presidendi ametikohalt tagasi astuma. 23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise. liiduvabariigi esindajatega ja Nõukogude Liidu president alla "9+1" leppele. Seoses Vene NFSV presidendiks valimisega loobus Jeltsin Nõukogude Liidu rahvasaadiku volitustest. Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. ...... 20. juulil 1991 andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. 22. augustil 1991 peatas Jeltsin NLKP tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti. Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima Venemaa uut valitsust. Samal ajal esitas Jeltsin radikaalsete reformide programmi, mille eesmärgiks oli üleminek turumajandusele. ...... 1992. aasta jaanuari lõpus esines Jeltsin relvastuse
· Põhiseadus on aluseks kõigile teistele seadustele ja õigusaktidele. Seadused · Õigusnorme sisaldavad õigusakt, mille võtab vastu Riigikogu või rahvahääletusel. · Seadusandlik menetlus võib toimida kahel viisil. Seadlus · Seadlus on akt mille kaudu võib Vabariigi President anda õigusnorme. · Juriidilise jõu poolest võrdne seadusega. · Lubatav üksus, kui Riigikogu ei saa kokku tull ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatu vajadus. · Seadluse reguleerimisala on piiramatu ei saa seadusi kehtestada. Määrus · Täitevvõimu poolt antud õigusloov akt. · Määrused on üldised regulatsioonid. · Määrusi eristatakse mahu alusel: Mis on kehtiva seaduse rakendamiseks Antud reguleerimata valdkonna reguleerimiseks Antud kehtivate seaduste muutmiseks.
6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? 20. Mis on õigusnormid? 21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25
,,Kui laulvat revolutsiooni ei oleks olnud..." Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. 31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. 14. Mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo
augustiputs, mille käigus tegi 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. · M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. · Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. · 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. · 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. · 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. · 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte.
survet. 5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte
5. Kuidas ja millal said uuesti vabaks Ida-Euroopa riigid? 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida uue liidulepingu abil. 19.-21. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. 21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni. 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre
-21. aug. 1991 • 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille püüdis tegi Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, võimu enese kätte haarata. • M. Gorbatšov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. • Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. • 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. • 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. • Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti ette valmistatud ja rahvas seda ei toetanud. Iseseisev töö LK 128-130 1. Moodustage küsimused alateema Muudatuste algus NSV Liidus. • Mida
19401941- Eesti NSV loomise esimesel aastal jäi Eesti Vabariigi haldusjaotus muutmata, koosseisu jäi veel Petseri maakond. 1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja osa Virumaast Vene NFSVga; 1946. aastal moodustati Hiiu maakond; 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond ja Jõhvi maakond Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust. 3
liiduvabariikidele Nõukogude Liidu raames suurema iseseisvuse. 4 Venemaa demokraatlikel presidendivalimistel 12. juunil 1991 sai Jeltsin 57% häältest. Jeltsin kandideeris koos Aleksandr Rutskoiga, kes kandideeris asepresidendi ametikohale ja võitis esimeses voorus. Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. 20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. Riigipöörde katse 18. augustil 1991 isoleeriti Gorbatsov Vladimir Krjutskovi poolt juhitud riigipöörajate käsul tema suveresidentsi Krimmis. Järgmisel päeval teatati, et Gorbatsovi volitused presidendina on läinud üle asepresident Gennadi Janajevile. Jeltsin kihutas oma residentsist Vene NFSV nõukogude maja juurde, et riigipöördele vastu panna, ning
