Boriss Jeltsin referaat (2)

Boriss Jeltsin
Sisukord:
Boriss Jeltsini noorpõlv…………………………….………lk3
Jeltsini parteikarjäär………………………………..…….lk3-4
Venemaa juht Boriss Jeltsin………….…………….…….lk4-5
Riigipöörde katse…………………………………….……..lk5
NLKP lagunemine……………………………………….....lk6
Kasutatud materjalid……………………………………….lk7
Boriss Jeltsini noorpõlv
Boriss Jeltsin sündis 1931 . aastal Sverdlovski oblastis. Ta oli pärit rikaste talunike perest ja tema vanaisa tehti kulakuks ja küüditati. Hiljem räägiti, et kui Jeltsin oleks oma vanaisast elulookirjelduses kirjutanud, ei oleks temaga üldse tegemist tehtud ja ta poleks saanud nii kõrgele kohale. Ta õppis ehitajaks ja tegeles vahepeal kõiksugu erinevate ehitustöödega nagu tema isa. Töötas ehitusorganisatsioonides. Tema edukas karjäär edenes kiiresti, saades 32-aastaselt suure elamuehituskombinaadi direktoriks. Jeltsini juhtimisel ehitati väga kiiresti maju.
Jeltsini parteikarjäär
Jeltsin astus 1961. aastal Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse ning 1969 asus parteitööle. Kuna tal ei olnud kogemust poliitilises elus oli väga kuulekas ning jälgis teisi ja õppis nende pealt. Ta määrati järjest kõrgematele kohtadele ja nii kogus võimu.
Ta hakkas rahvale meeldima , sest ta toetas rahvast. Riskis, et inimesed saaksid paremat elu. Näiteks lubas üliõpilastele anda elamispinna, kui nad ise seda oma kätega ehitavad. Ta suhtles vabalt rahvaga ja neile see meeldis.
1987. aastal võeti Jeltsin parteijuhi ametist maha, sest ta oli kritiseerinud Mihhail Gorbatšovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aeglust. KGB agendid viisid Gorbatšovi käsul haige südamega Jeltsini vägisi Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril kõrvaldati ametist.
NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Tema poolt hääletas 89.4% valijatest.
Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitati Jeltsin kandidatuuri NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatšovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile. NSV Liidu Ülemnõukogu valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid Aleksei Kazannik loovutas talle oma koha Ülemnõukogus.
Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus- ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest.
Venemaa juht Boriss Jeltsin
29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV esimesel Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressil bloki "Demokraatlik Venemaa" aktiivsel toetusel Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. Jeltsini põhiline konkurent sellele ametikohale oli Ivan Polozkov, kellest hiljem sai Vene NFSV Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär.
16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute Kongressi määrusega Konstitutsioonikomisjon, mille esimeheks valiti Ülemnõukogu esimees Jeltsin ning tema asetäitjaks Ülemnõukogu esimehe esimene asetäitja Ruslan Hasbulatov.
1990. aasta juulis NLKP XXVIII kongressil astus Jeltsin NLKP-st välja. Ta põhjendas oma sammu sellega, et kui ta valiti Ülemnõukogu esimeheks, lubas ta astuda välja kõikidest parteidest ja poliitilistest liikumistest.
Jaanuaris 1991, kui sõjavägi hõivas Vilniuse telekeskuse, sõitis Jeltsin Tallinna. Seal kirjutati alla mitmele leppele Eesti, Läti ja Leeduga. See aitas takistada Nõukogude Liidu juhtkonnal kukutada Eesti, Läti ja Leedu valitsust.
19. veebruaril 1991 kritiseeris Jeltsin televisioonis Gorbatšovi ning kutsus teda üles presidenti kohalt tagasi astuma ja annaks võimu Föderatsiooninõukogule, mis koosneks liiduvabariikide juhtidest.
