Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Rahanduse tekkimise eeltingimused: · peab olema riik; · kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad; 2. Rahandus - majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted 3. Rahanduse valdkonnad: · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus; 4. Raha põhifunktsioonid: · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon; 5. Raha omadused: · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus: · Sularaha · Krediitkaart · Jooksevkonto ·...
0 1 1 -1 0 0 500 0 0 15 75 0 0 142500 4. Optimaalse lahendi analüüs: a) leida primaarne lahend ning anda tundmatute x1 1000 kiletajaid K1 vaja sellises koguses x2 500 kiletaja K2 vaja sellises koguses x3 0 tööjõu ülejääk b) uurida optimaalse lahendi stabiilsust, kui muutub teise toote kasum c 2; x1 x2 x3 x4 x5 x6 bi 1 0 -1 2 0 0 1000 0 0 -1 1 0 1 100 0 0 1 -2 1 0 200
vahel on võrdeline seos – mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. alternatiivsete hüviste hinnad (nisu hinna tõustes on mõtet suurendada rukki tootmist); 4. tootjate ootused (kõrgema või madalama hinna suhtes); 5. tootjate arv (tootjate arvu kasv suurendab pakkumist ja konkurentsi); 6. maksud (maksu suurenemisel kasvavad kulud). Turu tasakaal, turu ülejääk ja puudujääk. • Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. • Turu ülejääk tekib siis, kui turul KEHTIVA HINNA korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. • Turu puudujääk tekib siis, kui turul KEHTIVA HINNA korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. Teema 3 Eelarve piir - EELARVE PIIR (JOON) näitab kaubakogust, mida tarbija saab oma tulude ja olemasolevate hindade juures hankida.
energia) elektrivälja energiaks e. elektrienergiaks. Keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia (keemiline energia) muundub elektrivälja energiaks keemilistes vooluallikates (patarei, aku). Keemilistes vooluallikates eralduvad erinimeliselt laetud osakesed keemiliste reaktsioonide tulemusena. Keemilisi vooluallikaid (v.a. akud) nim. galvaanielementideks. Keemiliste reaktsioonide tulemusena tekib galvaanelemendis siseenergia ülejääk, mis muundub elektrivälja energiaks. Galvaanelemendi tööiga on suhteliselt lühike ning keemilised protsessid mittepööratavad. Mitu järjestikku e. jadamisi ühendatud vooluallikat moodustab patarei. Aku on vooluallikas, mis töötab keemiliste protsesside pööratavuse põhimõttel. Akust saab vooluallikas alles pärast selle laadimist (toimuvad keemilised reaktsioonid, milles teise vooluallika elektrivälja energia muundub aku siseenergiaks), laadimiseks kasutatakse teist
Toodang oli väike, kuna sõltutakse loodusest ja puuduvad masinad ja moodsad tootmisviisid. 2. Industriaalajastu põllumajandus Kui varem kuulus maa mõisnikule siis nüüd said ,,talupojad" endale maa ja aeglaselt hakkas ka tootlikkus tõusma. Talupoegadel puudus ka motivatsioon oma tööd hästi teha, kuna tulemusi see ei toonud. Peale pärisorjuse kaotamist said talupojad vabaks ja nad said osta maa ära. Vilja ülejääk sai müüa turul ja sealt tuli ka raha. See viis ka omakorda maareformini, kuna riigile polnud mõisad enam majanduslikul kasulikud. 1919. aastal toimus Eestis see ja talupojad said maad. Enda maa omamine tõstis ka motivatsiooni, mille tulemusena hakati rohkem tootma. Nii tekkisid segatalud, kus toodeti väga palju erinevaid kultuure.Kindlasti kasvatati taludes ka loomi. Peale seda toimus spetsialiseerumine
Viimane pääseb lehe sisemusse läbi õhulõhede, mis enamasti paiknevad lehtede alaküljel. Õhulõhede kaudu toimub ka vee aurustumine lehtedest. Ühelt poolt jahutab see taime, kuid teisalt loob võimaluse vee ja selles lahustunud ainete pideva liikumise juurtest lehtedesse. Lisaks glükoosile moodustub fotosünteesi käigus hapnik (O 2). Ehkki ka taimed kasutavad seda hingamiseks, ei suuda nad kogu fotosünteesil eraldunud hapnikku ise ära kasutada. Selle ülejääk väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. Kogu protsess on kirjeldatav järgmise skeemiga: SÜSIHAPPEGAAS-KASVUHOONEEFEKTI PÕHJUSTAJA Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante August Arrhenius. Ta näitas, et CO 2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumisel, mis põhjustabki atmosfääri soojenemist. ~5~
REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ...