Kommunistide võimuletulekule ei viidanud ka Nõukogude Liidu saatkonnas koostatud valitsuse töökava, milles räägiti üksnes kodanikuõiguste kindlustamisest, ainelise heaolu suurendamisest, rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega.Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. 5. juulil 1940, pärast 1940. aasta juunipööret, andis Johannes Varese valitsus välja seadluse poliitiliste juhtide ametikohtade loomiseks Eesti rahvaväes. Sõjaväe poliitiliseks peajuhiks määrati Paul Keerdo. Pärast Eesti NSV vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu liiduvabariigina 6. augustil 1940 andis 17. augustil 1940 Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissar Semjon Timošenko direktiivi, mille kohaselt tuli Eesti, Läti ja Leedu sõjavägi reorganiseerida septembri keskpaigaks Punaarmee koosseisus olevateks territoriaal-laskurkorpusteks. 29. augustil 1940 võttis Eesti NSV
Mõnede Venemaa rahvasaadikute algatusel otsustati korraldada referendum Vene NFSV presidendi ametikoha sisseseadmise üle. Referendum määrati samale päevale üleliidulise referendumiga Nõukogude Liidu säilitamise üleJuunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. Selle tööd koordineeris riigisekretäriks määratud Gennadi Burbulis. 20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil. Liidulepingu allakirjutamine oli määratud 20. augustile 1991. 29. juunil oli Mihhail Gorbatšovil, Jeltsinil ja Kasahstani presidendil Nursultan Nazarbajevil Novo-Ogarjovos mitteametlik kohtumine, kus lepiti kokku, et pärast liidulepingu sõlmimist vahetatakse välja KGB juht Vladimir Krjutškov, kaitseminister Dmitri Jazov ja
• Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri (VPTS § 13) • Vabariigi Presidendi on seadluste andmisel järgmised PS tingimused: - on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus; - Riigikogu ei saa kokku tulla; - Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja; - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi; - Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks • Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab oma põhiseaduslike ülesannete täitmist • Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri on üksikaktid • Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid • Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju • Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende
19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8-liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti.21. aug. suundusid Tallinna peale Pihkvast toodud dessantväelased, et vallutada Tallinna teletorni.21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B. Jeltsini kätte. Riigipööre kukkus läbi, kuna see oli halvasti
6) korraldab kaebuste lahendamist 7) taotleb ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist 8) teeb riigi peaprokurörile ettepanekuid endale alluvate prokuröride lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarmenetluse alustamise kohta 9) delegeerib vajadusel prokuratuurile pandud riikidevahelise õigusabi ülesannete täitmise ringkonnaprokuratuuridele 10) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse, valdkonna eest vastutava ministri määruse ja käskkirja ning riigi peaprokuröri käskkirjaga pandud ülesandeid Haldusosakond: 1) tagab prokuratuurile pandud ülesannete täitmise tugifunktsioonide toimimise kaudu 2) kontrollib ja analüüsib prokuratuuri tegevust tagavate tugifunktsioonide tööd ja organisatsiooni ning töötab välja ja rakendab meetmeid nende toimimise parendamiseks 3) korraldab prokuratuuri personali- ja koolitustööd ning
5) Seaduse avaldamine seaduse kehtimise eeltingimus. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see 7 päeva jooksul Riigi Teatajas, pärast mida jõustub ta 10 päeva pärast II Seadlus ehk dekreet - riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidentaalsetes vabariikides on presidential aga dekreediõigus igal ajal, kuid seal on seadlusel väiksem jõud kui seadusel. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad(kontrasignatuurid) Riigikogu esimees ja peaminister, sest riigipea ei kanna poliitilist vastutust oma otsuste eest. Riigikogu tuleb kokku, president esitab seadlused, ja Riigikogu võtab vastu neid kinnitava või
1) lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus 2) konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu. 56. Kellel on õigus algatada seaduseelnõu? PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel. 57. Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe Seadlus ei ole seadus formaalses mõttes, kuid tal on seadusega võrdne õigusjõud, st õigusnormide hierarhias on seadlus seadusega samal astmel. Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi üldakte dekreetideks. 58. Selgitage, millal võib Vabariigi President anda seadluse?
