Bor iss Jeltsin
1.02.193123.04.2007
Koostas: Tage Kosk
Juhendas: Moonika Maran
Noorpõlv
Boriss Jeltsin sündis Butka külas Sverdlovski oblasti
Talitsa rajoonis.
Isa mõisteti süüdi nõukogudevastase propaganda eest ja
viibis kolm aastat vangilaagris.
Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali
Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis.
Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin
ehitusorganisatsioonides.
Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure
elamuehituskombinaadi direktoriks.
Boriss Jeltsini parteikarj äär
Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969
asus parteitööle.
2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee
esimeseks sekretäriks.
Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht.
12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakonda.
24. detsembril 1985 sai Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi
sellele kohale 1987. aastani.
Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP
Järvamaa KHK Kalle Kirna B.Jeltsin Referaat Juhendaja: Riina Muuga Särevere 2013 Sisukord Table of Contents Boriss Jeltsini noorpõlv........................................................................................... 3 Partei karjäär.......................................................................................................... 3 Boriss Jeltsin Venemaa juhina................................................................................. 4 Riigipöörde katse.................................................................................................... 5 NLKP lagunemine................................................................................................... 6 Matused.................................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus..................
Boriss Jeltsin Sisukord: Boriss Jeltsini noorpõlv...........................................lk3 Jeltsini parteikarjäär.............................................lk3-4 Venemaa juht Boriss Jeltsin....................................lk4-5 Riigipöörde katse...................................................lk5 NLKP lagunemine..................................................lk6 Kasutatud materjalid..............................................lk7 2 Boriss Jeltsini noorpõlv Boriss Jeltsin sündis 1931. aastal Sverdlovski oblastis. Ta oli pärit
iseseisvamaks. Baltimaade eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. 1990. aastal hakkasid Nõukogude liiduvabariigid üksteise järel ennast suveräänseks kuulutama, see ei täheldanud tollases kõnepruugis veel täielikku iseseisvumist, küll aga sammu selle suunas. Erilist meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks (ja viimaseks) presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu. Gorbatsov toetas seda seisukohta vaikimisi. 1989. aastal oli seda tehtud Gruusias, 1990. aastal Aserbaidzaanis, 1991. aasta algul jõudis järjekord Baltimaade kätte. Operatsioon oli kavandatud 1991. aasta jaanuarisse, ilmselt lootuses, et samal ajal Pärsia lahe piirkonnas algav sõda tõmbab maailma tähelepanu endale.
desarmeerimise alustamiseks, loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist. Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida ja päästa. 11. märts 1990 aastal kuulutati Leedu iseseisvaks. Mai 1990 impeeriumimeelsed interrinded üritasid Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid see kukkus läbi. E. Savisaare valitsus Eestis alustas poliitilisi ja majandusreforme. NSV Liidus kerkis Gorbatsovi rivaaliks B. Jeltsin, kelle mõju suures Vene Föderatsioonis. 13. jaan. 1991 leidsid aset verised sündmused -Vilniuses, mil Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksused ründasid Vilniuse teletorni kaitsvat rahvast. 20. jaan 1991.a. rünnati Riias OMONi poolt siseministeeriumi hoonet. Gorbatsov toetas sõjaväe ja vägivalla kasutamist vaikimisi. Alustati ettevalmistused uue liidulepingu sõlmimiseks. 1991.a. märtsis korraldati üleliiduline referendum NSV Liidu säilitamise küsimuses
hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldiva boikoteerisid seda rahvahääletust. 1991 18. august võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Kommitee (RESK) ja Gorbatsov suleti koduaresti. 1991 19. august Leedu sai iseseisvaks. 1991 20. august Eesti sai iseseisvaks. 1991 21. august Läti sai iseseisvaks. 1991 september - NSVL'i Riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 1991 8. detsember Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmisid Ukraina, Venemaa ja Valgevene Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) 1991 21. detsember liitusid SRÜ'ga veel kaheksa endist liiduvabariiki. 1991 25. detsember Gorbatsov loobus presidendiametist. 1991 26. detsember Ülemõnukogu teatas NSVL'i laialisaatmisest ja Jeltsin võttis juhipositsiooni üle. 1992 lõpp toimus sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemel kaks
Ta oli Tsehhoslovakkia president aastail 19891992 ja Tsehhi Vabariigi president 1993 2003* Nicolae Ceasescu - Rumeenia kommunistlik diktaator 1965. aastast 1989. aasta detsembrini. Ta lõi enese ümber isikukultuse* Kazimira Prunskiene Valisus Leedus* Ivars Godmanis - Läti poliitik, Läti Tee esimees. Ta oli Läti peaminister aastatel 19901993 * Edgar Savisaar - Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister19901992 * Boriss Jeltsin Venemaa sihikindel liider, kes 1993 surus maha riigipöörde* Gennadi Janajev - Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 19901991, üks augustiputsi juhte,RESK eesotsas* Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna- Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa* Frederik Willem de Klerk - endine Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, president aastatel 19891994* Saddam Hussein - Iraagi diktaator* Slobodan Milosevic - Jugoslaavia ja Serbia poliitik*
Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilise ja majandusreforme, et muuta riigid iseseisvamaks. Baltimaad eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Suurt meelehärmi tekitas 1990. aastal NSV Liidu esimeseks ja viimaseks presidendiks saanud Gorbatsovile tema peamise rivaali Boriss Jeltsini mõju suurenemine Vene Föderatsioonis. NSV Liidu juhtkonnas tugevnes seisukoht, et impeeriumi kooshoidmiseks tuleb rakendada sõjalist jõudu. Gorbatsov toetas seda seisukohta vaikimisi. 1991 aasta lõpul jõudis järjekord Baltimaadeni. Leedus puhkenud sisepoliitiline kriis viis sündmuste raskuspunkti Vilniusse. Leedu Rahvusliku Julgeoleku Komitee(kommukad), teatas, et on võtnud Leedus üle võimu. 13. jaanuar 1991 ründasid NSV üksused Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. 20
1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki maades, oma tegevuse lõpetas varssavi lepingu organisatsioon VLO 1980 aastate lõpuks paranesid ka nõukogude-hiina suhted 1988 valiti gorbatsov nõukogude liidu ülemnõukogu presiidiumi esimeheks riigipeaks 1989 aasta märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan nsv liidu rahvasaadikute kongress need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised Vene föderatsioon eesotsaas boriss jeltsiniga Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990 aastal. 1991 aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus kolmveerand hääletanutest pooldas endise suurriigi sälimist. Eesti läti leedu armeenia gruusia ja moldova boikoteerisid seda rahvahääletust Päev enne liidulepingu allakirjutamist 19 aug 1991 aastal püüdis võimule tulla riiklik erakorralise seisukorra komitee (RESK) president gorbatsov suleti krimmis koduaresti
Kõik kommentaarid