Kas Eesti ühineb euroga 2011.aastaks? (0)

Kas Eesti liitub eurotsooniga 1. jaanuaril 2011?
Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004. Sellest on juba mõõdas viis ja pool aastat. Kuigi Vabariigi Valitsus ja Eesti Pank on seadnud eesmärgiks võtta euro vastu esimesel võimalusel, siis sellele vaatamata pole me endiselt liitunud eurotsooniga. Praeguse seisuga on Valitsus seadnud eesmärgiks eurole üle minna 1. jaanuaril 2011. Milline on hetkeolukord ja võimalused see plaan reaalselt teostada?
Euroga ühinemiseks peab Eesti suutma täita nn Maastrichti kriteeriumid, mis on kehtestatud kõikidele riikidele, kes soovivad liituda euroalaga. Nende mittetäitmine takistab euro kasutusele võttu. Järgnevalt uurin neid kriteeriume ja nende täitmist lähemalt.
Hea ülevaate Maastrichti kriteeriumitest ja nende täitmisest annab Eesti Valituse poolt vastu võetud „Eesti eurole ülemineku plaani1“ seitsmes versioon ( juuni 2009 ) ja Eesti Panga poolt kaks korda aastas väljastatav „Euro kasutuselevõtu aruanne“ ( juuli 2009). Maastrichti kriteeriumid jagunevad: riigi rahandus, vahetuskurss , hinnastabiilsus, intressimäärad õiguslik lähenemine .
Riigi rahanduse puhul on oluline, et valitussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst ja valitsussektori võlg peab olemas väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Eesti Panga aruandest ( juuli 2009, 9-10) selgub , et kui aastatel 2002-2007 oli Eesti valitussektori eelarve olulises ülejäägis ( ulatudes keskmiselt 2-3 protsendini) ja tänu sellele on ka meie riigivõlg Euroopa Liidu ( EL) väikseim ( hetkel alla 4% SKPst ), siis alates aastast 2008 on olukord drastiliselt muutunud – on tekkinud eelarve puudujääk. Kui eelmine aasta oli see veel 3%, siis see aasta ähvardab Eesti Panga kevadiste majandusprognooside arvutuste järgi moodustada puudujääk koguni kuni 4% SKPst. Mis on seda mõjutanud? Miks on Maastrichti rahanduse kriteerium , mis oli üks tugevamaid positsioone euroga liitumisel, järsku muutunud Eesti kirstunaelaks? Süüdlast peab otsima üleilmses finantskriisis ja majanduslanguses, mis on põhjustanud kiire eelarvetulude kahanemise, mis omakorda ongi põhjustanud eelarve puudujäägi. Probleeme võib tekitada sotsiaalmaksu liigne positiivne laekumise kava järgmiseks aastaks olukorras, kus tööpuuduse kasvutrend pole näidanud peatumise märke. Selleks, et euro unistus aastaks 2011 säiliks, on äärmiselt tähtis, et hoitaks riigieelarve puudujääk Maastrichti eelarvekriteeriumi piires. See on praegu ilmselt ka kõige raskem ülesanne. Tuleb rakendada tugevat eelarvepoliitikat ja kuigi valitsus on juba see aasta läbi viinud olulised eelarvekärped, siis sellest veel ei piisa. Oluline on astuda veel täiendavaid samme puudujäägi vähendamiseks. Tugev eelarvepoliitika aitab hoida ka usaldust Eesti majanduse suhtes. Oluline on, et Vabariigi Valitsus julgeb vastu võtta vajalikke otsuseid, kuna nende edasilükkamine tähendaks tagasilööki europlaanides ja põhjustaks ühiskonnas suuremat segadust ja pingeid.
Vahetuskursi kriteeriumi korral peab riik vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ( Exchange Rate Mechanism II ) ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Liikmesriikidel pole lubatud ERM II's valitud keskkurssi devalveerida. Vastav kriteerium on Eesti jaoks olnud kõige jõukohasem ja stabiilsem. Eesti ühines vahetuskursimehhanismiga ERM II 2004. aasta 28.juunil peatselt pärast astumist Euroopa Liitu ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 6). See näitab varajast ettenägelikku suunda vahetuskursi kriteeriumi täitmiseks. ERM II-ga ühinemisel võttis Eesti endale kohustuse hoida krooni kurss fikseerituna euro suhtes ( 1 EUR=15,6466 EEK) ja sellega on Eesti suurepäraselt hakkama saanud. Aastate jooksul on vastav kurss püsinud stabiilselt muutumatuna ja sellega on täidetud vahetuskursi kriteerium. Sellele vaatamata ei tohi lasta tähelepanul hajuda, Eesti jääb ERM II liikmeks kuni euroalaga ühinemiseni, seega tuleb täpselt jälgida võetud kohustuste täitmist.
