Botswana (1)

KARL TOOME 9a
Botswana
Botswana, ametliku nimega Botswana Vabariik on riik Lõuna-Aafrikas. Selle pindala on 600 370 km². Sealsed riigikeeled on inglise ja tsvana keel. Rahvaarvu (seisuga 2008) on 1 842 000. Riigikord on seal presidentaalne vabariik.
Botswanal ja Eestil on ka midagi ühist – lipp . Maailmas ainukesed 2 riiki, mille lippudel on sinine, must ja valge. Botswana lipul on värvide järjekord teine – sinine, valge, must, valge ja sinine. Kui meie seletame oma lipuvärve üldiselt nii, et sinine on taevas, must on maa ja valge on vabadus, siis tsvanadel tähendavad must ja valge sebra triipe (vihjamisi ka mustade ja valgete koostööd), sinine aga taevast ja vett.Taevas ja vesi teevad kokku vihma, mida tsvana keeles nimetatakse sõnaga « pula ». See on ka sealne rahaühik. 1 pula on väärt umbes 1.55 krooni.
Kütid, kaupmehed ja missionärid tulid Botswanasse umbes aastal 1806. Tööstuse revolutsioon Euroopas tekitas vajaduse uutele turgudele ja uutele toormaterjali asukohtadele. Põliselanikele tutvustati ka püsse. Tänu millele paar Boeri hõimu meest tapsid Ndebele hõimu ühes külas kõik. See toimus aastal 1830. Missionärid mängisid olulist rolli pärismaalaste elus. Nad tõid neile usu. Praegu on umbes 70 % inimesi seal kristalsed . Moslemeid on alla 5000. Olukorras, kus tekkisid tsvanadel konfliktid teiste hõimude ja riikidega, otsustas ühe kesksema tsvana hõimu, bamangvatode ülempealik Khama III taotleda inglaste ülemvalitsust ja kaitset. 1885. aastal, aasta pärast seda, kui Tartus oli valminud esimene sinimustvalge lipp, kuulutaski Inglismaa tsvanade maa Betšuaanamaa nime all oma protektoraadiks. Samal aastal sündis raamat „Kuningas Saalomoni kaevandused“, millega on Botswana seotud, sest see kirjeldab sealset elu ja kirjeldab Khama III. Järgmised 70 aastat oli Botswana Inglise protektoraad. Seal oli oma valitsus, kellel olid üpris vabad käed. Sir Charles Rey suurendas kohalikke valitsejate võimu ja andis majanduslikku nõu. Tema oli esimene, kes tuli välja ideega teha sinna rahvuspark. 1955. aastast hakati valmistuma iseseisvuseks. Botswanale lubati muutuda iseseisvaks.
1966, 30. septemberil iseseisvus Botswana. Esimene president oli Sir Seretse Khama. Praegu on Botswana pealinn Gaborone üks Aafrika kiiremini kasvavaid linnu. Botswana rahvuslik kogutoodang inimese kohta on umbes 11 000 dollarit aastas, millega ollakse auväärsel 60. kohal. Võrdluseks: Eesti on 43., Läti 53. kohal; Botswanast jäävad aga maha sellised riigid nagu Venemaa, Mehhiko , Bulgaaria ja Rumeenia .