Boriss Jeltsin (2)

Bor iss Jeltsin
1.02.193123.04.2007
Koostas: Tage Kosk
Juhendas: Moonika Maran
Noorpõlv
Boriss Jeltsin sündis Butka külas Sverdlovski oblasti
Talitsa rajoonis.
Isa mõisteti süüdi nõukogudevastase propaganda eest ja
viibis kolm aastat vangilaagris.
Jeltsin lõpetas Bereznikis keskkooli ja astus seejärel Uurali
Polütehnilisse Instituuti Sverdlovskis.
Pärast instituudi lõpetamist ehitusinsenerina töötas Jeltsin
ehitusorganisatsioonides.
Ta tegi kiiresti karjääri, saades 32aastaselt suure
elamuehituskombinaadi direktoriks.
Boriss Jeltsini parteikarj äär
Astus 1961 Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969
asus parteitööle.
2. novembril 1976 määrati ta NLKP Sverdlovski Oblastikomitee
esimeseks sekretäriks.
Aastast 1977 oli ta Sverdlovski oblasti parteijuht.
12. aprillil 1985 asus ta NLKP Keskkonnakomitee ehitusosakonda.
24. detsembril 1985 sai Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi
sellele kohale 1987. aastani.
Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP
keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja
NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. 11.
novembril 1987 võeti ta maha.
Jeltsini ajal renoveeriti Arbat.
Veel Parteikarjäärist.
Ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks.
Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest.
Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu
Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu
Ülemnõukogu ehitus ja arhitektuurikomitee liige.
Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike
reformide eest seisva regioonidevahelise
saadikurühma üks juhtidest.
Jeltsin venemaa juhina
29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks.
16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute
Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks
valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin.
Juulis 1990 NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKPst
välja.
Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis
Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja
Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal
kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust.
.....
19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin teleesinemises
teravalt Mihhail Gorbatsovi ning kutsus teda üles
presidendi ametikohalt tagasi astuma.
23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise.
liiduvabariigi esindajatega ja Nõukogude Liidu president
alla "9+1" leppele.
Seoses Vene NFSV presidendiks valimisega loobus Jeltsin
Nõukogude Liidu rahvasaadiku volitustest.
Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV
juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei
näinud.
......
20. juulil 1991 andis Jeltsin välja seadluse, millega
likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes
ja riigiasutustes Venemaa territooriumil.
22. augustil 1991 peatas Jeltsin NLKP tegevuse ning
seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti.
Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima
Venemaa uut valitsust. Samal ajal esitas Jeltsin
radikaalsete reformide programmi, mille eesmärgiks
oli üleminek turumajandusele.
......
1992. aasta jaanuari lõpus esines Jeltsin relvastuse
vähendamise algatustega ning teatas, et nüüdsest
peale ei sihita endise Nõukogude Liidu relvi Ameerika
Ühendriikide linnadele.
2. veebruaril 1992 teatasid Jeltsin ja USA president
Cano Davidis, et algab kvalitatiivselt uus etapp kahe
maa suhetes.
16. märtsil 1992 kirjutas Jeltsin alla seadlusele
Venemaa Kaitseministeeriumi loomisest.
Kaitseministri ajutiseks kohusetäitjaks sai Jeltsin ise
25. aprill 1993
Kongress otsustas viia läbi üldrahvaliku
referendumi, mille teemad olid:
usaldus Venemaa Föderatsiooni presidendi vastu,
presidendi ja valitsuse sotsiaal ja majanduspoliitika
heakskiitmine,
ennetähtaegsete presidendivalimiste korraldamine,
ennetähtaegsete rahvasaadikute valimiste
korraldamine.
Jeltsin kutsus valijaid üles hääletama jaatavalt
kõigis neljas küsimuses.
......
25. aprillil 1993 toimuski referendum.
58,5% hääletajaid avaldas usaldust
presidendile ja 52,8% toetas Jeltsini
sotsiaal ja majanduspoliitikale.
Tagandamine
21. septembril 1993 andis Jeltsin välja seadluse nr
1400.
Kohe pärast seadluse nr 1400 väljakuulutamist
kokku tulnud Konstitutsioonikohus kuulutas
seadluse ja Jeltsini pöördumise Venemaa kodanike
poole konstitutsioonivastaseks ning juhtisid
tähelepanu sellele, et nad annavad aluse Jeltsini
tagandamiseks.