·Konstitutsioonilised seadused ·lihtseadused Seaduse jõustumine ·Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seadlus e dekreet ·Riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Juriidiliselt jõult seadusest madalam. ·Vastavalt põhiseadusele võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Määrus ·Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määruse jõustumine ·Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. Õigusakti kehtivus ·Ajaline ·Ruumiline
Materiaalne seadus on iga õigusakt, mis sisaldab üldnorme, sõltumata kes on väljaandja. Seadlus Presidendi poolt välja antud õigustloovad aktid ehk abstraktselt kirjeldatud ja üldkohustuslikud. President võib neid välja anda vaid juhul, kui pole võimalik Riigikogu kokkukutsumine ja mingi otsus on vaja kiirelt langetada. Peale Riigikogu kokkutulekud tuleb otsus kinnitada, muidu see muutub kehtetuks. President annab seadluse raames välja dekreete, mis on seadusjõuline üldakt. Määrus Määrusi annavad välja seaduste alusel ministrid ja kohalikud omavalitsused (linnad/vallad). Need on täitevvõimu üldaktid. Ning välja andmiseks peab olema isikul volitus, ilma volituseta antud määrused ei kuulu täitmisele. Sisaldavad abstraktseid õigusnorme ja üldkohustuslikult. Näiteks vormikandmise kohustus sisekaitseakadeemias. Õigussuhe
Janukovõtš 2042. aastani. Vastutasuks alandas Venemaa Ukrainasse müüdava gaasi hinda. 15 Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2731344/putin-liigub-lahemale- krimmi-annekteerimisele 5. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Putin tunnustas Krimmi iseseisva riigina 17. märts 2014 21:13 Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas esmaspäeval seadluse, mis tunnustab Krimmi «suveräänse ja iseseisva» riigina. Kremli veebilehele kohaselt tunnustab Venemaa Putini seadlusega «Krimmi Vabariiki, kus Sevastopoli linnal on eristaatus, iseseisva ja suveräänse riigina». Seadlus allkirjastati vastuseks «Krimmi rahva üleüldisel referendumil väljendatud tahtele», seisis veebilehel. «Seadlus jõustub allkirjastamise päeval.» Selles viidatakse Krimmi pühapäevasele referendumile, kus Krimmi lahkulöömist
Sama piirkond pidi olema eendiks, mis hoiaks päeva õhtul täpsustati veel valdade nimesid. sissetungivaid vägesid teatud aja kinni. Järgmisel päeval 23. augustil 1944. aastal NSV Liit oli huvitatud piiride korrigee võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rimisest veel enne Baltikumi lõplikku vallu vastu seadluse “Pihkva oblasti moodustamise tamist ning sõja lõppu Euroopas, et hoida ära kohta Vene NFSV koosseisus”. Nimetatud lääneriikide võimalik sekkumine rahu ajal. seadluse alusel eraldati Eesti NSV koosseisust Moskvas ei välistatud, et Atlandi hartale Petseri ja Irboska, lisaks kuus valda täielikult tuginedes võiks päevakorrale tõusta küsimus
sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: o Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) o Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. o Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja. Presidentaalses riigis (nt. USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigus anda seadlusi nim
Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus on riigipea õiguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste
enamus. Pärimine pärimislepingu alusel Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt Haldusõigus jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga Haldusõigus rajaneb riigiõiguslikel alustel ja seondub eeskätt seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on riigivõimu ühe haru- täidesaatva riigivõimu teostamisega tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi Avaliku halduse erinevad määratlused dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel Avaliku halduse ülesanded asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Korrahaldus Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult Soodustav haldus
tunnistada seadus PS-ga vastuolus olevaks. Kui ei ole PS-ga vastuolus, siis peab President selle välja kuulutama. Rahvahääletusel vastu võetud seaduse peab President viivitamatult välja kuulutama, siin ei ole tal kontrolliõigust. 30. Milline on presidendi roll diplomaatias: välissaadikute vastuvõtmine ja Eesti saadikute lähetamine? President annab diplomaatilised ausastmed Vabariigi Valitsuse ettepanekul (suursaadik, saadik) 31. Seadluse olemus, vajalikkus ja kehtivuse nõuded. 32. Iseloomustage presidendi valimise süsteemi. President valitakse ametisse 5 aastaks Kedagi ei tohi valida Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku Presidendi valib Riigikogu (või valimiskogu) Presidendi kandidaadi ülesseadmine on võimalik viiendikul RK koosseisust Presidendikandidaadiks võib seada sünnilt EESTI KODANIKU, kes on vähemalt 40 aastat vana PR valimised RK-s
Presidendi seadluste eeldused ja piirangud. Seadlused sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla). Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse
valdkondadega. 49. Haldusõiguse allikad. Nimetada ja lühidalt teada sisu. Põhiseadus riigi õiguslik kord, riiklikud institutsioonid ja nende funktsioonid. Riigi ja isikute suhe. Alus kõigile seadustele ja teistele õigusaktidele. Formaalne seadus seadusandluse menetluses teoks saanud seadusandlusorgani tahteakt, sõltumata sisust. Seadlus õigusnorme annab Vabariigi President. Juriidiline jõud võrdne seadusega. Lubatud ainult siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on edasilükkamatud riiklikud vajadused. Määrus täitevvõimu õigustloovad aktid Käskkirjad- üldkohustuslikud ettekirjutised, mis kehtivad teeninduslikes suhetes Kohaliku omavalitsuse määrused- oma territooriumil kehtestatavda määrused Tavaõigus- pikaajaline ja ühetaoline, tava, peab olema kujunenud teatav norm Kohtunikuõigus- kohtunik arendab ise õiguslikke mastaape ja on selles mõttes õigusloomes
1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus, kelle ülesanne on kontrollida, kas seaduse algatamisel on järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid (RKTS §-d 92 ja 93). Kui Riigikogu juhatus otsustab seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast (RKTS § 93 lg 2). 57. Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile.
