Kuidas kirjutada lõpukirjandit ? (1)

Karlsonpoliit ©
Kuidas kirjutada lõpukirjandit...
...ning miks?
No tere päevast! Miskipärast oled saanud kätte selle faili ning tahad teada, et kuidas saab kirjutada lõpukirjandit. Õige vastus on pastakaga – sinise või mustaga. Või siis tintenpeniga. Igatahes, see jutt mis ma siia kirjutan ei pruugi anda ülimat vastust, kuidas kirjutada sajapunktiline lõpukirjand, sest lõppkokkuvõttes sõltub see siiski Sinust endast – kui palju tööd sa selle nimel oled teinud kolm aastat. Või siis 12 aastat. Aga fakt on see, et mõned viimased näpunäited paar kuud enne kirjandit võib see anda ning kes teab – võib-olla on mõni nii julge, et harjutab neid näpunäiteid kaks kuud ning tema tulemus paraneb selle võrra tugevalt. Loodan, et aitab mitte ajab veelgi enam segadusse!
Mis on lõpukirjand?
Alustame kõige algusest. Mina arvan, et see on üks punkt, millega õpetajad feilivad. Õpetajad ei suuda kohe alguses õpilastele piisavalt selgelt ära seletada, mis on lõpukirjand ning miks seda kirjutatakse .
Lõpukirjand on kindlatel faktidel põhinev loogilises järjestuses oleva sisuga analüüs. Keeruline, eks? Hüva, seletame selle lahti. Lõpukirjand on oma olemuselt ajaleheartikkel – nende kahe põhimõte on sama. Mida selle all mõeldud on? See tähendab seda, et kirjandis on kindel temaatika , raudsed faktid (nimed, kuupäevad, aastaarvud , kohanimed, mõisted, selgitused), sissejuhatus (mis püstitab küsimuse ning hakkab sellele vastama ja analüüsima), sisuarendus ning kokkuvõte (mis võtab kõik tähtsamad punktid kokku teiste sõnadega).
Väga tähtis on enne kirjandile minekut aru saada, miks üldse kirjutatakse seda ja kuidas seda peab tegema. Lõpukirjandit kirjutatakse selleks, et hinnata õpilase suutlikkust analüüsida fakte, tema sõnaosavust, ning küpsust. Lõpukirjandit nimetatakse ka küpsuskirjandiks tihti. Mida selle all mõeldakse üldse? Küpsuskirjandiks nimetatakse seda sellepärast, et lõpukirjand näitab ka õpilase haritust – mitte haridust, vaid haritust – ehk kui palju on nende aastate jooksul talle külge jäänud kõigest sellest, mis tundides räägiti.
Aga mis peab sellest kõigest meelde jätma – kirjand on üpris rangelt reglementeeritud ning vastavalt sellele antakse ka punkte. Neid reegleid, mida peab järgima, selgitan ma hiljem, aga kirjandit ei tohi kirjutada suvaliselt, ilma süsteemita. Ei tohi kirjutada muinasjuttu. Ei tohi liialt oma arvamust avaldada. Ei tohi näida eelarvamuslikuna. Kirjand on erapooletu . Kirjand analüüsib fakte ning teeb loogilise järelduse tänu sellele. Või siis õpilane teeb seda ning kirjutab seda kirjandisse.
Mille järgi hinnatakse kirjandit?
Kirjandit hinnatakse viie kriteeriumi alusel ning vastavalt sellele saab õpilane punkte. Need kriteeriumid on: sisu, õigekiri, stiil/sõnavara ja vorm/ülesehitus. Neid nelja asja peabki kirjandit kirjutades jälgima ja ongi 100p käes. Kas pole lihtne? Igatahes, hakkame pihta. Võtame esimesena vormi ja ülesehituse, sest see on alustala kõigele.
Vorm ja ülesehitus!