Käärimisprotsessist järele jäänud jääki saab kasutada väetisena. Reaalne oleks kasutada antud generaatorit reoveepuhastusjaama enda energiavajaduse rahuldamiseks. On olemas ka ühe pere energiavajadusi rahuldavaid mini-biogaasigeneraatoreid. See on täiesti mõeldav energialahendus väiketalule, kus ei tohiks puudust olla materjalist, mida äraviskamise asemel generaatorisse pista. Ja ülejääk põllule väetiseks kanda. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Kõige levinuim, mugavam ja otsesem päikesekiirgusest saadava energia kasutusviis on ruumide kütmine ja valgustamine ning vee soojendamine päikese toimel. Päikesepaneel on üldine termin päikest neelavate elementide kohta. Päikesekollektoriga saab koguda päikeseenergiat ja kanda seda üle vedelikele
varustamiseks kõige eluks vajalikuga. Eesmärgid on: - minimeerida veokordade arvu - kasutada jaotusautosid tootlikult ja efektiivselt - vähendada keskkonna- ja mürasaastet 8. Suundumusi transpordilogistikas: - IT lahenduste edasine levik (raadioandmeside, EDI/XML, mobiilside) - Transpordi ümbersuunamine 8.1 Transpordi ümbersuunamine: selliste veoviiside eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mille välismõjud on suhteliselt väikesed 8.2 ,,Kasutaja maksab" ja ,,saastaja maksab" pritsiibid ,,Kasutaja maksab" kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma ,,Saastaja maksab" kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. 9. Ekspedeerimine vedude korraldamine (lihtsustatult).
2 MAJANDUS Ivan Johannes Käbini hea läbisaamine 1953. aasta septembris NLKP esimeseks sekretäriks saanud Nikita Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. Käbini ajal olid kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad. Üldjoontes toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ning alles ülejääk suunati liidufondi. Seetõttu oli 1960. aastatel ning järgmise kümnendi esimesel poolel toiduainetega varustamine Eesti NSV-s üldiselt rahuldav. Tänu Stalini surmale vähenes üldine hirmufoon ja see avaldus ka majanduses. Tehase- ja kolhoosijuhid said juurde julgust ise otsuseid langetada. Kummatigi jäi nõukogulik plaanimajandus kogu oma ebaefektiivsuses ja ebamõistlikkuses püsima. Käbini valitsemise
* käsitööliste eraldumine eksogaamia sugulaste vaheline seksuaalühte keeld pilastus suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad initsiatsioon suguküpseks tunnistamise kombetalitused Perekonnatüübid: 1. piiramatu seksuaalne läbikäimine; 2. veresugulusperekond (põlvkondade kaupa); 3. Punalua perekond (õdede ja vendade seksuaalelu keeld); 4. paarperekond (meeldivuse printsiibil); 5. monogaamne perekond (suguline truudus ühele partnerile; ühiskondliku koguprodukti ülejääk, vajadus pärandada OMA järglastele). * vibu, nool 13-7000 a.t.; * kivikirves 7-4000 a.t.; * pottsepakeder 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * ratas 3500 e. Kr. (Mesopotaamia) * purjelaevad 3500 e. Kr. (Egiptus) Kunsti tekkimise teooriad: 1) seksuaalinstinkti teooria 2) jõu ülejäägi teooria 3) maagia 4) töö teooria, manuaalsed võimed (käelise tegevuse osavus) ¦AMAAN nõid, kes võttis õiguse kuulutada tulevikku. Dolmen Stonehenge Carnaki menhirid
Kõige tihedam asustatus maailmas. Peamised põllukultuurid on nisu, rukis, oder, kartul. Kasvatatakse veiseid, lambaid. PARASVÖÖTME OKASMETS 1. Kliimavööde parasvööde 2. Kliima jahe ja niiske suvi ning külm talv 3. Piirkonnad Euraasia põhjaosa, Põhja-Ameerika põhjaosa 4. Mullastik nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda, vee ülejääk imbub pinnasesse. 5. Taimestik okasmetsad ja sood. Peamised okaspuud: igihaljad mänd, kuusk ja nulg; suvehaljas lehis. Taiga okaspuudel on kooniline võra, peened okkad. Okaspuud jagunevad tumedaokkalisteks (kuusk ja nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, seedermänd ja lehis) 6. Loomastik liigivaene. Peamised loomad on paksu karvkattega kiskjad. Nad toituvad väiksematest imetajatest. Veekogude ääres elab ka kopraid. Linnud
