Eesti taasiseseisvumine (1)

Eesti  taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumise eeldused
NSV Liidu tasandil:
NSV Liit oli jõudnud nii sügavasse majanduslikku ja välispoliitilisse kriisi, et 
reformid olid möödapääsmatud
M. Gorbatšovi võimuletulek 1985.a. märtsis NSV Liidus. 
uutmise e. perestroika  käivitamine, mille eesmärgiks oli kehtiva reziimi kriisist 
väljaviimine, täiustamine ja reformimine, kuid eesmärki ei saavutatud;
tagurlike jõudude riigipöördekatsed 1991.a. augustis.
Rahvusvahelisel tasandil:
NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine.
Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil 
tugevaid  pooldajaid  leidnud.
Sündmuste kronoloogia – 1987.a.
Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati  Moskva  kavad rajada 
Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – 
protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi.
23.aug.1987.a. toimus Tallinnas 
      Hirvepargis   meeleavaldus , kus nõuti
     MRP salaprotokollide avalikustamist ja
      selle tagajärgede  likvideerimist. 
     Meeleavalduse   korraldajaks
   oli T.  Madisson . 
MRP-AEG – MRP Avalikustamise Eesti Grupp.
1987.a. sept.-s  esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele 
– Titma, Kallas, Made ja  Savisaar  esitasid üleskutse minna Eestis üle 
isemajandamisele.
1987. dets. – asutati Eesti  Muinsuskaitse  Selts (EMS) – esimene võimudest 
sõltumatu legaalne massiorganisatsioon. Esimees T. Velliste.
1988.a. – laulev revolutsioon
     1988.a. apr.-s toimus  Eesti loominguliste liitude ühispleenum, kus nõuti: 
isemajandamisele üleminekut; rahvusteaduste prioriteetsuse taastamist; 
avalikustamise süvenemist; 1941.a. ja 1949.a. massiküüditamise tunnistamist 
ebaseaduslikuks; immigratsiooni tõkestamist; kultuurielu detsentraliseerimist.
13. apr. 1988.a. telesaates „Mõtleme veel“  tegi E. Savisaar ettepaneku luua 
Rahvarinne  perestroika toetuseks .
14.  aprillil  1988 Tartu muinsuskaitsepäevadel toodi taas esmakordselt 
avalikkuse ette sinimustvalge lipp .
Laulev revolutsioon – poeetiline nimetus sündmustele  Eestis 1988.a. kevad- 
suvel, mis oma olemuselt  oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti 
tekkisid erakonnad  jm poliitilised ühendused.
1988.a. juunis  – toimusid Tallinnas öölaulupeod.
 K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas.
17. juunil meeleavaldus  Lauluväljakul, 
    parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine,
    laulva revolutsiooni algus.
    Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor  kui 
   rahvuslik sümbol.
1988.a. – laulev revolutsioon
    Kujunes  terav  poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus 
Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja 
komsomoliorganisatsioonid.
1988.a. aug.-s asutati  ERSP 
      (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) 
      esimene kommunistlikust parteist
       sõltumatu erakond Eestis, mille 
       programmiliseks eesmärgiks oli Eesti
     Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek.
1988.a. juuli-august koondusid  ka impeeriumimeelsed jõud:   Interliikumine (IL) ja 
Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN).
11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 
osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon .
     kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks.
Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud , IL, TKÜN (Töökollektiivide 
Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS, 
Eesti Kristlik Liit, ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parte).
16. nov. 1988 võeti vastu süveräänsusdeklaratsioon:  Eestis ei tunnustata Eesti 
suveräänsusega  vastuolus  olevaid üleliidulisi seadusi. Eesti NSV seadused on 
ülimuslikud NSV Liidu omadest.
1989.a.
1989.a jaan.-s võeti vastu keeleseadus – eesti keel kuulutati riigikeeleks.
24. veebr. 1989.a. iseseisvuspäeval heisati sinimustvalge Pika Hermanni torni.
23.augustil 1989 toimus Balti kett –  katkematu  inimkett Vilniusest Tallinna (pikkus 600 
km, osalejaid umbes 2 milj.), mille korraldamise eesmärgiks oli protestida MRP 
sõlmimise ja Balti vabariikide NSV Liidu poolt okupeerimise vastu. Balti kett aitas 
oluliselt kaasa Eesti, Läti, Leedu probleemide teadvustamisele maailmas
1989 – kuulutas  NSVL  kõrgeim võimuorgan 1939.a. salasobingu juriidiliselt alusetuks, 
kehtetuks;
algas kodanike komiteede liikumine – uus ulatuslik poliitiline liikumine eesmärgiga 
taastada Eesti riigivõim juriidilise järjepidevuse alusel,  hakati registreerima Eesti 
kodanikke ja nende järeltulijaid.
Kodanikud valisid Eesti kodanike esindusorgani Eesti Kongressi.
1990.- 1991 a.
1990.a. Eesti  Kongress  alustas tegevust, valiti Eesti Komitee, mille 
esimeheks sai T.  Kelam .
30. märtsil 1990.a.  - Eesti NSV 
      Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust 
     staatusest – kuulutati välja 
     üleminekuperiood, mis pidi lõppema 
     Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigiorganite loomisega .
1991.a. jaanuaris toimus NSV Liidu vägivallaaktid Leedus ja Lätis, Eestis 
suudeti seda vältida.
3. märtsil 1991 toimus referendum Eestis. Ligi 78% vastas jaatavalt 
küsimusele „Kas teie tahate EV riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“
 Balti riigid boikoteerisid üleliidulist referendumit NSV Liidu säilitamise 
küsimuses.
1991.augustiputš -   Eesti taasiseseisvumine
19.aug.-l 1991.a. toimus NSV Liidus nn. augustiputš. Gorbatšov suleti 
koduaresti. Võimule üritas pürgida Erakorralise Seisukorra Komitee.
20. aug.- 1991 võttis  ENSV  Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Vabariigi 
riiklikust iseseisvusest.
21.aug. hommikul  suundus Pihkva tankikolonn Tallinna hõivata teletorn , siis aga 
selgus et Moskvas on riigipööre läbi kukkunud.
Island  oli esimene riik, kes tunnustas Eesti iseseisvust de facto. Venemaa oli 
esimene, kes tunnustas Eestit de jure. 
Septembris 1991 tunnustas Eestit NSV Liit.
1991.a. sept.-s võeti Eesti ÜRO liikmeks.
1992.a. sept.-s toimusid Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu valimised. 
Presidendiks sai L. Meri ja peaministriks M. Laar.

Document Outline

• Slide 1
• Eesti taasiseseisvumise eeldused
• Sündmuste kronoloogia – 1987.a.
• 1988.a. – laulev revolutsioon
• 1988.a. – laulev revolutsioon
• 1989.a.
• 1990.- 1991 a.
• 1991.augustiputš -   Eesti taasiseseisvumine