• Faktid:
  
  • Vormi ja ülesehituse eest on võimalik saada maksimaalselt 5 punkti. Tundub olevat kõige tähtsusetum? Et miks sellepärast muretseda, kui ainult viiepunktine vahe võib tulla. Aga see on absoluutselt kõige tähtsam asi kirjandi juures, sest kui ülesehitus on vale, läheb juba ka stiil valeks ning sisu võib ka kannatada. Kirjandi ülesehitus on väga loogiline. Kirjandis on traditsiooniliselt 5 erinevat osa:
    
    • Sissejuhatus
      
    • Teemaarendus 1
      
    • Teemaarendus 2
      
    • Teemaarendus 3
      
    • Kokkuvõte
      
  • Võib ka muidugi teha niimoodi , et teed viis teemalõiku. Aga siis lähevad sul teemalõigud liialt pisikeseks ning ei ole võimalust erilist sisu leida sealt. Kõige kindlam on jääda kolme teemalõigu juurde. Et kirjandi pikkus on 600 – 800 sõna (mis on käsikirjas 3 – 4 lehekülge), siis peaksid tulema lõikude pikkused sõnades umbkaudselt järgmised:
    
    • Sissejuhatus 75 - 100
      
    • Teemaarendus 150 - 200
      
    • Teemaarendus 150 - 200
      
    • Teemaarendus 150 - 200
      
    • Kokkuvõte 75 – 100
      
  • Muidugi on natukene nihverdamisruumi, kuid kasulik on seda süsteemi järgida, sest üldplaanis peab olema kirjandi ülesehitus selline ning sellistes lõikudes.
    
• Nüüd on üldplaan käes. Aga kuidas täpsemalt asi käib?
  
  • Jah, täpsemalt. Vormil ja ülesehitusel on tegelikult mitu tasandit . See, mida ma just seletasin, see oli kõige esimene, kõige algelisem tasand. Aga igal selle süsteemi osal (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) on ka omad nipid ning reeglid, mida saab järgida kirjandi kirjutamisel .
    

• Sissejuhatus
  Sulle on antud mingi teema, millest sa pead kirjutama. Ning sissejuhatus on see osa, mis annab väga üldise ülevaate või taustainfo sellest teemast. On soovitatud kasutada järgnevat süsteemi sissejuhatuse kirjutamisel:
  

[1. lause – väga üldine ja sissejuhatav lause või tsitaat või mingi fakt antud teema kohta]. [2. lause – natukene taustainfot selgitav lause, aga ikka üldiselt]. [3. lause – natukene taustainfot selgitav, kuid ikka üldiselt]. [4. lause – selles lauses tõstatad probleemi, millele hakkad vastama läbi kirjandi].

• Teemaarendus
  Niisiis. Kui sissejuhatus on kirjutatud, siis jõuad selle kohani, kus sa hakkad reaalselt kirjutama kirjandit. Sul on ära seletatud taust teemale ning püstitatud probleem, millele sa pead hakkama lahendust leidma kuidagi. Sisuni jõudes seletan ma metoodikaid, kuidas ja mida kirjutada teemaarenduses, aga praegu näitan ära lihtsalt selle süsteemi. Ärge pange tähele lausete arvu. Lausete arv on Sinu enda otsustada. Sama süsteemi kasutad kõigis teemalõikudes.
  

[1. lause – tõstatad väite vastavalt probleemile. näiteks ühe lahenduse. või siis mingi fakti, mida hakkad analüüsima. räägin täpsemalt sisus . tood väite!]. [2. kuni näiteks 7. lause – põhjendad oma väidet puhaste faktidega]. [8. kuni näiteks 12. lause – tood oma väitele ka teise poole või vastasleeri arvamuse vms]. [13. – 14. lause – tood välja oma arvamuse]. [15. lause – tood välja mingi väikese järelduse, mis viitab väitele, mille püstitasid lõigu alguses].