Need panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma. 2. Tugirakud Toestavad keha, räniainest skeletiosad annavad käsnale tugevuse, sarvainest niidid aga elastsuse. Kaelusviburrakud Need panevad vibureid liigutades vee kanalites liikuma. See veevool varustab looma rakke hapnikuga ning kannab ära süsihappegaasi. Viburitega rakud püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, nt bektereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi. Amööbitaolised rakud Toidu ülejääk antakse edasi käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, nemad jaotavad toitained kõikide teiste rakkude vahel. 3. Paljunevad Pungumise teel ja suguliselt. 4. Viburitega rakud püüavad vees hõljuvaid toiduosakesi, nt baktereid, mikroskoopilisi taimi ja loomi, muud orgaanilist hõljumit. Kogu toitu nad ise ära ei kasuta. Veest toitu püüdes toimivad käsnad kui biofiltrid, kurnates veest hõljuvaid toidupalakesi. Nii puhastavad nad vett
Põllumajandus Põllumajandus on majandusharu, kus tegeldakse taime ja loomakasvatusega, et saada toorainet toiduainetööstusele ja mõningal määral ka muudele tööstusharudele (naha, tekstiilitööstus jt.). Põllumajanduses on peamiseks tootmisvahendiks maa. Kaasaegne põllumajandus vajab ka mitmesuguseid teenindavaid harusid nagu tõu ja sordiaretus, maaparandus, teadusnõuanne, koolitus ja täiendõpe, toodangu säilitamine, turustamine ja reklaam, pangateenused, jpm. Nii kujuneb kompleks majandustegevusi, mis on omavahel tihedalt seotud. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja KaguEesti lavamaal ning KeskEesti tasandikul. Kuid peale looduslike tingimuste mõjutava...
1710 Eesti läheb Vene võimu alla 1739 Roseni deklaratsioon 1739 esimene eestikeele täielik Piibel 1739 koolikohustus Eestis 1765 kohalik kooliseadus nn koolipatent 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 1802 esimene talurahva seadus 1804 esimene talurahva seadus ,,Iggaüks" Õigusakti nimi Aeg Sisu Positiivsed määrused 1765 *talupojad said õiguse vallasvarale *õigus ülejääk turustada *mõisakoormised normeeritakse *max 30 vitsa- või kepihoopi *talupoeg võis mõisniku kohta kaevata ,,Iggaüks" pani aluse talurahva 1802 *talupoja õigus vallasvarale, mida võis pärandada ja müüa seadusandlusele *koormisi reguleeritakse ja neid ei tohi suurendada
6). Eestil on head võimalused liituda eurotsooniga 1. jaanuaril aastal 2011. Maastrichti kriteeriumite täitmisele on pööratud suurt tähelepanu ja see on toonud tulemusi. Senine murelaps inflatsioon on märgatavalt langenud ja peatselt on oodata selle jõudmist vastavusse Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumiga. Kõigele ilusale vaatamata on ka ohu ilminguid, nagu seda on riigi rahanduse kriteerium. Valitsussektori eelarve senine ülejääk on majandustingimuste tõttu muutunud nüüd puudujäägiks ja ähvardab ületada Maastrichti kriteeriumis lubatud 3% SKPst. Kuigi Eesti Valitsus on võtnud ette vastumeetmeid eelarvekärbete näol, tuleb veel mitmeid raskeid otsuseid vastu võtta, et eurounistus säiliks. 4 Kirjanduse loetelu Eesti Pank. Juuli 2009. Euro kaustuselevõtu aruanne. Eesti Pank: Tallinn. http://www.eestipank
TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriass...
