Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kui laulvat revolutsiooni ei oleks olnud (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis siis ikkagist oleks olnud kui me ei oleks ennast vabaks laulnud?

„Kui laulvat revolutsiooni ei oleks olnud...“
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 1987–1988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. 31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. 14. Mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo saatel.
Minu arvates kui ei oleks olnud laulvat revulutsiooni ei oleks ka Eesti Vabariiki. Eesti on väga väga suur laulurahvas. See, et me ennast vabaks laulsime ei unustata kunagi.
Mis siis ikkagist oleks olnud kui me ei oleks ennast vabaks laulnud? Kas siis siiani räägiksime me vene keeles ja me ei oleks vabad? Kas tõesti me oleksime sellistest suurtest pildudest ilma nagu tantsupidu ja laulupidu ? Mina arvan et Eestis oleks väga kehv elu ja inimesed viriseksid koguaeg . Toimuksid salajased peod millest ei tohiks miilitsad teada. Me räägiksime vene keeles ja meil oleks koguaeg selline tunne, et me ei ole vabad. Toimuksid suured rahutused ja streigid . Hea, et ikka vabad oleme.
Kui laulvat revolutsiooni ei oleks olnud #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor V33k Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Laulev-revolutsioon
3
doc

Laulev revolutsioon

Laulev revolutsioon Referaat 5. klass 2011 Tallinn Laulev revolutsioon on nimetus Eestisaastail 1987­1988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu NSLVL-i okupatsiooni tingimustes paremaks muuta. Kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Seda on tõestanud meie laulupeod, kus Virumaa rahvas seisab koos laulukaare all ja laulavad erinevaid laule. Väga populaarne oli ka laulev revolutsioon

Ajalugu
Laulev Revolutsioon
1
docx

Laulev Revolutsioon

Laulev Revolutsioon Laulev Revolutsioon on poeetiline ühisnimetus aastatel 1988 kuni 1991 Eestis toimunud rahvuslikele meeleavaldustele kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. 1987. A kevadel puhkes Eestisse kavandatud keskkonnaohtlike fosforiidikaevanduste vastu massiline protestikampaania niinimetatud fosforiidisõda. Noor helilooja Alo Mattiisen ja luuletaja Jüri Leesment lõid laulu ,,Ei ole ükski maa" mis rõhutas kõigi eestimaalaste ühtehoidmist ning solidaarsust Virumaaga

Ajalugu
Eesti taasiseseisvumise kordamine
19
pptx

Eesti taasiseseisvumise kordamine

uuenemisprotsessi lülitusid haritlased.Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle.Aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks.Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks.1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Pilt:1988.aasta Muinsuskaitsepäevadelt Laulev revolutsioon 14.mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud Click icon to add picture vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Click icon to add picture Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987

Ajalugu
Teine Rahvuslik Ärkamiseaeg
6
docx

Teine Rahvuslik Ärkamiseaeg

rahumeelse iseseisvumisega 21. augustil 1991. Alates 6.juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole üksi ükski maa" oli Fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist. 14

Ajalugu
Eesti taasiseseisvumine
12
docx

Eesti taasiseseisvumine

Vastseliina Gümnaasium EESTI TAASISESEISVUMINE Referaat Koostaja Laura Kivilo 10 klass Vastseliina 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti minevik on olnud väga keeruline. Kord oleme me olnud saksa võimu all, kord rootsi võimu all. Mitmeid kordi on meie üle valitsenud Venemaa. Nõukogude Eesti oli täis töökaid inimesi, kes siiski armastasid oma riiki. Paljud uskusid, et ükskord saame me ikka vabaks. Leidus ka neid, kes olid Eesti vabariikluse vastu. Kuid siiski, mingi hetk ärkasid eestlased ja nõudsid oma riiki, oma vabat Eestit. Korraldati mitmeid kampaaniaid ning miitinguid. Inimestes tõusis mäss Nõukogude võimu vastu

Riigikaitse
Eesti Taasiseseisvumine
11
doc

Eesti Taasiseseisvumine

KOLGA KESKKOOL Luise Tiks TAASISESEISVUMINE Referaat Kolgaküla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ENNE SUURT REVOLUTSIOONI.........................................................4 2. LÕPU ALGUS..........................................................................................5 3. LAULEV REVOLUTSIOON...................................................................6 4. TAASISESEISVUMINE...........................................................................9 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................11 SISSEJUHATUS Laulval revolutsioonil, Balti ketil ja üleüldse taasiseseisvumisel on suur tähtsus tänapäeva eestlaste rahvustunnetuses, need on sündmused, mis panevad eestlaste

Ajalugu
Perestroikast iseseisvumiseni
18
doc

Perestroikast iseseisvumiseni

ühtekuuluvuse tunde tekkimisel. Kolmas peatükk on Augustiputsist ja selle juhtfiguuridest, mis minu meelest on üks põnevamaid hetki perestroika perioodist. Neljandas peatükis käsitlen Eesti iseseisvumist ­ mis selleni viis ja kuidas see kätte võideti. 3 I Ülemnõukogu 1985. aastal vahetati Moskvas välja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäri koht. Varem võimul olnud Konstantin Tsernenko suri ning asemele tuli vaid 54-aastane Mihhail Gorbatsov1, kes oli sündinud Nõukogude Liidu eksisteerimise ajal. Tema peaülesandeks sai riik välja tuua majandusseisakus, mis oli saanud alguse Leonid Breznevi stagnatsiooni perioodist. Gorbatsovi ülesannet üritas teostada ka Juri Andropov 1982- 1984, kuid ta suri kaks aastat peale võimule saamist ning riik langes tagasi raskustesse Tsernenko 1-aastase valitsemise ajal. Kolme peasekretäri ajal oli

Ajalugu
Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg
32
docx

Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

Selle traditsiooni tungal ei kustunud ka nõukogude okupatsiooniaastatel ei isamaal ega ka vabasse maailma pagendatud eestlaste juures. Võib öelda, et eestlased laulsidki end vabaks ja Eestis toimunut nimetatakse laulvaks revolutsiooniks. Laul andis eestlastele sajakordse usu ja jõu vabadusse. Nii need eestlased end vabaks laulsidki, kirjutatakse ajalooromaanides. Eesti rahvas tundis end taas rahvusena, 48 aastat keelu all olnud sini-must-valge rahvuslipp sai ärkamisaja sümboliks ja andis lootust vabale tulevikule. MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS? 1986. Kavandati Nõukogude Venemaal fosforiidi kaevandamiseks Virumaal: Toolses suur lahtine kaevandus ja Kablas maa-alune kaevandus . Lisaks sellele planeeriti asulad venekeelt kõneleval tööjõule, keda taheti Eestisse sisse tuua. Fosforiidi kavandamine oleks toonud kaasa looduse reostumise ja põhjavee kadumise.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun