Alternatiiv energia (0)

3. Taastuv energia: Taastuv energiaressurss ehk taastuv energiaallikas on energiaressurss, mida saab kasutada lakkamatult või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus, ilma et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks.
Tuntuimad ja levinuimad Allikad on:
Vesi , Tuul, Päike, Laine, Tõus-mõõn, Maasoojus, Prügilagaas , Heitvee puhastamisel eralduv gaas , Biogaas , Biomass
4. Hüdroenergia
Hüdroenergia ehk vee-energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul.

• Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase .
  
• hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga
  
• ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks
  

miinused:

• Suured eriinvesteeringud
  
• sõltumine ilmastikust ja veehulgast
  
• Tootmiskulud on küllaltki kõrged ja esinevad rahastamisraskused, sest jaamade väikeste võimsuste tõttu on kulude katteks saadav elektritoodang väike
  

Mõju looduskeskkonnale:

• Liigikus võib väheneda
  
• Paisud takistavad kalade jõudmist kudemis paikadesse
  
• veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi
  
• ooduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse ning akustilise risustamise oht
  

Eestis:
Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta (joonis 3). Samas on tegemist siiski kodumaise suhteliselt stabiilset toodangut pakkuva taastuvenergia ressursiga, mida on võimaluse olemasolul mõistlik kasutada.
Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama
Eestis hüdroenergia kasutamise maht piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik.
Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks, kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures ebaotstarbekalt pikaks ja võib kõne alla tulla kaugemas tulevikus.
4. Tuuleenergia
tuuleenergia on ülemaailmselt tuntud ja energeetikamaastikul kõige kiiremas tempos kasutuselevõttu leidev energiaallikas
Tuulikud tootsid Euroopa Liidus 2014. aastal keskmiselt 10,2% vajaminevast elektrist.
Tuuleenergia eelised:

• Keskkonnasäästlik taastuvenergia. Tuulenergia kasutamisega ei kaasne vee- ega õhureostust, väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks ning seeläbi ka kasvuhoonegaaside emissioon .
  
• Piiramatu ressurss. Kütust ehk tuult on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud . Turbiine saab püstitada peaaegu igale poole, kus on piisavalt tuulepotentsiaali kindla, tsentraliseeritud ja jaotamisvõimalustega tootmise tagamiseks.
  
• Maksumus - hinna poolest suudab tuul konkureerida tuumaenergia , kivisöe ja gaasiga . Peamine kuluallikas on tuuleturbiini valmistamine ja paigaldamine.
  
• Energiatootmise kulusid saab prognoosida ja neid ei mõjuta niivõrd kütusehinna kõikumine.
  

Puudused:

• mõnes piirkonnas domineerivaks energiaallikaks on vaja sinna juurde rajada tagavara energiaüksuseid, mis tuulevaiksel ajal kompenseeriksid energiapuudujäägi.
  
• Mõju linnustikule
  
• Müra . Korras oleva tuuleturbiini torni otsas võib tekkida müra kuni 100 detsibelli .
  
• Visuaalne reostus - rikuvad ilusaid puutumata loodus vaateid, ja seega võivad mõjuda halvasti turismindusele
  
• Elektromagneetiliste häirete tekitamine ehk siis Tuuleturbiini rootorilabad toimivad peeglitena. Tagasipeegeldunud signaalid võivad häirida signaali kvaliteeti vastuvõtja juures, mis tähendab, et tuuleturbiinidel võib olla segav mõju telekommunikatsioonidele ehk raadio, televisiooni ja mobiilside levi võib olla häiritud.
  

Tuuleenergia eestis
Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti on üsna tuuline maa ja perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks on palju. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s.

• 2014. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 138 elektrituulikut koguvõimsusega 302,7 MW.
  
• Tuuleenergia kogutoodang aastal 2014 oli 576,0 GWh, mis moodustas veidi üle 6% kogutarbimisest.
  