Jaapanisse. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Indoneesia tselluloosi ja paberitööstus kasvas 1990ndatel aastatel väga jõudsalt, sinna investeeriti suuri summasid, hoolimata sellest, et oli näha, et pikemas perspektiivis tekib tooraine puudujääk. Tavalises turusituatsioonis peaks hind reguleerima seda, milliseid investeeringud tööstusesse tehakse, kuid Indoneesias seda ei toimunud. Seetõttu tekkis tootmisvõimsuse ülejääk, mida ei suudetud täita ka istanduste rajamisega. (Pirard ja Irland 2007) Samasugune olukord tekkis Indoneesias ka kõvapuidust toodetava vineeri osas. Investeeriti tootmisse, kuid ei mõeldud ette kust saada tulevikus toorainet. (Pirard ja Irland 2007) Kütteks mõeldud puidu turg on Indoneesias veel suhteliselt uus ja pole nii välja kujunenud nagu on ümarpuidu või saetud puidu turg. Põhiliselt ekspordib Indoneesia Jaapanisse, Koreasse, Saksamaale ja Norrasse puusütt. (Hillring 2006)
(arve number, küüpäev, automaatselt objekt). Sain teada, et moodulisse finants. müügid kajastavad Allahindluse summa ol käivet, allahindlusi, vaja panna alati toodete gruppide müüki, miinusega ning ülejääk ostude arvu jne. plussiga ja puudujääki miinusega. Mõned kauplused töötavad nii laupäeviti kui ka pühapäeviti aga mõne
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
Aktsionäre ja osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel (nt palju kellelgi aktsiaid kui kuulub 90% saad rohkem väljamakseid) kohelda võrdselt. Kui asjaolud on erinevad, on ka kohtlemine erinev. Kehtib ka nt reegel, et ei saa sundida aktsionäri pärast esialgset sissemakset rohkem raha juurde investeerima. 8. Missugustel juhtudel on lubatud teha aktsiaseltsist väljamakseid aktsionärile? Likvideerimise käigus raha ülejääk jagatakse laiali Kasumijaotamise juures - > enne tuleb maha arvestada varasemad miinused ning dividendi maksmisel peab olema ka majandusaasta aruanne. 9. Selgita aktsiaseltsi nn kolmeastmelist struktuuri (erinevate organite omavahelised seosed). Juhatus esindab ja juhatab. Kutsub üldiselt kokku üldkoosolekut Nõukogu aktsionärid valivad üldkoosolekul, ei ole õigust anda igapäevaseid
majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik.Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. VÄLISMAJANDUS Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni Eksport Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e
Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem). Hind ka kogukulutused muutuvad erinevas suunas kui nõudlus on elastne (1st suurem).
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
jääb koogike mille diameeter tuleb mõõta. Kui koogikese läbimõõt ei vasta nõuetele, tuleb katset korrata. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade määramine Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Selleks võetakse 200 g kipsi ning segatakse see normaalkonsistentsile vastava veehulgaga 2 ja valatakse koonilisse rõngasse 30 sekundi jooksul. Taigna ülejääk lükatakse pealt. Taigen pannakse Vicat' aparaadi nõela alla ning nõel vastu taigna pinda. Nõela hakatakse kukutama iga 30 sekundi järel, peale mida tuleb nõel puhtaks teha. Iga kukutamine toimub uues kohas, kusjuures uus koht ei tohi olla lähemal kui 0,5 cm. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vette valamisest kuni momendini, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vette valamise
a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis on madalam kui turu tasakaaluhind, siis: a) pakkumine suureneb, nõudlus suureneb, b) nõudlus suureneb, suureneb suureneb c) tekib kauba puudujääk, d) tekib kauba ülejääk. 7. Kui valitsus kehtestab palga alampiiri, siis a) tööjõu nõudlus suureneb, b)) tööjõu j nõudlus tööjõu nõudlus väheneb, väheneb,, c) tööpuudus väheneb, d) tööpuudus töö dd suureneb. tööpuudus öö bb suureneb. 3 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 8. Ootamatult tõusis maailmaturul metalli hind. Mis juhtub mõne aja pärast
2,0% d. 5,0% Question 32 (1 point) Firma tõstab oma kauba müügihinda 20%. Selle tulemusena väheneb kauba nõutav kogus 10% võrra. Mis juhtub firma kogutuluga? a. firma kogutulu langes 20% b. firma kogutulu langes 10% c. * firma kogutulu tõusis 8%; d. firma kogutulu tõusis 10% Question 33 (1 point) Kui valitsus kehtestab bensiinile ülemise piirhinna, mis osutub siduvaks tasakaalupunktiga, siis: a. pakkumine väheneb b. nõudlus suureneb c. * tekib bensiini puudujääk d. tekib bensiini ülejääk Question 34 (1 point) Vasta joonise abil järgnevatele küsimustele. Ülejääk 200 ühikut tekib siis, kui hind on: a. 0,8 b. 1,4 c. 2 Question 35 (1 point) Ajaldatud puhasväärtust näitab kas firmal on kasulik investeerida: a. töötasudesse b. * põhivahenditesse c. teadusuuringutesse d. väärtpaberitesse Question 36 (1 point) Rahabaasi moodustavad: a. ringluses olev raha ja tähtajalised hoiused b. ringluses olev raha ja kõigi börsil noteeritud aktsiate turuväärtus c
korralduste kuhjana, mis viib majanduse loomulikust tasakaalust välja ning tuleb seetõttu kõrvaldada. Riigi sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kuna see kahjustab mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid majandust tervikuna. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis annab ainsana puhastulu. Füsiokraatide meelest määrab rahvuse tõelise rikkuse põllumajandustoodangu ülejääk pärast põllumajanduse kindlustamist. Teiste majandustegevuse liikide vaatlemisel võeti see põllumajandustoodangu ülejääk ning muundati ta uuteks toodeteks, kasutades põllumajandustoodangu ülejääki nende lisatoodete tootjate toitmiseks. Neid töönduses ja teistes mittepõllumajanduslikes tootmisharudes töötavaid töölisi pidasid füsiokraadid küll kasulikeks, ent "viljatuteks", sest nende sissetulek ei tulene
tagajärjel kasvab tarbimine Suur jooksevkonto defitsiit võib õõnestada välisinvestorite usaldust riigi vastu ja viia n-ö laenukriisini (välisinvestorid ei ole enam valmis koduriigile laenu andma/laenusid pikendama, mille tagajärjel võib koduriik muutuda maksejõuetuks). · Liigse jooksevkonto ülejäägiga seotud probleemid Suur jooksevkonto ülejääk viitab madalatele siseriiklikele investeeringutele Võib laenuandjatele põhjustada potentsiaalseid probleeme oma laenude tagasi saamisel Poliitilistel põhjustel võib suur jooksevkonto ülejääk olla mittesoovitav · Suure jooksevkonto ülejäägiga riikidele võidakse kehtestada diskrimineerivaid väliskaubandust piiravaid meetmeid suure jooksevkonto defitsiidiga riikide poolt Reservvaluuta. N-nda riigi probleem.