1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus, kelle ülesanne on kontrollida, kas seaduse algatamisel on järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid (RKTS §-d 92 ja 93). Kui Riigikogu juhatus otsustab seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast (RKTS § 93 lg 2). 57. Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile.
42. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud Seadlused – sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla). Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti
aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Haldusjaotus Eesti NSV territoorium jäi kuni 1945. aastani kattuma Eesti Vabariigi territooriumiga. 1945. aastal kehtestati okupatsioonivõimude poolt uus haldusjaotus, milles osa ENSV territooriumist (alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks. 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust..
aasta võitluse, kolmas Eesti 1918-1920. aasta vabadusvõitluse kangelasmeelt. Pärg märgib Eesti tugevust ja püsivust, vabaduse närtsimata traditsioone. Need tähenduste lahtiseletused läksidki läbi. Riigivapi seadus hakkas Eesti Vabariigi territooriumil kehtima 21. juulil 1925. aastal. Nõukogude ajal keelati riigivapi kasutamine ära ja kasutati seda ainult paguluses. 16. oktoobril 1990a võttis Eesti vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse riigilipu ja riigivapi kasutamise kohta, kus oli kirjas, et riigivapil on kaks kuju - suur vapp ja väike vapp. Väike vapp on ilma tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. 22. Numismaatika def ja põhimõisted Teadus müntidest, nende komplektidest. Uurib vanu münte ja medaleid, nende väljanägemist, vääringut, raha seoseid ning nende kaudu ka ajalugu. Bonistika teadus paberrahast. Avers- mündi esikülg- vapiga (kull), revers- tagakülg- numbriga (kiri). Kui
(Vetoõ-e kohta vt. § 3 3.Riigikogus vastu võetud ja presidendi poolt välja kuulutamata jäänud seaduste suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine (vt. põhiseaduslikkuse järelevalve Eestis). 4.seadluste andmine. Presidendil on õigus anda seadlusi, mis on seadustega võrdse jõuga. Seadluste andmise võimalus on aga põhiseaduse kohaselt äärmiselt piiratud ja ta saab praktikas vaevalt üldse kõne alla tulla. Seadluse andmiseks on järgmised tingimused: a.seadluse järele on edasilükkamatu riiklik vajadus, s.t. et ilma selle seadluseta ei saa hakkama b.Riigikogu ei saa kokku tulla, s.t. et Riigikogu kokkutulek on takistatud mingil välisel põhjusel. Riigikogu istungjärkude vahelisel ajal pole tema kokkutulek iseenesest takistatud ja seadlust seetõttu anda ei saa -- tuleb kokku kutsuda erakorraline istungjärk. c
ja karistati vabaduskaotusega kuni seitse aastat. Eesti vapi ajalugu jätkus 7. augustil 1990, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühe omariikluse taastamisele suunatud sammuna võtta kasutusele kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigilipu ja riigivapi. 16. oktoobril 1990a võttis Eesti vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse riigilipu ja riigivapi kasutamise kohta, kus oli kirjas, et riigivapil on kaks kuju suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kuldsel barokkkilbil kolm sinist punase keele ja hõbesilmadega sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadates paremale. Kilpi ümbritseb kolmelt küljelt vanik kahest ristatud kuldsest tammeoksast. Väike vapp on ilma tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. Palamuse vapi kirjeldus
karistati vabaduskaotusega kuni seitse aastat. Eesti vapi ajalugu jätkus 7. augustil 1990, mil Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ühe omariikluse taastamisele suunatud sammuna võtta kasutusele kuni 1940. aasta augustini Eestis kehtinud riigilipu ja riigivapi. 16. oktoobril 1990a võttis Eesti vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse riigilipu ja riigivapi kasutamise kohta, kus oli kirjas, et riigivapil on kaks kuju suur vapp ja väike vapp. Suurel vapil on kuldsel barokkkilbil kolm sinist punase keele ja hõbesilmadega sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi, kes astuvad kilbi poolt vaadates paremale. Kilpi ümbritseb kolmelt küljelt vanik kahest ristatud kuldsest tammeoksast. Väike vapp on ilma tammeoksteta. Vapi värvid on kuldne, sinine, punane ja must. Palamuse vapi kirjeldus
· Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri (VPTS § 13) · Vabariigi Presidendi on seadluste andmisel järgmised PS tingimused: - on olemas edasilükkamatu riiklik vajadus; - Riigikogu ei saa kokku tulla; - Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasalkkirja; - Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi; - Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks · Vabariigi Presidendi otsus on üksikakt, millega president vormistab oma põhiseaduslike ülesannete täitmist · Vabariigi Presidendi otsus ja käskkiri on üksikaktid · Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid · Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju · Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad jõustuvad nende
mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Riigipea dekreediõigus on tavaliselt ulatuslik presidentaalses vabariigis ja piiratud või puudub parlamentaarse vabariigi presidendil. Vastavalt põhiseaduse 109 paragrahvile on Eestis seadlus Vabariigi Presidendi seaduse jõuga normatiivakt, mida ta saab anda, kui Riigikogu ei või kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused; kui Riigikogu on kokku tulnud, siis Vabariigi President esitab seadlused Riigikogule. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis on juriidiliselt jõult seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on EV Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil. 4) Õigust rakendavad aktid Eesti õiguskorras.
Otsuse-eelnõude erimenetlused (mõned näited, erimenetluse eesmärk) 15 Vt lisa 89. Kellel on õigus algatada seaduseelnõu? Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks. 90. Kellel on õigus teha seaduseelnõule muudatusettepanekuid? RK liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel. 91. Seaduse ja seadluse vahe Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise
eestkoste seaduste koodeks" (ENSV Teataja 1940, 73), millega tühistati kõik varem kehtinud nime puudutavad õigusaktid. Dokumentides tuli tarvitusele isanimi. Eraldi isikunimeseadust Nõukogude ajal vastu ei võetud. Nime muutmise kohta hakkas kehtima 1940. a 31. märtsi NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus ,,NSV Liidu kodanike perekonna- ja eesnimede muutmise korra kohta" (NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja 1940, 11). Selle seadluse § 3 põhjal kohustati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu kinnitama NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi instruktsiooni ,,NSV Liidu kodanike perekonna- ja eesnimede muutmise korra kohta". See kinnitati 7. aprillil 1940. a (NSV Liidu Määruste Teatmik 1940, 8). Instruktsiooni järgi võis oma nime muuta vähemalt 18-aastane NSV Liidu kodanik, välja arvatud juhul, kui ta viibis eeluurimise all või oli kohtu poolt karistatud või kui riigivõimu organite poolt oli proteste. Abielus olija
esimehe ja kaitseväe juhata ametisse nimetamisel. President on täiendav garant sellele, et riiki juhtima määratud isikud oleksid laitmatu reputatsiooniga ning suutelised riigi huvide eest seisma. 3. Riigikaitselised pädevused. Riigikaitselised õigused ja ül tuleneva dtema kui riigikaitse kõrgeima juhi staatusest. Korraldused alluvatele. 4. Seadusandlus. See pole eriti oluline presidendi pädevus: a. Seadluse vastuvõtmiseks peab eksisteerima edasilükkamatu riiklik vajadus, mis takistab Riigikogu kokku tulemast. b. Seadlustega reguleeritud küsimuste ring on väga kitsas. c. President vaajb peaministri ja riigikogu esimehe kaasallkirja,mis välistab põhjendamatute otsuste tegemise täielikult. 5. Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust.
