Kipssideainete katsetamine (0)

Q: Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?

Vastus leiad õppematerjalist: Kipssideainete katsetamine

Q: Kus kasutatakse kipssideaineid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kipssideainete katsetamine

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?
Kus kasutatakse kipssideaineid?

Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.2
2017 / 2018
Kipssideainete katsetamine
EAEI-31
Tanel Tuisk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Kipssideainete katsetamine

Töö eesmärk

Kipsi jahvatuspeensuse, normaalkonsistentsi, tardumisaegade , tiheduse ja tugevusnäitajate määramine.

Katsetatud ehitusmaterjalid

Kips – materjal, mis on valmistatud looduslikult kipsist. Looduslik kips dehüdreeritakse osaliselt ja jahvatatakse, mille tulemus on ehitusmaterjalina kasutatav pulbri kujul kips. Seda kasutatakse peamiselt seinade ja lagede viimistlusena.

Kasutatud töövahendid

Sõel, vispel , Suttardi viskosimeeter, stopper, nõud, Vicat’ aparaat, kuivatuskapp , paindeseade, hüdrauliline press

Katsemetoodikad

Jahvatuspeensuse määramine

Kipsi jahvatuspeenus määratakse sõelumise teel. Selleks kaalutakse 50 grammi kipsi ning sõelutakse seda mehaaniliselt sõelal avaga 0,2x0,2 mm. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,05 grammi materjali. Jahvatuspeensus väljendab sõelale jäänud kipsi ja kogu kipsi massi suhet. Tulemus antakse 2 katse aritmeetilise keskmisena.

Normaalkonsistentsi määramine

Kipsitaigen on saavutanud normaalkonsistentsi, kui Suttardi viskoosmeetril jääb pärast silindri ülestõstmist koogike piiridesse 180±0,5 cm. Normaalkonsistents väljendatakse veehulgaga (%) kipsi massi suhtes. Nõusse valatakse kindel kogus (40-70% kipsi massist) vett. Seejärel kallatakse sinna peale 300 grammi kipsi 2-5 sekundi jooksul. Segu segatakse 30 sekundi jooksul ühtlaseks massiks ning seejärel valatakse Suttardi viskoosimeetri silindrisse, mille erinevad osad peavad olema eelnevalt niisutatud . 45 sekundi möödumisel kipsi vette valamise hetkest tõstetakse silinder kiiresti üles, millest jääb koogike mille diameeter tuleb mõõta. Kui koogikese läbimõõt ei vasta nõuetele, tuleb katset korrata .

Kipsitaigna tardumisaegade määramine

Kipsitaigna tardumisajad määratakse normaalkonsistentse taigna Vicat’ aparaadi abil. Selleks võetakse 200 g kipsi ning segatakse see normaalkonsistentsile vastava veehulgaga ja valatakse koonilisse rõngasse 30 sekundi jooksul. Taigna ülejääk lükatakse pealt. Taigen pannakse Vicat’ aparaadi nõela alla ning nõel vastu taigna pinda. Nõela hakatakse kukutama iga 30 sekundi järel, peale mida tuleb nõel puhtaks teha. Iga kukutamine toimub uues kohas, kusjuures uus koht ei tohi olla lähemal kui 0,5 cm. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vette valamisest kuni momendini, mil nõel ei vaju enam läbi taignakihi alusplaadini. Tardumise lõpuks on ajavahemik kipsi vette valamise hetkest kuni momendini, kui nõel ei tungi enam taignasse üle 1 mm. Taigna tardumise kulgu kujutatakse graafiliselt teljestikus, kus horisontaalteljel on aeg ning verikaalteljel nõela vajumise sügavus.

Painde- ja survetugevuse määramine

Painde- ja survetugevuse määramiseks valmistatakse normaalkonsistentsiga tainas , mis valatakse vormidesse mõõtmetega 40x40x160 mm, nii et kokku saadakse 3 proovikeha . Proovikehade tegemiseks võetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi jooksul nõusse kus on eelnevalt juba normaalkonsistentsile vastavas koguses vett. Vorme koputatakse vastu lauda mõned korrad , et proovikehi tihendada. Vormist välja ulatuv osa lõigatakse ära. Peale seda kui esimesed proovikehad on ära valatud korratakse seda protsessi veel 2 korda, et tekiks 9 proovikeha . 3 neist pannakse kuivatuskappi, 3 jäetakse toatingimustesse kivistuma ja 3 pannakse vette.
Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt , et küljed, mis olid vormides vertikaalselt, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt . Paindetugevus arvutatakse Valem 4-1 abil.
Valem 4‑1
kus fp – paindetugevus, N/mm2;
F – purustav jõud, N;
l – tugede vaheline kaugus, mm;
b – proovikeha laius, mm;
h – proovikeha kõrgus, mm;
Survetugevuse määramiseks kasutatakse hüdraulilist pressi. Katsekehadeks võetakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevust määratakse ainult kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Proovikehad asetatakse standardplaatide vahele ning hakatakse koormama kiirusega 1 N/mm2 sekundis. Survetugevus arvutatakse Valem 4-2 abil. Survetugevuseks võetakse aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm2.
Valem 4‑2
kus fs – survetugevus , N/mm2;
F – purustav jõud, N;
S0 – survepindala, mm2;

Katsete tulemused

Jahvatuspeenuse määramine

Kipsi kaalutis 50 g;
Jääk sõelal: 5,2 g, 10,4 %

Normaalkonsistentsi määramine

Kipsi kaalutis 300 g.
Katse nr.
Vee hulk, % kipsi massist
Taignakoogi diameeter, cm
1
50%
17,15/16,80
2
53.3%
>23,20
3
50%
18,70/18,60
Tabel 5.1