• Kokkuvõte
  Kokkuvõttes on samuti nagu sissejuhatuses kasulik kasutada viit kuni kuut lauset. Kokkuvõttes teed järelduse sellest, mida avastasid teemalõikude käigus ning vastad probleemile, mille tõstatasid sissejuhatuses. Ega seal rohkem polegi teada väga palju. Need järeldused, mis tõid teemalõikude lõpus viimase lausena, need parafraseerid kokkuvõttesse (annad edasi teiste sõnadega). Kokkuvõttes ei tohi enam tuua uusi fakte ega küsimusi. Kokkuvõte on vaid järelduste koht.
  

[1. lause – parafraseerid sissejuhatuses tõstatatud probleemi niimoodi nagu hakkaksid seda järgnevalt lahti seletama ]. [2. – 4. lause – parafraseerid teemalõikudes toodud järeldused]. [5. lause – tood mingi lõpetava lause.]
Sõnavara ja stiil!
Sõnavara ja stiili eest antakse maksimaalselt 15 punkti, mis tähendab, et iga hinde eest saad 3 punkti. Kui saad sõnavara ja stiili eest hinde 3, saad 9 punkti.
Sõnavara ning stiiliga minnakse alt ka tihti seepärast, et lihtsalt ei olda aru saanud, mida tahetakse ning mille järgi hinnatakse. Mida mõeldakse sõnavara all? Sõnavara all mõeldakse seda, et sa pead kasutama õigeid mõisteid õige teema all. Näiteks keskkonnateemal kirjutades ei ole kasulik öelda, et ’see, mis juhtub, kui nafta merre satub’, vaid hoopis ’saaste’ või ’ reostus ’. Või siis Eesti kohta kirjutades ei ole hea öelda ’see, kes meie riiki juhib’, vaid ’ president ’. Ühesõnaga, sa pead valdama sõnavara teema kohta, millest kirjutad.
Aga mis tuleb meelde jätta? Keep it simple, stupid ! Ei ole üldse mõistlik kasutada mingeid eriliselt keerulisi või raskeid väljendeid seletamaks lihtsat asja ainult sel eesmärgil, et näida targem . Parandajad näevad sinust läbi. Kirjuta lihtsalt, selgelt ja arusaadavalt. Lihtsat asja keeruliselt esitada ei ole mingi kunst . Aga keerulist asja lihtsalt ja arusaadavalt esitada – vot see on kunst ning see on ka definitsioon heale õpetajale samas.
Mis on stiil? Stiil on stiiliväliste väljendite kasutamine kirjandis. Segane? Kirjandil on teatud stiil, milles tuleb seda kirjutada. See stiil on ametlik – kujuta ette, et sa kirjutad oma ülemusele kirja. Üldjuhul ei hakka kirjutama ’tsaupakaa’, vaid kirjutad siiski ’Tervist’ ja ’Head aega’. Kirjandiga on sama lugu. On teatud väljendid, mida ei ole sobilik kirjandis kasutada.
Kirjandis ei ole sobilik kasutada:

• slängi – lühendid tavalistest, eestikeelsetest sõnadest või teistest keeltest sisse toodud sõnadest
  
• sõnakordusi – kasuta sünonüüme. kui järjestikustes lausetes on kasutatud väga palju samu sõnu, tehakse X märgid peale ning võetakse hindeid maha
  
• kirjanduslikke ja ilustavaid sõnu/väljendeid – selle asemel, et kirjutada ’ horisondil terendasid kollased päikesekiired, mis andsid märku uue päeva lähenemisest’, kirjuta ’hommik hakkas saabuma ’. kirjand pole ilukirjanduslik teos. see on ajaleheartikkel. siin pole vaja ilustavaid sõnu, siin pole vaja muinasjuttu. siin on vaja fakte, väiteid, probleeme, analüüsi, kokkuvõtteid ja järeldusi.
  
• vale sõnade järjekorda – hoia laused normaalsed. kui ei ole kindel, loe mõttes see lause endale ette. kui kõlab veidralt, siis muuda midagi kuni kõlab normaalselt. keelevaist aitab vahepeal väga palju.
  