Põhiseaduslikud institutsioonid - o Riigikogu o Vabariigi President o Vabariigi Valitsus o Riigikontroll o Õiguskantsler o Kohus o Kohalik omavalitsus PS ÕIGUSAKTID (peavad olema PS kooskõlas) seadus (peavad olema SEADUSEGA kooskõlas) seadlus määrus otsus korraldus käskkiri Seadlus Vabariigi Presidendil on õigus anda (nt sõjaolukorra väljakuulutamine) ja vastutav antud seadluse ees. Ajutise iseloomuga kuid kehtimisel võrdne seadusega, hiljem Riigikogu vastutab kas seadlus vastu võtta seadusena. Määrus universaalne õigusakt Vabariigi Valitsus/minister/kohalikud omavalitsused/kohtumäärus Otsus juriidilise tagapõhjaga - kohtuotsus, VP otsus, kohalike omavalitsusüksuste organite otsus, juriidilise terminina kui eiratakse otsust, siis on karistatav. Korraldus nt Maavanema korraldus, Käskkiri nt Minister annab käskkirja
õiguskorra lahutamatuks osaks. Seadused on põhiseaduse järel õiguse kõige olulisemad allikad. Seadused ei tohi olla põhiseadusega vastuolus. Konstitutsionaalsed seadused peavad olema olemas riigikogu valimisseadus jne. Kas rohkem seadusi on, see ei ole vajalik. Konstitutsioonilised seadused on kohustuslikud. Seadlused on presidendi dekreedid, kui parlament ei saa kokku tulla, siis president kuulutab välja seadluse. Seadused on uldnormid ja kehtivad kogu riigi territooriumil. Siseriiklikud määrused on funktsionaalselt uldiselt seadusandlikud aktid ja formaalselt haldusaktid. Määruseid saab anda valitsus ja ministrid ning ka kohaliku omavalitsuse volikogu. Määrusi võetakse vastu selleks, et täpsustada mingit seadust. Valitsuse määrused kehtivad kõigile. Ministri määrus 90% ei kehti uldnormina kui
õigustloovaid akte seadlusi. Seadluste andmisega teostab Vabariigi President sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Vabariigi Presidendil on seadluste andmise õigus põhiseaduse kohaselt: edasilükkamatu riiklik vajadus, Riigikogu ei saa kokku tulla, Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja, Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi, Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks. Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus - Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Ka minister annab määrusi seaduste alusel ja täitmiseks. Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Määruste liigid - intra legem määrusi ehk seadusi täpsustavaid määrusi, praeter
võtab vastu ka teatud avaldusi või deklaratsioone või pöördumisi, kas siis eesti rahva poole või teiste riikide poole või rahvusvaheliste organisatsioonide poole. Tuleb aga arvestada sellega, et kõik need avaldused, deklaratsioonid ja pöördumised, mida riigikogu vastu võtab, ei sisalda mitte kunagi õigusi ega kohustusi, ja seega nendel ei ole kunagi juriidilist jõudu. Seadlus ehk dekreet riigipea normatiivne õigusakt. Selle seadluse ehk dekreedi juriidiline jõud sõltub sellest, milline on põhiseadusega kindlaks määratud presidendi õiguslik seisund riigis. Riigipea dekreedi õigus on tavaliselt ulatuslik presidentaalsetes riikides. Parlamentaarsetes riikides puudub presidendil õigus dekreete anda või see dekreetide andmine on äärmiselt piiratud. Meie põhiseaduse §109 annab presidendile õiguse anda välja normatiivakti (dekreeti), kuid seda
ametisse nimetamisel. President on täiendav garant sellele, et riiki juhtima määratud isikud oleksid laitmatu reputatsiooniga ning suutelised riigi huvide eest seisma. 3. Riigikaitselised pädevused. Riigikaitselised õigused ja ül tuleneva dtema kui riigikaitse kõrgeima juhi staatusest. Korraldused alluvatele. 4. Seadusandlus. See pole eriti oluline presidendi pädevus: a. Seadluse vastuvõtmiseks peab eksisteerima edasilükkamatu riiklik vajadus, mis takistab Riigikogu kokku tulemast. b. Seadlustega reguleeritud küsimuste ring on väga kitsas. c. President vaajb peaministri ja riigikogu esimehe kaasallkirja,mis välistab põhjendamatute otsuste tegemise täielikult. 5. Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust. PS ei anan presidendile
