsest. B-tüüpi materialism. B-tüüpi materialism tunnistab, et füüsilise ja fenomenilise vahel on episteemiline
Komponendid: füsioloogiline, käitumuslik, subjektiivne üleelamine • Emotsioonide lugemine • Paul Ekman – 6 põhiemotsiooni - rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. • Emotsioon kui isikutaju kultuuriuniversaal • Emotsionaalne seisund taju vahendajana: kas ema ehetest suppi keetnud laps on nutikas või tüütu? Rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Atributsiooniteooria • Filtriks viis kuidas seletame teiste käitumist. Fritz Heider (1958). Seletamistendentsid. • Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu. Igaüks on väike teadlane. • Personaalsed vs situatiivsed põhjused • Ajutised vs püsivad põhjused • Fundamentaalne atrubutsiooniviga: personaalsete põhjuste ülehindamine • Atributsioonitendentsid: egotsentrism (minu ebaedu situatsiooni, edu endasse), ohver (on ise süüdi), füüsiline
küsime teisisõnu, kas valitsejad on rohkem väärt kui allujad ja kas iga indiviidi keha või vaimu jõud, tarkus või voorus on täpses vastavuses tema vägevuse või rikkusega. Sellise küsimusega sobiks ehk torkida neid, kes tunnistavad end oma isandate orjadeks, aga see ei kõlba mingil juhul arukatele ja vabadele inimestele, kes otsivad tõde. Millest siis täpsemalt Arutluses kõneldakse? Tuvastame asjade arengus hetke, mil õigus asendas vägivalla ja seega loodus allutati seadusele. Seletame, mis ime läbi otsustas tugev hakata teenima nõrka ja rahvas eelistas osta endale kujuteldava rahu, makstes selle kinni oma tegeliku õnne kaotamise hinnaga. Kõik ühiskonna aluseid uurinud filosoofid on tundnud vajadust minna mõttes tagasi loomuseisundisse, aga keegi pole sinna jõudnud. Ühed eeldasid kõhklematult, et inimene tundis õigluse ja ebaõigluse mõistet juba toona, vaevumata tõestama, kas tal üldse pidi see mõiste olema või kas see talle kasuks tuli. Teised
See toimib ja läbi kogemuse ja läbi kooli vilistlaste Sa näed: see tõesti toimib. Laivi: Alguses me olime vaimustunud kõik, see on õige. Käbid, käbid. Aga see ka, kuidas vanemad ja lapsed siia satuvad, see pole üldse niisama. Täpselt samamoodi ju nemad ka otsivad, et kuidas oleks ja mis see mõte on üldse ja siis nad seavad oma sammud siia, täiesti intuitiivselt, ilma, et nad aru päriselt saaksid ja mõni asi võib tunduda neile ju ka võõras aga sellepärast me ju ka neile seletame, teeme selliseid koosolekuid ja koolisid. Kui Sa alustasid sellest ökost ja säästlikust asjast, siis ühe ema kõige soojem ja sügavam mõte, et otsida kohta, kus lapsel oleks hea selleks impulsiks ja paljud on ilma teadvustamata leidnud, et see koht on hea ja siis ta tasapisi õpib seda tundma ja teadvustab. Ja selles mõttes on see ka loomulik, me ei suuda kunagi oma elu ette teada, me läheme ikkagi selle järgi, mis meil südames on ja niimoodi jõuavad lapsed ka siia ja pärast tuleb
et nad oleksid näoga oma õpetaja poole. Ma saan sellisest õpetajakäitumisest aru ning mõnes Mõned kasutud, eelarvamuslikud uskumused, mis iseenesest võivad suurendada inimese stressi, hoolikalt läbimõeldud käitumise muutmise kontekstis võib see olla ka kohane. Ent kui õpetaja on seostuvad otseselt viisiga, kuidas me tajume ja seletame seda, mis juhtub, kui õpilane nõuab kärsituks muutumas ja sunnib jõuga last pead üles tõstma, võib trotslik laps oma käitumisega tähelepanu, on ebaviisakas, üleolev, laisk või ükskõikne. „Teisesed käitumisviisid“ on siinkohal öelda: „Sa ei saa mind sundida“ või: „Ma võin teha, mis ma tahan ja sa ei saa mind peatada.“ tüüpiliseks näiteks. Kui õpilase kõnnak on lodev, ta ohib, pöörab pilgu lakke või irvitab paha-
mõtlema, tundma jne inimese kombel. Kuni see näib esialgu tehniliselt keerukavõitu, võib üritada modelleerida konkreetselt inimestevahelist verbaalset suhtlust. Selleks aga tuleks kõigepealt leida vastus ülal- küsitule: kuidas inimesed seda teevad? Valest vastusest lähtumine võib luua keeletehnoloogiliste rakenduste arendamisel põhimõtteliselt ületamatuid takistusi. Järeldused praktilise inimsuhtluse jaoks See on selle raamatu põhiteema. Teooria, millega enda jaoks seletame suhtluse toimimist, võiks anda selliseid juhiseid keelega seotud valikute tegemisel, mis inimesi nende eesmärkidele parimal võimalikul viisil lähemale aitavad. Keelelisi valikuid tuleb aeg-ajalt teha näiteks sõnastike koostamisel ja kasutamisel, terminiaruteludes, tõlkimisel, toimetamisel ja keelekorralduses. Miks suhtlus toimib 17 Vähe on kasu levinud vastusest ülaltoodud küsimustele, et ikka
,,Ta küsib veel!" hüüdis Tigapuu. ,,Mis siis veel muud kui siga. Siga, kes teiste peale keelt kannab! Nuuskur! Nüüd ma alles mõistan õieti, miks vana esteks raha sinu kätte andis. Sa oled ju Lible ja Kopfschneideri paarimees." Viimased sõnad rääkis Tigapuu Indrekule juba kuklasse, sest see oli pahaselt ümber pöördunud, et klassist välja minna. Aga enne kui see sai sündida, haaras Tigapuu tal käsivarrest kinni ja ütles: ,,Kuhu sa jooksed, kui sa aus mees oled! Tule siia, seletame asja ära." ,,Minul pole midagi seletada, jäta mind rahule," viskas Indrek üle õla tagasi ja tahtis oma minekut jätkata. Nüüd haaras Tigapuu tal veel kõvemini, peaaegu vihaselt käsivarrest kinni, aga siis sündis midagi, mis oli vististi ootamatu mõlemale poolele. Kui Indrek seda hiljem tagant järele meelde tuletas, siis ei võinud ta öelda, oli see sündinud meelega või kogemata. Nimelt silmapilgul, kus
annaabi.ee 