Praegu mõistetakse selle all ka lihtsalt vabaturumajandust. Väljendit kasutas esimest korda ilmselt markii d'Argenson. Esmakasutajaks on peetud ka Vincent de Gournay'd Adam Smith`i poolt arendatud (nähtamatu käsi) ja majandusteooriasse toodud põhimõte 43. Mis on defitsiit? Defitsiit on olukord turul, kus on kauba puudujääk e. nõudlus ületab pakkumise 44. Mis on sufitsiit? Sufitsiit on olukord turul, kus on kauba ülejääk e. pakkumine ületab nõudluse 45. Kuidas saab turukonkurents ülejääki ja puudujääki kõrvaldada? Kui turul on mingitest toodetest puudujääk siis tuleb uus ettevõte, konkurent kes hakkab vajaminevaid tooteid tootma ning puudujääk kõrvaldatakse. Kui turul tekib aga toodete ülejääk, siis nõrgemad ettevõtted, konkurendid lähevad pankroti ja tugevamad jäävad püsima. 46. Mis on tasakaaluhind?
Hüvisega seotud teiste hüviste hinnad Pakkujate arv turul Müüjate hinnaootuse 14 Turu tasakaal. Tasakaalu kogus ja hind. Näidata joonisel Turu tasakaal on seisund mille korral turujõud on tasakaalus, s.t ei tähendata nende mingit muutumistendentsi. Tasakaalu hind on selline hind, mille juures on pakkumine ja nõutav kogus võrdsed. Tasakaalu kogus on niisuguse hinna korral nõutav ja pakutav kogus. 15 Turu puudujääk ja turu ülejääk. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Turu puudujääk tekib siis kui turul on nõudlus suurem kui pakkumine. Ülejääk jällegi siis kui turul on pakkumine suurem kui nõudlus. 16 Hinna mehhanismi efektiivsus: tarbija hinnavaru ja tootja hinnavaru. Näidata joonisel ja seletada kuidas nad moodustuvad Hinna mehhanism on kõige effektiivsem sel juhul kui heaolu kaupade tootmisest ja tarbimisest saadud hüved on maksimaalsed.
o Ekspordinoudluse o Kasvab noudlus o Tugevneb
koduvaluutale
o kasv
o Jooksevkonto o Jooksevkonto saldo o Norgeneb
saldo puudujääk
(import>eksport) o Tugevneb
o
o Jooksevkonto saldo o
ülejääk (imp
· C ja D tekivad tasakaalupunktides kus eelarve muutub, aga kauba x hind ei muutu. · Kui siisetulek kasvas, eelarvejoon nihkus KK` asendist asendisse LL` saadi kogus X4 ja .. · E` ja B` jäävad ühele hinnatasemele. Kui X muutub, liigutakse D kõvera peal, kui sissetulek muutub toimub nihe (D-lt, D2-le) 4. Tarbija hinnavaru Joonis 21 · Selgiatab tarbijaülejääki piirkasu kadu: on 0? Nõudlus ja tarbija ülejääk neljalt ühikult. · Piirkasu (Mu) on max summa, mida tarbija on nõus ja võimeline maksma täiendva kaubaühiku ostmiseks. · Tarbija ülejääk: 45-20=25; 40-20=20; 30-20=10; 20-20= 0. Kokku 55, mksti 20*4=80 Joonis 22 · Tarbija rahulolu on max sellise kaubakoguse juures, kus P=MB · Antud joonis 21 q=4 ja p=2q · Joonis 22 selgitab tarbija ülejäägi kujunemist kui q=10 000 · COED on kogukasulikkus · POED on tegelik kulutus · CPD on tarbija ülejääk
Tasakaaluseosed · Sisemajanduse tasakaal S=I · Valitsussektori tasakaal - avaliku sektori tulud ja kulud on omavahel võrdsed G + Tr = To + Tk · Välistasakaal Eksport = import · Y = C + I + G + (X Z) Tk · S + (To + Tk) + Z = I + G + TR + X lekked süstid ,,Lekked" ei pruugi olla halvad. Need on alguseks ,,süstidele". Mõlema alla kuuluvad rahavood ning nende kogusumma on alati võrdne. · SI = (G + TR To Tk) + NX Erasektori ülejääk Ülejääk peab olema defitsiidis. Majandusliku heaolu hindamine · Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk (nn lisandunud väärtus) · Arvestatakse ainult lõpptoodangut · Hüviste rahaline väärtus · Hinnatakse nii jooksvates kui püsihindades · SKP sisemajanduse koguprodukt - antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises välhenduses
