arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne.
Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid:
...5 8. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid............................................................................6 9. Kasutatud allikad:...........................................................................................................7 1 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend–väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud
Riistvara Arvuti riistvara Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi tasandil töötav seadmedraiver, mis valmistatakse samuti koos selle komponendiga ja paigaldatakse arvuti kõvakettale. Riistvara on kõik need seadmed, mida saab käega katsuda. Nendeks on: monitor, klaviatuur, hiir, printer, skänner, UPS ja arvutikorpuse sees asuvad arvutisisesed
Arvuti riistvara Esimesed elektronarvutid loodi Ameerikas 1940-datel aastatel. Nad olid suured, võttes enda alla suuri saale, nende jaoks ehitati terveid arvutikeskusi. Elektritarbivus oli väga suur, samas arvutuskiirus oli üsna madal võrreldes tänapäeva arvutitega. Selle suure arvuti külge oli ühendatud mitukümmend töökohta (terminali) ja kõik kasutasid arvutit (tööjaama) samaaegselt. Esimesed sõna otseses mõttes elektronarvutid olid inglaste loodud "Colossus" ja Mark I, ameeriklaste ENIAC ja EDVAC. 70-ndatel aastatel hakkasid uudse nähtusena levima "väikesed" arvutid, millega töötas samaaegselt korraga ainult 1 inimene. Just selle omaduse rõhutamiseks ja tollal traditsioonilisest suurest
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile.
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis
Arvuti riistvara ja printerid Riistvara: Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: *sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon) *töötlusseadmed (keskseade, välismälud) *väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid) Korpused, nende tüübid ja toiteplokkide standardid : Korpused jagunevad: Korpuste tüübid: FULLTOWER AT (vanem standard) MINITOWER ATX (uuem standard)
Kõik kommentaarid