riikide okupeerimist. 1975. saavutati väike pingelangus kuna Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku-ja koostöönõupidamise lõppaktile( NSVL kirjutas ka alla!) ning loodeti et nüüd hakkab Moskva järjekindlamalt inimõigusi jälgima. Eesti NSV-s olid demokratlikud liikumised lämmatatud juba enne Helsingi lõppaktile allakirjutamist. Avalik vastupanuliikumine 1970.aastate lõpul tekkis esimest korda otsene side pagulasorg. Ja vabadusliikumises osalejate vahel. Sellele pani aluse 1978. aastal Stockholmis loodud Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, mille toimkonnad tegutsesid ka Kanadas, USA-s ja Austraalias. 1978 hakati välja andma kroonikat" lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule eestis". Seal avaldati memorandume, tähtsamaid avaldusi, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaateid, artikleid Eesti ajaloost ja poliitilise ülevaateid naabermaade kohta.
NSV liit ei tahtnud sellega leppida ja palus abi välisriikidelt, et nood sunniksid pagulasi kodumaale tagasi tulema. 1945 a okt. Otsustas Rootsi Riigipäev välja anda 167 baltimaalast. *Repatrieerus-ehk vabatahtlikult või sunniviisiliselt pöördus kodumaale tagasi. Lääneriikidesse jäi u.75 00 ja välja tuli sealt u. 20 000.Väliseestluse olulisemaks keskuseks olid Toronto, New Y ja Stock. Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tugevus tugines mitmesugustele pagulasorg. 1 osa moodustas sellest välisvõitlus, mille eesmärk oli pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute inform. olukorrast okupeeritud Eesti ja lään- riik avaliku arvamuse mõjut. Nende eesmärkide nimel koostati märgukirju ja saadeti laiale, peale selle veel igal pool üritati tutvustada seda ja korraldati meeleavaldusi. 1946. a loodi Eesti Rahvusfond(ühiste välispoliitiliste aktsioonide rahastamiseks). Rootsis loodi esimesed pagulasorg.: E Komitee, E Rahvusfond
Eesti 1941-1944 22.juuni 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. (välksõjaplaan "Barbarossa"). Armeegrupi "Nord" põhijõud liikusid ida poolt Peipsi järve Leningradi peale. Peasuunalt kõrvalejääva Eesti vallutamine jäi Saksa 18. armee ülesandeks. 8. juulil langesid Valga, Võru ja Pärnu. 17. augustil langes Narva. Septembri alguseks oli kogu mandri-Eesti sakslaste käes. Taganemisel Tallinnast kandis Balti laevastik raskeid kaotusi. Merel hukkus J.Lauristin. Nõukogude võimud lõid hävituspataljone "põletatud maa taktika" elluviimiseks (taganedes purustati tööstushooneid, raudteid, talusid. (hukkus üle 2000 tsiviilin.). Peale hävituspataljonide osales 1941.a. Eesti üksustest lahingutes 22. territoriaalne laskurkorpus. Selles teenisid Eesti Vabariigi aegsed sõdurid ja ohvitserid. Vahetult sõja eel kõrvaldati korpuse eestlastest juhtkond. Sõja algul saadeti väeosa Pihkva oblastisse...
osaliselt ennetav tegevus. aktiivsemalt tegutsema. Liitlased, Eesti-keskne - metsavennad Eesti NSV reziimivastased püüdsid kontakti saada koostöö NSVL-is tegutsevate teisitimõtlejatega, osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks NSVL-i demokratiseerimine. pagulasorg aktiivne tegevus Balti küsimuste teadvustamisel rahvusvahelisel areenil - loodi BATUN (Baltic Appeal to United Nations) 7) Mis olid liikumise iseloomus toimunud muutuste põhjused? NSV Liidus kujunes tagurluse pealetungi tõttu dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine. Eesti NSV reziimivastased püüdsid kontakti astuda NSV Liidus tegutsevate teisitimõtlejatega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
