Arvuti riistvara (0)

5 VÄGA HEA

Kilingi -Nõmme gümnaasium
Kristiina Veelaid

ARVUTI RIISTVARA

Referaat
2011

SISUKORD

Tiitelleht ……………………………………………..1
Sisukord …………………………………………….2
Sissejuhatus ……………………………………….3
Arvuti riistvara……………………………………....4

Mis on üldse arvuti riistvara…………………..4

Riistvara komponendid……………………………4
Emaplaat …………………………………….5
Kuvar ehk monitor ……………………………5-6
Mälupesad …………………………………….6-7
Pistikupesad…………………………………….7
BIOS ……………………………………………..8

SISSEJUHATUS

Referaat arvuti riistvarast.
http://riistvara.kolhoos.ee/stories/storyReader$3
Rääkides arvutitest, jaotuvad viimase komponendid laias laastus kaheks: üht osa nendest nimetatakse tarkvarast ja teist osa riistvaraks. Ja just nimelt riistvarast meil juttu tulebki. Riistvara (ingl hardware)on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda ja puutuda, olgu see siis metallist või siis plastmassist. Niisiis on monitor, hiir , klaviatuur, kõik võimalikud kaablid, juhtmed ja elektroonika kokkuvõtvalt riistvara.
Tinglikult võib arvutiriistvara jagada veelkord kaheks: esimese osa moodustad nn "tähtsad" komponendid, milledeta arvuti lihtsalt töötada ei saa. Need on näiteks: emaplaat, kõvaketas, RAM (hiljem seletame lahti, mis selle lühendi taga peitub) ja protsessor . Teise osa moodustavad nn "vähem tähtsad" komponendid. Nende olemasolu muudab mõned tööd ja tegemised tunduvalt lihtsamaks (ka võimalikuks, kuna ilma nendeta lihtsalt ei ole võimalik mõnd asja teostada) ja ka arvuti enese mitmekesisemaks, kuid ka ilma nendeta saab hakkama. Sellised on näiteks kõlarid, printer , skänner, mikrofon.
Niisiis kokkuvõtvalt:

Riistvara on kõik see, mida Sa saad reaalselt katsuda.
Arvutisüsteem jaotub tinglikult kaheks: arvutiriistvaraks ja tarkvaraks
Riistvara omakorda jaotub tähtsateks ja vähemtähtsateks komponentideks.
Ilma tähtsate komponentideta on arvuti töö võimatu.

Arvuti Riistvara

Mis on üldse arvuti riistvara ( http://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara )

Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised . Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega
juurdepääsetavad.Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale.

Riistvara komponendid

Emaplaat
Protsessor
Mälu
Videokaart
Kõvaketas
CD-ROM, DVD-ROM( või mõni muu seade-laserketas )
Disketiseade
Helikaart
Võrgukaart
Modem
Toiteplokk
Korpus
Kuvar ehk monitor
Klaviatuur
Hiir
Printer
Veebikaamera
Skanner
Kõlarid

Emaplaat ( http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/emaplaat/index.ht m )
Emaplaat (motherboard, mainboard) on arvuti kõikide komponentide tervikuks ühendaja. Kujutab ta endast plaati , millele on kantud voolurajad, mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad, laiendkaartide pesad , kettaseadmete pistikud jpm. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe.
Emaplaate võib olla üpris erinevaid erinevaid: erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.

Kuvar ehk monitor ( http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/materjalid/Indrek_Kuuse/monitor/index.ht m )

Monitor ehk kuvar on seade ilma milleta arvutit pea võimatu kasutada. Lülita korraks monitor välja ja katsu mõistatada, mida arvuti parajasti teeb...raskevõitu, kas pole?
Peale selle on monitor seade, mida arvutikasutaja pidevalt ja pingsalt uurib. Seepärast on monitori kvaliteet päris oluline oma silmade tervise hoidmisel.
Monitori puhul on oluline:

suurus - väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on 15'', 17'', 19'', 21''. Mida suurem on monitor, seda suuremat ala me tööpinnast näha võime

värskendussagedus (refresh rate ) - kui mitu korda sekundis jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt on.
Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz.
Värskendussagedust saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings > Advanced > Adapter. Seal tuleb klõpsata lahti valikukast ja valida võimalikult suurem väärtus.

lahutusvõime ( screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Mida suurem on lahutusvõime, seda pisematena paistavad asjad ekraanil , kuid seda avaramat tööpinda me näeme.
Lahutusvõimet saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings

Monitori headuse näitaja on ka vastavus kiirgustandarditele. Uuematel monitoridel on sageli kleebis, millel kirjas TCO95 või TCO99. Mida suurem on nomber, seda uuemale standardile monitor vastab, järelikult seda väihem kiirgust ta eritab .

Monitoril on ka enesel reguleerimisnupud. Need on paraku aga igal puhul isesugused, nii et soovitusi anda on väga raske.

Monitoriga koos töötab arvutis asuv videokaart, mis samuti tunduvalt mõjutab pildi kvaliteeti.

Paremad monitorid on lameda ( flat ) ekraaniga . Sellisel ekraanil tekib vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalistel, kumera ekraaniga monitoridel.

Mälupesad (memory slot ) ( http://www.annaabi.com/materjal-4342-arvuti-riistvara )

Tavaliselt on protsessori lähedal 2–4 pikka peenikest pesa, mis on mõeldud operatiivmälu (RAM) moodulite jaoks. Kaasajal on emaplaatidel kasutusel kolme erinevat tüüpi mälumooduleid. Vanematel, Pentium III, Celeron ja Athlon plaatidel, kohtab veel SDRAM DIMM mälu kasutust, Pentium 4 kalleim ja senini veel kiireim mälutüüp on RDRAM RIMM ning levinuim mälumoodul Pentium 4, Athloni ning uute Celeronide jaoks on DDR SDRAM DIMM ehk lühemalt DDR.
Kõigi nende kolme füüsiline ehitus ja tarbitav pinge on erinev ning eksituste vältimiseks on ka moodulid varustatud sälgukestega, mis sobivad vaid õigesse pesasse. Erinevate siinikiirustega sama tüüpi moodulid (näiteks DDR266, DDR333 jne) sobivad ühte pessa, kuid pole soovitatav kasutada segamini eri kiirustega mooduleid. Üldiselt töötavad nad sel juhul madalaima kiirusega, kuid mõnedel plaatidel võib esineda soov sellisel puhul üldse keelduda tööle hakkamast.

Pistikupesad

Emaplaadilt leiame terve rea erineva kuju ja suurusega pistikupesi, kuhu ühendada kettakaableid ning mitmeid muid juhtmeid. Harilikult on ühe plaadi serva ääres kaks sarnast kaherealist pistikupesa IDE–seadmete jaoks (kõvakettad, optilised seadmed jne). Tavaliselt on neil ka juures märge IDE1, IDE2.
Emaplaatidel, millele on integreeritud IDE RAID kontroller, leiame veel täiendavad 2 või 4 IDE–kaabli pesa. Neid võib kasutada kui lisapesasid või ühendada sinna kõvakettaid RAID’i, saavutamaks kas suuremat kiirust, turvalisust või mõlemat koos. RAID’ist olen varasemas numbris (AM 2/02) pikemalt kirjutanud ning seetõttu siin rohkem sellest ei räägi. Plaadilt leiame ka samakujulise, kuid lühema pesa flopiseadme(te) jaoks.
Toitekaabli ühendamiseks on lai kaherealine plastikust ATX pistikupesa. Toitekaabli ühendamisel peab jälgima, et kaablipistiku küljel olev fiksaator oleks samal poolel kui pesa küljel asetsev väike nokk . Pentium 4 emaplaatidelt leiame veel 4–augulise pesa protsessori lisatoitekaabli ühendamiseks. Kui see unustada ühendamata, siis masin lihtsalt keeldub tööle hakkamast. Tavaliselt on plaadil veel kaks 4–nõelalist pistikupesa, kuhu ühendada välise audiosignaali sisend ning CD–seadmelt tulev audiosignaali juhe, mis on tähistatud vastavalt AUX ja CD. Kui emaplaadil on rohkem USB väljundeid kui tagapaneelis asuvad 2, siis nende jaoks on olemas 2 või rohkem eripesa.

BIOS

Eraldi mikroskeem plaadil on BIOS (Basic Input/Output System), mis kujutab endast kaasajal Flash–ROM kiipi , kuhu on talletatud andmed arvuti konfiguratsiooni kohta ja millesse salvestatud programmide abil toimub arvuti alglaadimine ( boot ) kuni juhtimise üleandmiseni kõvakettalt loetavale operatsioonisüsteemile. BIOS’i siseelust ja tema sätestamisest on meil juba pikemalt juttu olnud (vt AM 2/02), mistõttu ma siin üle kordama ei hakka.
Mainin vaid seda, et iga vähegi asjalik emaplaaditootja uuendab pidevalt oma BIOS–faile, parandab neis ettetulevaid vigu ning lisab uusi komponente nagu uute protsessorite äratundmine. Seetõttu tasub ka korralikult töötava arvuti omanikul aeg–ajalt tootja kodulehele kiigata ja oma BIOS kaasajastada. Eriti tuleb aga seda teha siis, kui masina töös ilmneb tõrkeid ja seletamatuid „kokkujooksmisi” ning alati enne uutele komponentidele üleminekut (protsessori uuendamine, jne).

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 31 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mausi35 Õppematerjali autor

Referaat

riistvara arvuti arvuti riistvara arvutiõpetus

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Riistvara

Sarnased õppematerjalid

doc

Arvuti riistvara

arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.

Arvutiõpetus

ppt

Emaplaat

Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid:

Arvutiõpetus

docx

Arvutite riistvara alused

...5 8. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid............................................................................6 9. Kasutatud allikad:...........................................................................................................7 1 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend–väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud

Operatsioonisüsteemid

pptx

Arvuti riistvara

Riistvara Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed

Ärieetika

docx

Riistvara

Arvuti riistvara Esimesed elektronarvutid loodi Ameerikas 1940-datel aastatel. Nad olid suured, võttes enda alla suuri saale, nende jaoks ehitati terveid arvutikeskusi. Elektritarbivus oli väga suur, samas arvutuskiirus oli üsna madal võrreldes tänapäeva arvutitega. Selle suure arvuti külge oli ühendatud mitukümmend töökohta (terminali) ja kõik kasutasid arvutit (tööjaama) samaaegselt. Esimesed sõna otseses mõttes elektronarvutid olid inglaste loodud "Colossus" ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja EDVAC. 70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest

Informaatika

doc

Printerid ja arvuti komponendid

KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile.

Informaatika

docx

TARKVARA JA RIISTVARA

KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis

Arvutiõpetus

docx

Arvuti riistvara ja printerid

Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard)

Arvuti õpetus

Rohkem sarnaseid