nähtud terve rida erinevusi. Riigieelarve eelnõu saab algatada ainult Vabariigi Valitsus. Eelarvepositsiooni reeglid (RES § 6) 1. Riigieelarve tuleb koostada selliselt, et see oleks riigieelarve seaduse § 15 (makromajandus- ja rahandusprognoos) nimetatud riigi rahandusprognoosi arvestades tasakaalus või ülejäägis. 2) Kui eelmiste eelarveaastate jooksul on tekkinud struktuurne ülejääk, võib riigieelarve koostada ka selliselt, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on puudujäägis kumulatiivse struktuurse ülejäägi ulatuses, kui mitte rohkm kui 0.5% sisemajanduse koguproduktist aastas. 3. Seadusega või seaduse alusel peab olema tagatud, et keskvalitsuse juriidilise isiku eelarve koostatakse ja kinnitatakse selliselt, et eelarveaasta põhitegevuse tulude ja kulude vahe (edaspidi põhitegevuse tulem) on tasakaalus või ülejäägis.
Riigieelarve Riigi tulude ja kulude plaan Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K (Eesti lähtub sellest) Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. (liiga palju üleliigset raha, kodanikud ei ole rahul) Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga (peab laenama) Eelarve tasakaal - Majanduslanguse ajal võib eelarve ülejääk kiiresti muutuda defitsiidiks, sest maksutulud vähenevad. Eelarve puudujäägi võib põhjustada: - Valitsuse ekspansiivne fiskaalpoliitika - maksudevähendamine või valitsuse kulutuste suurendamine. *Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. - Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. *Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab
või rohkem majandus ellu. Enamus tänapäeva arenenud riike. Riigi eelarve: Riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. 1. Ministeeriumid esitavad valitsusele raha soovid. 2. Valitsus teeb kärpeid. 3. Eelarve projekt läheb riigikokku 3-le lugemisele. 4. Parlament võtab 3ndal lugemisel vastu koosseisu häälte enamusega. 5. President kuulutab välja. Peab teadma mõisteid nagu: eelarve tasakaal, eelarve defitsiit, eelarve ülejääk, lisa eelarve Majanduslangus e. depressioon-töötus kasvab ja tootmine langeb. Riik saab: · Suurendada kulutusi uute töökohtade loomiseks · Vähendada piiranguid, soodustada ettevõtlust Majanduse ülekuumenemine- suur nõudlus(tänu odavatele laenudele) kasvatab toodangut ja tõstab inflatsiooni. Riik peab piirama tarbimist(tõstma makse ja intresse ning soodustama hoiustamist). Sotsiaal poliitika:
nii väiksed ja kerged,et justkui ripuvad õhus. Sellepärast ei toogi iga pilv sadu. Sadama hakkab siis,kui piisakesed üksteisega kokku põrgates liituvad ja muutuvad nii raskes,et enam õhus ei püsi. Maapinnale langevat vihma,lund,lörtsi ja rahet nimetatakse sademeteks. Eesti asub niisuguse koha peal,kus alatasa kohtuvad põhjamaalt siia jõudnud külm ja lõuna poolt saabunud soe õhk. Külm ja tihe õhk sunnib sooja ja veeaururikka õhu tõusama. Jahtuvas õhus tekib vee ülejääk,millest sünnivad pilved. Mida tugevama jõuga kaks õhumassi vastastikku suruvad,seda pikemat aega ja ägedamalt sajab. Kui külm õhk liigub kiiluna sooja õhu suunas,jahtub viimane kiiresti. Veeaur õhus tiheneb veepiiskadeks ja tekivad pilved,mis toovad kaasa lühiajalise,kuid tugeva saju. Sooja õhu pealetungil taganeb külm ja tihe õhk aeglaselt. Soe kerge õhk tõuseb,nagu oleks tal ees nähtamatu mäenõlv,ja jahtub ning veeaur kondenseerub.