5. Biomass
Biomass on toodetud madala kvaliteediga metsamaterjalist, võsast, roostikest ja põllumajandusest saadud jäätmetest. Biomassi varud on Eestis suured ning selle taastumise aeg on võrreldav inimese elueaga.
Rohtset biomassi saab energiaks muundada nii toorainet otseselt põletades kui ka biogaasiks kääritades (misjärel saab energia tootmisel kasutada biogaasi). Siinjuhul tuleb märkida, et tooraine otsesel põletamisel on tähtis madal niiskusesisaldus .
Ennutatakse, et aastaks 2050 võib rohtsest biomassist põletamisel saada kuni 914 GWh energiat
biogaas
Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus , mis koosneb 45-70 % metaanist (CH4), 30-40 % süsinikdioksiidist (CO2) ja teistest komponentidest nagu (N2, O2, NH4, H2S.) Lämmastik , hapnik, ammooniumioone, divesiniksulfiidi.
Aastatel 2007-2010 toimus biogaasi tootmine 71 % ulatuses prügilagaasist, 23 % ulatuses reoveesettest . Ülejäänud biogaas kääritati sealägast.

• Isegi aastakümneid vanu jäätmeid võidakse kasutada loodussõbralikult, kogudes jäätmete lagunemisel tekkivat biogaasi. Vanu prügimägesid võidakse kasutada energiaallikana. Prügi sisse paigaldatakse magistraaltorud, mis koguvad gaasi. Biogaas pumbatakse kokku ja teda saab kasutada samamoodi kui tavalist maagaasi. Ühest suhteliselt väikesest prügimäest piisab , et kütta 1000 individuaalelamut.
  
• Biogaasi saab ka reoveepuhastussetete , läga , olmejäätmete või muude rohkesti orgaanilist ainet sisaldavate ainete kääritamisel kinnises anumas, mida nimetatakse biogaasigeneraatoriks ja kindlal temperatuuril (30-60°C). Käärimine kestab nädalast kuni ühe kuuni. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on käärimisprotsess. Suur osa biogaasist kulub generaatori enda kütteks. Saadud gaas on siiski kôrge kütteväärtusega ja seetõttu sobiv kasutamiseks kütteks, mootorikütuseks ja valgustuseks. Käärimisprotsessist järele jäänud jääki saab kasutada väetisena. Reaalne oleks kasutada antud generaatorit reoveepuhastusjaama enda energiavajaduse rahuldamiseks. On olemas ka ühe pere energiavajadusi rahuldavaid mini-biogaasigeneraatoreid. See on täiesti mõeldav energialahendus väiketalule, kus ei tohiks puudust olla materjalist, mida äraviskamise asemel generaatorisse pista. Ja ülejääk põllule väetiseks kanda.
  

Päikeseenergia
Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Kõige levinuim, mugavam ja otsesem päikesekiirgusest saadava energia kasutusviis on ruumide kütmine ja valgustamine ning vee soojendamine päikese toimel.

• Päikesepaneel on üldine termin päikest neelavate elementide kohta. Päikesekollektoriga saab koguda päikeseenergiat ja kanda seda üle vedelikele
  

• Päikesekiirgusest otse elektrienergia tootmiseks kasutatakse fotogalvaanilist elementi ka PV-elementi, mis on elektriline seade, mis suudab toota elektrivoolu ilma, et oleks ühendatud väliste toiteallikate külge.
  

Plussid:

• Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud
  
• Energia tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaase
  
• Piiramatu ressurss.
  
• Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku
  

Miinused

• Põhilise osa energiast saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid juba salvestatud energiat
  
• Talvekuudel on päikesepaneelide kasutamise efektiivsus madal vähese valge aja tõttu
  
• Fotoelementide tootmiseks kasutatakse keskkonnale ohtlikke metalle ning paisatakse õhku kasvuhoonegaase
  
• Vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota
  

Eestis:
Eesti eripäraks on see, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid pea 90% kogu aastasest energia kogusest. Eestiga sarnased kiirgusnäitajad on mitmes riigis - näiteks Iirimaal , Suurbritannias, Belgias, Hollandis, Saksamaal, Austrias, Taanis ja Rootsis.
Laineenergia :
Laineenergia (ka lainete energia) on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkimisel.
Loodeteenergia :
Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal.
Maailma esimene elektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, avati 26. septembris 1966 Prantsusmaal Bretagne ’is Rance’i suudmelahes, kus tõusu ja mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m ja vooluhulk kuni 18 000 m³/s.