23. aprillil 1991 kirjutas Jeltsin koos 8 endise liiduvabariigi esindajatega (välja jäid Eesti, Läti, Leedu, Moldova , Gruusia ja Armeenia ) ja Nõukogude Liidu president alla "9+1" leppele, mis pani aluse uue liidulepingu väljatöötamisele. See oleks andnud liiduvabariikidele Nõukogude Liidu raames suurema iseseisvuse.
Venemaa demokraatlikel presidendivalimistel 12. juunil 1991 sai Jeltsin 57% häältest. Jeltsin kandideeris koos Aleksandr Rutskoiga, kes kandideeris asepresidendi ametikohale ja võitis esimeses voorus.
Juunis 1991 moodustas Jeltsin oma seadlusega Vene NFSV juures asuva Riiginõukogu, mida konstitutsioon ette ei näinud. 20. juulil andis Jeltsin välja seadluse, millega likvideeriti parteiorganisatsioonid riiklikes ettevõtetes ja riigiasutustes Venemaa territooriumil.
Riigipöörde katse
18. augustil 1991 isoleeriti Gorbatšov Vladimir Krjutškovi poolt juhitud riigipöörajate käsul tema suveresidentsi Krimmis. Järgmisel päeval teatati, et Gorbatšovi volitused presidendina on läinud üle asepresident Gennadi Janajevile. Jeltsin kihutas oma residentsist Vene NFSV nõukogude maja juurde, et riigipöördele vastu panna, ning viibis seal kuni augustiputši lõpuni 21. augustil. Ta mõistis riigipöörde hukka ja kutsus üles vatupanule. Riigipöörde juhtide poolt moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee käsul oli Valge maja sõjaväe poolt ümber piiratud. Samas toimusid massilised rahvademonstratsioonid. Tuhanded relvastamata kodanikud kaitsesid Valget maja. Üks Tamani diviisi tankiüksus tuli Jeltsini poolele üle. Jeltsin pidas mälestusväärse kõne tankilt nr 110. Ka Tula diviisi dessantväelased olid valmis Valget maja kaitsma. Nende komandör kindral Aleksandr Lebed andis Vene NFSV asepresidendile Aleksandr Rutskoile ja kindral Kobetsile, kes oli Vene NFSV Ülemnõukogu sõjaväereformikomitee esimees, nõu, kuidas soomusmasinaid paigutada. Riigipöördekatse ajal andis Jeltsin välja mitmeid seadlusi, mis laiendasid Vene NFSV presidendi volitusi relvajõudude ja korrakaitseorganite üle ning tõid Vene NFSV alluvusse üle mitmed üleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad. Riigipöördekatse ebaõnnestus tänu rahva vastupanule ja Jeltsini kiire tegutsemisele.
Jeltsin saatis Gorbatšovile järele päästemeeskonna, mida juhtis Aleksandr Rutskoi. Enamik riigipöörde organiseerijatest arreteeriti riigireetmise süüdistusega.
22. augustil 1991 peatas Jeltsin NLKP tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti. Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima Venemaa uut valitsust. Samal ajal esitas ta radikaalsete reformide programmi, mille eesmärgiks oli üleminek turumajandusele.
NLKP lagunemine
Jeltsin võimu juurde saades hakkas lammutama kommunismi mudelit. Ta sai aru, et selline suur monstrum nagu oli seda NLKP, ei suuda enam edasi elada. Jeltsin nõudis sotsialismi kaotamist. Ta töötas ilmselgelt vastu neile, kes aitasid teda võimule tõsta. Gorbatšov ise püüdes kommunistlikku süsteemi elustada, aitas kaasa selle hävitamisele.
Tänu kiirele Jeltsini tegutsemisele riigipöörajate vastu, said Balti riigid võimaluse iseseisvuda ning kuna Jeltsin oli selle poolt, et nad iseseisvuksid, ei teinud ta midagi selle vastu.
Boriss Jeltsin
Kasutatud materjal:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Boriss_Jeltsin
  
• 9. klassi ajaloo õpik lähiajalugu
  
• Dokumentaalfilm Boriss Jeltsinist
  

7