2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat b. head kontaktid kujunesid N. Hruštšoviga c. kindlustas ENSV-le teatud majanduslikud eelised d. 1954.aastal käis Hruštšov Käbini kutsel Eesti oludega tutvumas e. kohaliku põllumajandustoodangu sunderaldised olid suhteliselt mõõdukad f. toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati ENSV esmavajadused ja ülejääk suunati liidufondi g. tugines oma poliitika teostamisel valdavalt “mõõdukatele” Venemaa eestlastele III Ülekohtu osaline heastamine 1)sula-aja oluliseks tunnusjooneks oli rehabiliteerimine a. ENSV jaoks tähendas eelkõige natsionalistideks nimetatud kodanike hea nime osalist taastamist b. 1956.aastal toimunud NLKP XX kongressil mõistis N. Hruštšov Stalini isikukultuse hukka c
• Maksutulud (Ti, Td) • Riigiettevõtete kasumid • Riigivara võõrandamine • Laenud Eelarvedefitsiit = kulud – tulud Riigieelarve- valitsuse kulude ja tulude finantsplaan • Valitsusprogrammi rahaline väljendus • Planeeritud tulud ja kulud • Määrab avalike hüviste pakkumise Eelarve koostamise printsiibid Eestis: • Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve • Suhteliselt madalad maksud • Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vajalik EA ülejääk Riigivõla tekkepõhjused: • Erakorralised sündmused (looduskatastroofid, sõjad) • Soov säilitada endist heaolutaset majanduslanguse korral • Maksude alandamine, kui sellega ei kaasne valitsuse kulutuste vähendamine Maksusüsteem • Fiskaalne maksusüsteemi funktsioon- raha kogumine eelarvesse • Reguleeriv maksusüsteemi funktsioon- majandussubjektide käitumise mõjutamine (aktsiisimaksud) Maksusüsteemi printsiibid:
teostas võimu pealik ja see pealik teostas oma võimu reeglina autoriteedi alusel. Nn sunniaparaati pealikul ei olnud. St sugukond ise teostas oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile.(mingisuguseid kirjalikke eeskirju ei olnud. Sugukonna käitumist määrasid tavad. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui tekkis toodangu ülejääk, kujunes välja sõjapidamine. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ära sõi. Sugukonnas kujunes välja sõjapealiku ametikoht. Sõjapealiku umber koondus malev, kelel käe soli samuti võim ja enamikel juhtudel olid need 2 ametikohta (pealik ja sõjapealik) ühendatud. Malevast kujunes ajapikku pealiku lähikond ja see oli riigi aparaadi algkuju, st ühiskonnast eraldunud avalik võim ja kogukonnast oli saanud riik.
● Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus ● President kuulutab riigieelarveseaduse välja Puudujääk: Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Kuidas kaetakse? Laen, kõrvale pandud raha. Eelarve defitsiidi elluviimine 1) Reformi elluviimine 2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus 2) Reservi paigutamine mustadeks päevadeks Millele kulub Eesti riigil raha kõige rohkem? 34% sotsiaalne kaitse, 18% üldised valitsussektori teenused (muu), 12% majandus, 12% tervishoid, 9% haridus, 5% riigikaitse, 5% sisejulgeolek, 3% kultuur, 2% keskkonnakaitse Riigieelarve peamised tulud Maksutulud: - Sotsiaalmaks - Käibemaks - Aktsiisid - Tulumaks jne
kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver – horisontaalne sirge keskmise kulu tasemel; turupakkumine – kõigi ettevõtete poolt summaarselt pakutav hüvistekogus mingi hinnataseme korral, turupakkumiskõver – selle funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub ratsionaalselt, eesmärgiks on kasumi maksimaliseerimine. 2. Kuidas liigitatakse tootmistegureid? Kapital, töö 3. Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi? Kapital, töö 4
Ärivaldkondade ja tootesarjade tõhususe analüüsimiseks ja sobiva strateegia leidmiseks võib kasutada Boston Consulting Groupi maatriksit (BCG maatriks). BCG maatriks lähtub turukasvust e. turuarengust (kiire, aeglane) ja turuosa suurusest (suur, väike). Tegemist on nelja erineva äriüksusega, kusjuures optimaalne rahavool läheb rahalehmadelt küsimärkidele. Rahalehmad - aeglane turukasv, suur turuosa; kasum ja raha ülejääk suur; turuosa säilitatav ka väikese toetuse korral; sobib otsene või kaudne kaitsestrateegia. Tähed - kiire turukasv, suur turuosa; kasum suur, raha ülejääk tagasihoidlik või puudub, rahavajadus turu kiire kasvu katmiseks enamasti suur; turuosa säilitatav toetuse korral; sobib otsene rünnakustrateegia. Küsimärgid - kiire turukasv, väike turuosa; kasum väike või olematu, raha ülejääk