• valesti kokku või lahku kirjutatud sõnu – õpi selgeks, mis sõnad käivad kokku ning mis sõnad ei käi. ning jäta meelde ’-line’ ja ’-ne’ liitelised sõnad. näiteks mitmetahuline – käib alati kokku. Stalini-aegne. ja nii edasi. õpi need selgeks. kui ei saa aru, küsi õpetaja käest.
  
• kindlasti veel midagi, mis mul meelde ei tule.
  

Kirjandis on fakt see, et kui sul stiil logiseb, logiseb ka sisu ning tänu sellele kaotad sa palju punkte.
Õigekiri!
Õigekiri peaks minu arvates olema piisavalt iseenesestmõistetav asi, mille peab selgeks õppima ning ilma milleta on üpris raske hakkama saada. Tehke endale selgeks komad , võõrsõnade õigekiri, normaalsete sõnade õigekiri (nagu anekdoot, efekt, konstateerima, mustriline...), ja kõik see muu, mida on juba 12 aastat teile õpetatud. Siin ei ole mitte mingit muud soovitust mul, kui uuri välja, mida sa valesti teed. Tee hästi palju ülesandeid ning lase õpetajal parandada. Uuri oma vigu ning selgita välja, mis vead sul korduvad ning õpi neist. Lõpuks hakkab keelevaist arenema ning sa lihtsalt ei tee enam vigu või siis saad aru, kui teed, sest oled harjunud vigu leidma kontrollides.
Õigekirja eest on võimalik saada maksimaalselt 35 punkti, ehk iga hindepalli eest, mis saad, 7 punkti.
Sisu! Vaatame seda natukene lähemalt.

• Faktid:
  
  • Maksimaalselt võimalik saada 45 punkti. Hinnatakse niimoodi, et antakse sisule hinne ühest viieni. Ning iga hinne annab samas 9 palli. Näiteks kui Sa saad hinde neli, saad Sa 36 punkti sisu eest. Et Sinu tööd parandavad 2 inimest, on võimalik ka, et üks annab sulle hinde 5 (ehk 45 punkti) ning teine annab hinde 4 (ehk 36 punkti) ning siis pannakse sulle nende keskmine.
    
• Kuidas kirjutada head sisu?
  Ega sel ühtset valemit ei ole. Ei ole mingit kindlat reeglit, mida järgides suudad sa kirjutada hea kirjandi. Aga on asju, mida sa saad teha, et kirjutada paremat kirjandit. Ning alati on võimalik paremini kirjutada, sest kirjand on subjektiivne.
  
• Kasuta palju näiteid raamatutest!
  Jah, tee seda! Õpetaja seletab terve gümnaasiumi jooksul, et lugege raamatuid, lugege raamatuid. Aga tal on õigus kah. Lugege neid. Ning ärge lugege ainult kohustuslikku kirjandust. Lugege raamatuid, mis teile endale meeldivad. Fakt on, et kui sa kirjutad teemast, mis sulle meeldib ning mille kohta oled ka lugenud (ning kirjandis viitad raamatule), kirjutad paremini.
  On soovitatav mõelda välja, et millise temaatikaga raamatud sind huvitavad (soovitavalt tuntud autoritelt), viia raamat kokku temaatikaga ning nädal enne kirjandit (või mõned päevad) läbi lugeda üks viimane huvitav raamat. Võib-olla õpetaja soovitusel. See annab alati häid mõtteid ning uusi mõtteid.
  
• Vali 2 teemat ning valmistu kirjandiks ette nende põhjal.
  Ütleme, et sulle meeldib keskkonnateema ning Eesti riigi teema – tee selle kohta korralikku uurimistööd nii paar nädalat enne kirjandit. Loe artikleid, kirjuta üles nimesid , mõtteid, mõtteterasid, fakte, mõttearendusi. Aga jää siiski kõige juures erapooletuks. Jäta alati meelde, et sa pead analüüsima neid fakte ja asju, mida sa välja tood ning oma arvamuse võid avaldada paari lausega. Peaaegu alati on lõpukirjandil sellised teemad: keskkond, Eesti, Euroopa liit, inimsuhted , sport , majandus/äri, kirjandus, kunst ja ajalugu. Vali neist kaks ning valmista mõlema jaoks ennast ette. On päris kindel, et vähemalt üks kahest teemast tuleb kirjandile ning siis saad kirjutada pingevabalt, sest tead fakte.
  