Võib olla formaalne seadus Ei ole formaalne seadus määrus, KOV määrus Formaalne seadus on, materiaalne ei ole - RK poolt antud seadus ei sisalda õigusnormi (välislepingute ratifitseerimine, konkreetse aasta riigieelarveseadus) Seadlus õigusnorme annab Vabariigi President (PS § 109). Juriidiline jõud võrdne seadusega. Lubatud ainult siis, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on edasilükkamatud riiklikud vajadused. Piirang PS § 104 seadused, riiklikud maksud, riigieelarve Määrus täitevvõimu õigustloovad aktid Formaalsest seadusest tulenev volitus (volitusnorm) Üldine regulatsioon (piiritlemata arvu juhtumid) Peab sisaldama õigusnorme Suunatud üldsusele Annab: Vabariigi Valitsus, minister Kohaliku omavalitsuse määrused (statuut) Volikogu, Valitsus (KOKS § 7) Sisaldama õigusnorme Autonoomia piires
Küll on aga PS §s 109: kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi. Seadlus on formaalselt mõistetud haldusaktidega. Seadluste juriidiline jõud on võrdne seadustega. Põhiseadusest tulenevate kriteeriumide alusel ei saa määratleda seadluse kuulumist ühe või teise dekreedi liiki, kuigi tal on hädadekreedi tunnused (muudab ja tühistab seadusi). Presidendi seadlustega: PS §110 - ei saa kehtestada, muuta ega tühistada o põhiseadust o ega põhiseaduse §s 104 loetletud seadusi (nn. konstitutsioonilisi seadusi), o riiklikke makse kehtestavaid seadusi o ega riigieelarvet. Järelikult saab presidendi seadlustega muuta ja tühistada seadusi (v.a. §s 110 loetletuid).
Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (vähemalt 51). C)Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt. Seadlus on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet.
Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Põhilised õigusallikate liigid on: Põhiseadus – sätestab riigi õigusliku põhikorra; Seadus formaalses mõttes – Riigikogu (rahvahääletus) tahteakt seaduse vormis sõltumata sisust; Seadus materiaalses mõttes – sisu järgi eristamine, sisaldab õigusnormi; Seadluse järgi võib president anda õigusnorme. Juriidilise jõu poolest võrdne seadusega; Määrused – täitevvõimu poolt antud õigustloovad aktid; Kohaliku omavalitsuse määrused; Tavaõigus – see valdkond peab olema läbi tava reguleeritud seadusesarnaselt, õigusnorm peab olema (hüpoteetiliselt) formuleeritav; Kohtunikuõigus - kohtulahendid, eelkõige Riigikohtu lahendid, mille otsused omandavad 23 Miidla-Vanatalu, M. Konspekt (2004)
Põhiseadus ei sätesta ka neid juhtumeid, kui Riigikogu ei saa kokku tulla. Mõeldavad on nii eriolukord, mille Vabariigi Valitsus kuulutab välja loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kogu riigis või selle osas (§ 87 p. 8), sõjaseisukord (§ 129) kui ka erakorraline seisukord (§ 129). Igal juhul eeldab see objektiivse takistuse olemasolu. Põhiseadusest tulenevate kriteeriumide alusel ei saa määratleda seadluse kuulumist ühe või teise dekreedi liiki, kuigi tal on hädadekreedi tunnused (muudab ja tühistab seadusi). Kontrasignatuuri põhimõtte alusel kontrollivad presidendi seadlusandlusõigust nii Riigikogu esimees kui ka peaminister. See võimaldab välistada ka selle erakorralise õiguse kuritarvitamise. Seaduste ja seadluste vahelisi võimalikke kollisioone lahendatakse sellel teel, et seadlustele omistatakse juriidiline jõud vaid seniks, kuni kokkutulnud parlament seda tunnistab. Kui
annaabi.ee 