aastal tõenäolisemaks, kui see oleks kevadprognoosi kohaselt aksiiside järkjärgulise tõstmise korral (Riigieelarveseadus 2008 § 2.2.2) ,,Valitsuse keskpika perioodi eesmärgiks on hoida valitsussektori eelarve ülejäägis" (Riigieelarveseadus 2008 § 2.3.1) Valitsusektori 2006.a. eelarve ülejäägiks kujunes 7,7 mld krooni ehk 3,8% SKPst. Esmakordselt olid ülejäägiga kõik valitsussektori tasandid. Valitsussektori eelarve ülejäägist 80% moodustas keskvalitsuse ülejääk, põhjuseks kavandatust suurem tulude laekumine ja väiksemad kulutused. Haigekassa ülejäägi taga oli sotsiaalmaksu oodatust parem lakumine, töötukassa puhul madala töötuse tõttu vähenend kulud. Riigieelarve ülejääke on varem kantud pensionikindlustuse reservi. (Rahandusministeerium) 2007.a. valitsusektori ülejääk vähenes 1,9 %ni SKPst. Aastateks 2008- 2011 plaanitakse valitsussektori eelarve esmakordselt ülejäägiga juba Riigi eelarvestrateegia koostamise käigus
Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukogus (TK) on selle hinna juures nõutav ja pakutav kogus. Ülejääk, puudujääk- miks tekkis (hind tõuseb, langeb) Mitte alati ei kujune nõudmise ja pakkumise koostegevusest turul tasakaal, vaid hoopis üle- või puudujääk. Turu ülejääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral pakutav kogus ületab nõutava koguse. Turu puudujääk tekib siis, kui turul kehtiva hinna korral nõutav kogus ületab pakutava koguse. Ülejääk surub hinna alla, puudujääk aga peaks aga avaldama survet hinnatõusuks. Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg
vahel. See on täiesti tüüpiline näide egoistlikkuse tipust, kus kasutatakse inimene ära ja seejärel visatakse nurka. Siinkohal ei ole mingiks mõjutavaks faktoriks see, kas ärakasutatav on isa, ema, sõber, võõras ... Raha ajaloost - Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus elasid ja toitusid inimesed sellest, mida neil õnnestus metsast ja põllult hankida. Seega oli toiduks ja eluks vajalike vahendute valik suhteliselt ühekülgne. Ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk tekitas vajaduse vahetuse järele.Vahetuse eesmärk oli rikastada tarbitavate hüvitiste valikut. Probleemiks muutus aga vahetuseks sobiva partneri leidmine ja see lõigi eelduse üldkasutatava hüvise kasutuselevõtuks. See pidi olema selline hüvis, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks sai raha. Maksevahendina ja arvestusühikuna on erinevatel aegadel kasutusel olnud kõige erinevamad asjad. Osad neist on olnud loomset, taimset või mineraalset päritolu
peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, saab valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve piires. Välimuselt on riigieelarve lihtne 40 leheküljeline dokument, kus on ükshaaval üles loetud riigi tulud, kulud ning finantseerimistehingud, puudujääk ja ülejääk. Igale riigile on parem, kui riigieelarve on tasakaalus kulud on sama suured kui tulud. Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Järgmise aasta eelarve koostamist alustavad valitsusasutused juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning
Kuhu üleujutuste veed ei ulatu jääb maa kuivaks ja viljatuks. Egiptuses saab põldu harida tänu Niilusele ja tema üleujutustele. Vanal ajal öeldu õigusega, et Egiptus on Niiluse and. Egiptlased õppisid juba ammustel aegadel üleujutusi ära kasutama ja rajasid lihtsaid, kuid tõhusaid veetõstukeid ehk saduffe. Egiptlase kaevandasid ka kanaleid, millega sai vett juhtida kohtadesse kuhu üleujutused ei ulatunud. Põldudelt saadud vilja ei jõutud alati tarvitada ja ülejääk koguti aitadesse. Kui Niiluse jõgi jäi madalaks ja head saaki ei saadud, kulusid vilja tagavarad marjaks ära. 2. RIIGI TEKKIMINE Egiptuses oli igal pool palju tööd ja nende tööde juhtimine oli kohalike pealike ülesandeks. Tugevamad pealikud liitsid aja jooksul suuremaid piirkondi oma võimu alla ja lõpuks kujunes Egiptuses kaks riiki: · Alam-Egiptus, mis asus põhjapool Niiluse deltast;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
