riikide okupeerimist. 1975. saavutati väike pingelangus kuna Helsingis kirjutati alla Euroopa julgeoleku-ja koostöönõupidamise lõppaktile( NSVL kirjutas ka alla!) ning loodeti et nüüd hakkab Moskva järjekindlamalt inimõigusi jälgima. Eesti NSV-s olid demokratlikud liikumised lämmatatud juba enne Helsingi lõppaktile allakirjutamist. Avalik vastupanuliikumine 1970.aastate lõpul tekkis esimest korda otsene side pagulasorg. Ja vabadusliikumises osalejate vahel. Sellele pani aluse 1978. aastal Stockholmis loodud Eesti Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus, mille toimkonnad tegutsesid ka Kanadas, USA-s ja Austraalias. 1978 hakati välja andma kroonikat" lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule eestis". Seal avaldati memorandume, tähtsamaid avaldusi, poliitiliste kohtuprotsesside ülevaateid, artikleid Eesti ajaloost ja poliitilise ülevaateid naabermaade kohta.
NSV liit ei tahtnud sellega leppida ja palus abi välisriikidelt, et nood sunniksid pagulasi kodumaale tagasi tulema. 1945 a okt. Otsustas Rootsi Riigipäev välja anda 167 baltimaalast. *Repatrieerus-ehk vabatahtlikult või sunniviisiliselt pöördus kodumaale tagasi. Lääneriikidesse jäi u.75 00 ja välja tuli sealt u. 20 000.Väliseestluse olulisemaks keskuseks olid Toronto, New Y ja Stock. Välis-Eesti ühiskonna poliitiline tugevus tugines mitmesugustele pagulasorg. 1 osa moodustas sellest välisvõitlus, mille eesmärk oli pagulaste asukohamaade üldsuse ja poliitikute inform. olukorrast okupeeritud Eesti ja lään- riik avaliku arvamuse mõjut. Nende eesmärkide nimel koostati märgukirju ja saadeti laiale, peale selle veel igal pool üritati tutvustada seda ja korraldati meeleavaldusi. 1946. a loodi Eesti Rahvusfond(ühiste välispoliitiliste aktsioonide rahastamiseks). Rootsis loodi esimesed pagulasorg.: E Komitee, E Rahvusfond
kolooniad. USA-s sagenesid kongresmenide järelpärimised balti riikide saatuse kohta. USA teatas järjekindlalt oma annektsiooni mittetunnustamise poliitikast. Inglismaa ja Rootsi loovutasid Venemaale Balti riikide kulla Pingelõdvendusperiood tegi pagulastele muret. Pagulasorganisatsioonid protestisid lõppakti allakirjutamise eel lääneriikide kavatsuste vastu tingimusteta tunnustada Euroopa sõjajärgsete piiride puutumatust. USA president G.Ford (1974-1977) kõneles pagulasorg-dele, et USA ei tunnusta kunagi Leedu,. Lä, ja Eesti inkorporeerimist NSVL-I, Eur. Julgeoleku ja Koostöö nõup. tulemused ei puuduta USA ametlikku mittetunnustamispoliitikat. Fordi sõnu kinnitas erinevate resolutsioonidega ka USA kongress. Pärast lõppakti allakirjutamist ühinesid selle klausliga ka SBr., SLV ja Prants. Balti pagulased hindasid Helsingi konver. tulemusi kehvadeks, sest loodeti lääneriikide poolt Balti küsimuse resoluutsemat tõstatamist.
osaliselt ennetav tegevus. aktiivsemalt tegutsema. Liitlased, Eesti-keskne - metsavennad Eesti NSV reziimivastased püüdsid kontakti saada koostöö NSVL-is tegutsevate teisitimõtlejatega, osalesid ka muulased, kelle eesmärgiks NSVL-i demokratiseerimine. pagulasorg aktiivne tegevus Balti küsimuste teadvustamisel rahvusvahelisel areenil - loodi BATUN (Baltic Appeal to United Nations) 7) Mis olid liikumise iseloomus toimunud muutuste põhjused? NSV Liidus kujunes tagurluse pealetungi tõttu dissidentide (teisitimõtlejate) liikumine. Eesti NSV reziimivastased püüdsid kontakti astuda NSV Liidus tegutsevate teisitimõtlejatega.
annaabi.ee 