Seejärel tagandati Jeltsin ametist Kongressi
erakorralisel istungil
Jeltsini "Rünnak"
4. oktoobril sisenesid Moskvasse Jeltsinile lojaalsed
väeüksused.
Ülemnõukogu hoone (Moskva Valge Maja) piirati ümber,
seda tulistati tankimürskudega ning hoone süttis. Hukkus
üle 100 inimese.
6. oktoobril 1993 vallutati hoone tormijooksuga.
Jeltsin peatas oma seadlusega Vene Föderatsiooni
Konstitutsioonikohtu tegevuse.
Kogu täidesaatev ja seadusandlik võim koondus kuni uue
parlamendi valimisteni Jeltsini kätte.
Allakäik
10. juunil 1994 kirjutas Jeltsin alla kuuele majandusalasele seadlusele.
11. detsembril sisenesid Tsetseenia territooriumile Venemaa
Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi väed. See oli katse teha lõpp
Tsetseenia kolme aasta pikkusele iseseisvustaotlusele.
Kevadeks 1995 vallutasid föderaalväed Tsetseenia pealinna Groznõi.
Pommitamise tagajärjel hukkus tuhandeid Tsetseenia tsiviilisikuid.
Gregori Javlinski, Jegor Gaidar ja paljud teised poliitikud mõistsud
sõja hukka ning loonusid Jeltsinit toetamast. Jeltsini populaarsus
langes kõikide aegade kõige madalamale tasemele. Tema
toetusprotsent stabiliseerus 6% tasemel.
26. aprillil 1995 kirjutas Jeltsin alla seadlusele "Täiendavatest
abinõudest olukorra normaliseerimiseks Tsetseeni Vabariigis".
Tõus
6. detsembril 1995 kirjutas Jeltsin alla seadusele Föderatsiooninõukogu
moodustamise korrast. Sellega hoiti ära konstitutsiooniline kriis.
25. märtsil 1996 esitas initsiatiivgrupp, kes oli Jeltsini kandidatuuri üles
seadnud teiseks ametiajaks Venemaa presidendina, esitas 1 372 000
allkirja tema kandidatuuri registreerimise toetuseks.
16. juunil 1996 kogus Jeltsin presidendivalimiste esimeses voorus 35,28%
häältest ja sai edasi teise vooru.
3. juulil 1996 valiti teiseks ametiajaks Venemaa Föderatsiooni
presidendiks. Ta kogus 53,82% valijate häältest.
5. novembril 1996 tehti Jeltsinile südameaordi ja koronaararterite
sunteerimise operatsioon.
Jeltsin jäi Venemaa presidendiks 31. detsembrini 1999, kuid tema
tähetund jäi 1991. aastasse. Järgmiseks presidendiks sai Vladimir Putin.
Isiklikku
Jeltsin abiellus 1956 Naina (Anastassija) Jossifovna
Girinaga.
Tal on kaks tütart, Jelena ja Tatjana.
Jeltsin tegeles kooliajast peale aktiivselt spordiga. Eriti
võrkpalliga.
Mängis kuni kolm õhtut nädalas tennist.
Oli kirglik jahimees.
Kuigi Jeltsin tegeles spordiga, oli tal kalduvus alkoholi
kuritarvitada. Joomatuuride ajal oli ta korduvalt pikemat
aega poliitiliselt areenilt lahkunud.
Tunnustused
1981 Lenini orden
Kaks Tööpunalipu ordenit (1971, 1974)
Kaks ordenit "Austuse märk" (1966, 1981)
Rahvusvaheline kirjanduspreemia "Capri90"
12. novembril 1991 sai demokraatiamedali
Itaalia Suurristi kavaler
Malta ordu kavaler
Läti Vabariigi Kolmetähe orden (2000; anti üle 2006)
Matused
24. aprillil 2007 toodi Jeltsini surnukeha
Lunastaja Kristuse Peakirikusse, kus rahvas sai
temaga hüvasti jätta.
25. aprillil 2007 toimus seal hingepalvus ning
Boriss Jeltsin maeti Novodevitsje kalmistule.
Päev oli kuulutatud riiklikuks leinapäevaks.
Matustel viibis ka Eesti president Toomas
Hendrik Ilves.
PILDID
Matused
Boriss Jeltsin
Kasutatud kirjandus.
Vikibedia.org ja pildid on võetud google.image.ee