Eesti taasiseseisvumine (0)

Eesti  taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumise 
eeldused
• NSV Liidu tasandil:
• NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja 
välispoliitilisse kriisi, et  reformid  olid möödapääsmatud
• M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. 
• uutmise e.  perestroika  käivitamine, mille eesmärgiks oli 
kehtiva reziimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja 
reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud;
• tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis.
Rahvusvahelisel tasandil:
• NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine.
• Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti 
rahvusvahelisel areenil tugevaid  pooldajaid  leidnud.
Sündmuste kronoloogia – 1987.a.
• Eestis algas uus  ärkamisaeg  1987.a. kevadel, mil avalikustati  Moskva  kavad 
rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused.  Fosforiidikampaania  äratas 
Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi.
• 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas 
      Hirvepargis   meeleavaldus , kus nõuti
     MRP salaprotokollide avalikustamist ja
      selle tagajärgede  likvideerimist. 
    Meeleavalduse  korraldajaks
   oli T.  Madisson . 
• MRP-AEG – MRP Avalikustamise Eesti Grupp.
• 1987.a. sept.-s  esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust 
isemajandamisele – Titma, Kallas, Made ja  Savisaar  esitasid üleskutse minna 
Eestis üle isemajandamisele.
• 1987. dets. – asutati Eesti  Muinsuskaitse  Selts (EMS) – esimene võimudest 
sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste.
1988.a. – laulev  revolutsioon
     1988.a. apr.-s toimus  Eesti loominguliste liitude ühispleenum, 
kus nõuti: isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse 
taastamist; avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. 
massiküüditamise tunnistamist ebaseaduslikuks; immigratsiooni 
tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist.
• 13. apr. 1988.a. telesaates „ Mõtleme  veel“  tegi E. Savisaar 
ettepaneku luua  Rahvarinne  perestroika toetuseks .
• 14. aprillil  1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt 
avalikkuse ette  sinimustvalge   lipp .
• Laulev  revolutsioon  – poeetiline nimetus sündmustele  Eestis 1988.a. 
kevad- suvel, mis oma  olemuselt  oli nõukogudevastane 
rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused .
• 1988.a. juunis  – toimusid Tallinnas öölaulupeod.
•  K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas.
• 17. juunil meeleavaldus  Lauluväljakul, 
    parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine,
    laulva revolutsiooni algus.
    Juunis võeti ametlikult kasutusele  trikoloor  kui 
   rahvuslik sümbol.
1988.a. – laulev revolutsioon
    Kujunes  terav  poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, 
formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid 
pioneeri - ja komsomoliorganisatsioonid.
• 1988.a. aug.-s asutati  ERSP 
      (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) 
      esimene kommunistlikust parteist
       sõltumatu erakond Eestis, mille 
       programmiliseks eesmärgiks oli Eesti
     Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek.
• 1988.a. juuli-august koondusid  ka impeeriumimeelsed jõud:  
Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN).
• 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 
3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni  kulminatsioon .
     kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks.
• Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide 
Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, 
EMS, Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte).
• 16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon:  Eestis ei 
tunnustata Eesti suveräänsusega vastuolus  olevaid üleliidulisi seadusi. 
Eesti NSV seadused on ülimuslikud NSV Liidu omadest.
1989.a.
• 1989.a jaan.-s võeti vastu keeleseadus – eesti keel kuulutati riigikeeleks.
• 24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika  Hermanni  torni.
• 23.augustil 1989 toimus Balti kett –  katkematu   inimkett  Vilniusest Tallinna 
(pikkus 600 km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida 
MRP sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas 
oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas
• 1989 – kuulutas  NSVL  kõrgeim võimuorgan 1939.a. salasobingu juriidiliselt alusetuks, 
kehtetuks;
• algas kodanike komiteede liikumine – uus ulatuslik poliitiline liikumine 
eesmärgiga taastada Eesti  riigivõim  juriidilise järjepidevuse alusel,  hakati 
registreerima Eesti  kodanikke  ja nende järeltulijaid.
• Kodanikud valisid Eesti kodanike esindusorgani Eesti Kongressi.
1990.- 1991 a.
• 1990.a. Eesti Kongress alustas tegevust, valiti Eesti 
Komitee, mille esimeheks sai T.  Kelam .
• 30. märtsil 1990.a.  - Eesti NSV 
      Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust 
      staatusest – kuulutati välja 
     üleminekuperiood, mis pidi lõppema 
     Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigiorganite  loomisega .
• 1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus 
ja Lätis, Eestis suudeti seda vältida.
• 3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% 
vastas jaatavalt küsimusele „Kas teie tahate EV riikliku 
iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“
•  Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV 
Liidu säilitamise küsimuses.
1991. augustiputš  -   Eesti taasiseseisvumine
• 19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. 
augustiputš. Gorbatšov  suleti koduaresti. Võimule üritas 
pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee.
• 20. aug.- 1991 võttis  ENSV  Ülemnõukogu vastu 
otsuse Eesti Vabariigi riiklikust iseseisvusest.
• 21.aug. hommikul  suundus  Pihkva  tankikolonn Tallinna 
hõivata  teletorn , siis aga selgus et Moskvas on  riigipööre  
läbi kukkunud.
• Island oli esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust de 
facto. Venemaa oli esimene, kes tunnustas Eestit de jure. 
• Septembris 1991 tunnustas Eestit NSV Liit.
• 1991.a. sept.-s võeti Eesti ÜRO liikmeks.
• 1992.a. sept.-s toimusid Eesti Vabariigi presidendi ja 
Riigikogu valimised. Presidendiks sai L. Meri ja 
peaministriks M. Laar.

Document Outline

• Slide 1
• Eesti taasiseseisvumise eeldused
• Sündmuste kronoloogia – 1987.a.
• 1988.a. – laulev revolutsioon
• 1988.a. – laulev revolutsioon
• 1989.a.
• 1990.- 1991 a.
• 1991.augustiputš - Eesti taasiseseisvumine