Hinnastabiilsuse kriteerium nõuab, et riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Siinkohal ei arvestata riike, kus inflatsiooni asemel on deflatsioon . Inflatsioonist on on Eesti ajakirjanduses alati palju juttu olnud, eriti eelmisel aastal, kui see ulatus juba koguni kahekohalise numbrini. Põhjus, miks inflatsiooni on nii palju kajastatud, on see, et liiga kõrge inflatsiooni tase on üks põhitakistusi euroalaga liitumisel. Eesti on euroga liitumise plaane pidanud juba mitmel korral muutma , esialgselt oli plaanis eurole üle minna juba 1. jaanuaril 2007. Paraku ei suudetud Maastrichti kriteeriume täita. Seda kuupäeva on pärast seda iga aasta aasta võrra edasi lükatud. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 3) hindasid Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks viimati aastal 2008 ja aruannetest selgus, et Eestil jäi Maastrichti kriteeriumitest täitmata ainult üks – hinnastabiilsuse kriteerium. Miks on Eestis inflatsioon nii kõrge püsinud? Eesti tarbijahindade kasv on püsinud suhteliselt kiirena juba ELga ühinemisest alates. Inflatsiooni on suurendanud eelkõige nafta -ja toiduhindade kiire kasv maailmaturul, samuti administratiivsed hinnatõusud. Praeguse majanduslanguse ja palganõudmiste alanemises on ka positiivseid külgi. Selle tulemusena on nõrgenenud surve inflatsioonile ja toonud kaasa hindade kasvutempo alanemise. Tulemuseks on see, et Eesti täidab Maastrichti inflatsioonikrteeriumi praeguste arvutuste põhjal selle aasta oktoobris või novembris, mil kaheteist kuu keskmine inflatsiooni kasv langeb allapoole 1,5 protsendi taset ( Lindpere 07.10.2009 ). See avab Eestile uksed euroga ühinemiseks aastal 2011.
Neljandaks on intressimäärad, mille korral riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Pikaajaline intressimäär on küll olnud Eestis stabiilselt madal, aga kuna Eestil ( Eesti Pank juuli 2009, 8) puuduvad valitsuse pikaajalised kroonivääringus võlakirjad ( vähemalt 10 aasta ), siis puudub siinkohal ka otseselt võrreldav intressinäitaja. Seetõttu võtab Euroopa Komisjon intressimäära kriteeriumi hindamisel arvesse einevaid tegureid. Erasektorile eraldatud kroonilaenude intresside madala taseme ja väikse riigivõla põhjal on Euroopa Komisjon oma 2008. aasta lähenemisaruandes järeldanud, et Eesti täidab intressimäära kriteeriumi. Samuti oli Euroopa Keskpank oma hinnangus positiivne. Selle põhjal võib oletada, et kui järgmised korralised lähenemisaruanded valmivad juba kevadel 2010, siis ei tohiks tulla probleeme Maastrichti intressimäärade kriteeriumi täitmisel.
Õigusliku lähenemise korral vaadeldakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. Tähtsaks eelduseks kriteeriume täitmisel on rahaseaduse ja Eesti krooni tagamise seaduse kehtetuks tunnistamine eurotsooniga liitumisel ( Eesti Pank juuli 2009, 10). Viimase täitmine vastab praegu Maastrichti õigusliku lähenemise kriteeriumile ja see ei tohiks probleeme valmistada.
Lisaks nendele põhikriteeriumitele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka veel turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühiskulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Sellele lisandub veel nõue, et kõik liituda soovivad riigid peavad viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse Euroopa Liidu õigusega ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 6).
Eestil on head võimalused liituda eurotsooniga 1. jaanuaril aastal 2011. Maastrichti kriteeriumite täitmisele on pööratud suurt tähelepanu ja see on toonud tulemusi. Senine murelaps inflatsioon on märgatavalt langenud ja peatselt on oodata selle jõudmist vastavusse Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumiga. Kõigele ilusale vaatamata on ka ohu ilminguid , nagu seda on riigi rahanduse kriteerium. Valitsussektori eelarve senine ülejääk on majandustingimuste tõttu muutunud nüüd puudujäägiks ja ähvardab ületada Maastrichti kriteeriumis lubatud 3% SKPst. Kuigi Eesti Valitsus on võtnud ette vastumeetmeid eelarvekärbete näol, tuleb veel mitmeid raskeid otsuseid vastu võtta, et eurounistus säiliks.
Kirjanduse loetelu
Eesti Pank. Juuli 2009. Euro kaustuselevõtu aruanne. Eesti Pank: Tallinn. http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/euroyle/euroedu_709.pdf?ok=1 (25.10.2009)
Martin Lindpere. 07.10.2009. Eesti täidab Maastrichti inflatsioonikriteeriumi lähikuudel. Eesti Pank: Tallinn. http://www.eestipank.info/pub/et/press/Press/pressiteated/pt2009/_10/pt1007 (25.10.2009)
Vabariigi Valitsus. Juuni 2009. Eesti eurole ülemineku plaan. Seitsmes versioon. Tallinn. http://www.eestipank.info/pub/et/EL/ELiit/euro/eplaan_1.pdf (25.10.2009)
1 Plaan on kokku pandud erinevate oma ala spetsialistide poolt.
5