• Vahepeal on kasulik kirjutada kirjand sellisel teemal, millest sa varem ei ole kirjutanud!
  See on jumala tõsi. Vahel on kõige parem kirjutada täiesti sellisest teemast, millest sa kunagi kirjutanud pole, aga siiski tead palju. Kui oled kirjutanud mingi teema väga palju kordi läbi, tuleb su jutt välja kuiva, igava ning puudulike faktidena. Kujuta seda ette näiteks niimoodi, et teed üht keerulist matemaatika ülesannet kümnendat korda. Selles ülesandes on hästi palju vormistusreegleid, mida peab järgmina. Aga päris kindlasti ei viitsi sa kümnendal korral neid kõiki enam teha, sest oled juba 9 korda seda sama ülesannet teinud.
  
• Jälgi, et igas teemalõigus keskendud sissejuhatuses püstitatud probleemi lahkamisele!
  Täpselt nii nagu lause ütleb. Igas teemalõigus keskendu probleemile. ära kirjuta teemast mööda. seda on väga lihtne teha.
  
• Tee enne kirjandi kirjutamist valmis süsteem!
  Kirjuta endale lisapaberile laias laastus valmis teemapunktid, et millest sa kirjutad. Pane kirja mõtteid, mõttevälgatusi, tee päikesi erinevate mõtetega, kriipsuta halbu mõtteid maha, lisa uusi. Ning enne kirjutama hakkamist pane see süsteem täielikult kirja. Millega sa alustad, mis on sinu näited, mida sa kasutad, mis faktid. Tee endale visuaalne ja loogiline punktide järjestus, et mis idee juurest mis järgmise idee juurde sa liigud ja mis võiks olla lõpptulemus.
  
• Ära tsiteeri selliseid inimesi, kelle arvamus eriti ei loe!
  Ära tsiteeri oma sõbrannat või Savisaart. On suur võimalus, et kumbki ei meeldi parandajale. Võid muidugi neile mõlemale viidata ning selgitada nende seisukohti ja põhjendada neid seisukohti heade näidetega, aga ära esita nende inimeste seisukohti puhta tõena. Kirjandis pole miski puhas tõde. Kirjandis on parim valik näiteid hallist massist.
  
• Ole erapooletu!
  Analüüsi nii pluss- kui miinuspooli. Nii pooldajaid kui vasturääkijaid. Rivaale kui liitlasi. Kõigi arvamus loeb ning sina pead otsustama, kellel on rohkem õigus. Avalda arvamust vaid paari lausega. Parandajatele ei meeldi eelarvamuslikud kirjandid.
  
• Ole sina ise. Leia oma orginaalsus.
  Kirjutades kirjandit otsi välja see, mis teeb sinu kirjandi sinu kirjandiks. Igas kirjandis on midagi originaalset, aga iga inimene kirjutab siiski oma stiili ning iga inimene kirjutab alati sama teemat. Sellega ma mõtlen seda, et iga inimene rõhutab samu asju kirjandites. Igas kirjandis, mis ta kirjutab, on mingi väike osa sama. Leia see osa ning arenda seda, sest sel teemal oskad sa kõige paremini kirjutada.
  
• Viimasel päeval enne eksamit pane käest ära kõik materjalid!
  Viimasel päeval enne eksamit puhka. Mine käi kalal või sõpradega väljas (niimoodi, et jõuad õigeaegselt siiski eksamile). Tee midagi sellist, mis võtab mõtted täielikult kirjandilt eemale. Maga piisavalt enne kirjandit ning vaata, et kell on õigesti äratama pandud.
  

Ning lõppkokkuvõttes, see on ainult kirjand. See pole elu. Võta rahulikult !
9