Süsihappegaas (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

odt

Referaat "Kolumbia" kohta

Kolumbia referaat 2009, Tallinn  Sisukord Kolumbiast üldiselt............................................................lk 1- 2 Kolumbia departemangud .....................................................lk 3 Populatsioon..........................................................................lk 4 Inimarengu indeks.................................................................lk 5 Maa kasutus...........................................................................lk 6 Majanduslik aktiivsus.............................................................lk7 Faktid.....................................................................................lk 8 Pildid................................................................................lk 9-10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11  Kolumbiast üldiselt Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõ

Geograafia

12

doc

Kasvuhooneefekt, referaat

6. Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis? 9 7. Mida tuleks ette võtta? 10 8. Probleemi koos lahendamine. 10 9. Kokkuvõte 11 10. Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku

Keskkonnaõigus

7

doc

AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE

Tartu Kivilinna Gümnaasium AMORFSED AINED, OMADUSED, KASUTAMINE Referaat Autor: Julianna A. Klass: 10. a Juhendaja: Piret P. Mai 2009 Tartu  Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Nt PIGI- on amorfne aine, mis koosneb põhiliselt suure molekulkaaluga polütsüklilistest aromaatsetest (mitut benseenituuma sisaldavatest) süsivesinikest............................................. 3 .................................................................................................

Füüsika

6

odt

Elevant

Elevant Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant

Bioloogia

8

doc

Toidumärgid

Pärnumaa kutsehariduskeskus kokk Nimi Perekonnanimi Toidukaupade tunnusmärgid Referaat Juhendaja: ********* Pärnu 2009 1 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Aus kaup ...................................................................................................................................................4 Loodussõbralik toode.................................................................................................................................5 Veel mõningad ökomärgid:.............................................................................

Kokandus

9

doc

Referaat - Pierre Cardine.

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL nimi PIERRE CARDIN REFERAAT Õppeaines: .... Õpperühm: Juhendaja: Lektor ... Tallinn 2009 Sisukord 1.1 Lapsepõlv.........................................................................................................................lk.2 1 1.2 Pariisi jõudmine...............................................................................................................lk.2 1.3 Edu saavutamine..............................................................................................................lk.

Värvusõpetus

21

doc

Tšiili

GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb ko

Geograafia

9

docx

Õhk

Kool ÕHK Kodune kontrolltöö Autor: Eesnimi Perekonnanimi Klass: ... Linn, aasta  VÄLKUDE VALGUSEL Raksatab ­ raksatab südaöös tuline nool Terava otsaga pilvedest alla, Õhus veel murdosa sekundist õõtsub ta händ. Kärgatus ­ Kärgatus tuhandeks lõhestab soo. Pahinal vihmavett kosena kallab. Otsekui pilliroog elutult variseb mänd. Välgatus ­ välgatus hetketi valgustab toa, akna all istuja pinguli kehast vajutab läbi ta teravaks ihutud noa. Põletab ­ Põletab kortsunud kirjake kätt, jutustab möödunud päevade ehast. Selles on kustunud lembuse hüvastijätt.  · Ristsõna küsimused 1. Mis katsevahendit kasutatakse vedeliku lisamisel tilkhaaval? 2. Tahke, vedel ja gaasiline teisesõnaga? 3. Tuuma ümber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid, moodustades... 4. Kuidas nimetatakse laenguga aatomit? 5. Aa

Keemia

Meedia

Kommentaarid (0)