Tardumisaegade määramine

Katse algus 00.00.00

Tardumise algus 00.32.00
Tardumise lõpp 00.37.44

Tardumisajad: algus 32 min

lõpp 37.44 min
aeg 5.44 min

Taigna tardumise kulg

Graafik 5.1

Tugevusnäitajate määramine

Proovikehade vanus 7 ööpäeva

Paindetugevus

Proovi- keha kirjeldus
Prk nr
Proovikeha mõõtmed
Paindetugevuse määramine
Purustav jõud
Paindetugevus
mm
h
b
a
kN
N/mm2
60 kraadi
85-1
40
40
160
0.85
3.1875
3.6875
85-2
40
40
160
1.05
3.9375
85-3
40
40
160
1.05
3.9375
norm
84-1
40
40
160
3.25
12.1875
12.1875
84-2
40
40
160
3.15
11.8125
84-3
40
40
160
3.35
12.5625
vesi
87-1
40
40
160
1.05
3.9375
3.75
87-2
40
40
160
1
3.75
87-3
40
40
160
0.95
3.5625
Tabel 5.2

Survetugevus

Proovi- keha kirjeldus
Prk nr
Purustav jõud
Survetugevus
kN
N/mm
60 kraadi
85-1
10
6.25
8.4375
10
6.25
85-2
14
8.75
14
8.75
85-3
17
10.625
16
10
norm
84-1
25
15.625
16.14583
25
15.625
84-2
27
16.875
26
16.25
84-3
27
16.875
25
15.625
vesi
87-1
8.5
5.3125
5.364583
9
5.625
87-2
8
5
9
5.625
87-3
8
5
9
5.625
Tabel 5.3

Järeldused

Kipsi jahvatuspeenuseks saadi 10,2%. Kipsi normaalkonsistentsiks saadi 50% veehulka kipsi massist, mis on optimaalne ning ka varem välja toodud õppejõu poolt.
Tardumisaja alguseks leiti 32 minut ning lõpuks 37.44 minut, mis teeb tardumiseajaks 5 minutit ja 44 sekundit.
Katsekehadel lasti kivistuda kolmes erinevas keskkonnas: normaalkeskkonnas, kuivas (600C) ning märjas keskkonnas (vees). Märjas keskkonnas saadi paindetugevuseks 3,75 N/mm2 ning survetugevuseks 5.36 N/mm2. Normaalkeskkonnas ehk toatemperatuuril saadi paindetugevuseks 12.19 N/mm2 ning survetugevuseks 16.15 N/mm2. Kuivas keskkonnas saadi paindetugevuseks 3.69 N/mm2 ning survetugevuseks 8.44 N/mm2. Nende tulemuste põhjal saab väita, et kõige paremini kivistus kips normaalkeskkonnas ning on survele ja paindele kõige vastupidavam.

Kordamisküsimused

Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused?
Kips on hästi töödeldav materjal, mille viimistlemine on vähe töökulu nõudev. Näiteks sellest tehtav kipsplaat on suhteliselt kerge ning see ei põle ning viimistlema ei pea seda. Negatiivseteks omadusteks peab märkima kipsi haprust, väikest tugevust ning suurt niiskusimavust.

Kus kasutatakse kipssideaineid?
Kipssideaineid kasutatakse valmistades vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskuivkrohvplaate ja mitmesuguseid kipsplaate (näiteks Gyproci, Knaufi jt firmade toodang). Kasutatakse ka mitmesuguste kipskrohvide ja ehituses kasutavate segude valmistamiseks. Samuti kasutatakse kipssideaineid meditsiinis ja erinevate vormide valmistamiseks keraamikas - ja portselanitööstuses.
„Ehitusmaterjalid I konspekt“ L.Raado

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

peeruv2ristaja Õppematerjali autor

Laboratoorne töö 2, Kips

Kipssideainete katsetamine kipssideaine kips sideaine

Sarnased õppematerjalid

pdf

kips EL

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 2 2020/2021 Kips Rühm: EAEI31 Evelin Lass 192739 Tanel Tuisk 11. October 2020 Sisukord 1. Töö eesmärk ................................................................................................................. 3 2. Katsetatud materjalid .................................................................................................... 3 3. Kasutatud vahendid ...................................................................................................... 3 4. Katsemetoodika ............................................................................................................ 3 4.1 Jahvatuspeensuse määramine..................................................................................... 3 4.2 Normaalkonsistentsi määramine .......................................

Füüsika

docx

Kipssideainete katsetamine

paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4

Ehitusmaterjalid

docx

Kipssideainete katsetamine - 2 Kips labor 2020

1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk oli kipssideainete katsetamine:  kipsi jahvatuspeenuse määramine  kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine  kipsitaigna tardumisaegade määramine Vicat’ aparaadiga  tugevuskatse proovikehade valmistamine  painde- ja survetugevuse määramine 2. KATSETATUD MATERJALID:  Ehituskips 3. KASUTATUD VAHENDID:  Nihik – täpsus 0,01 cm  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g  Stopper katseaja määramiseks  Vispel ja segamisnõu (kummipall)

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 2 - Kips

P purustav jõud [kgf] l tugedevaheline kaugus, [cm] b proovikeha laius, [cm] h proovikeha kõrgus, [cm] k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 5º C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse järgmiselt: (2) kus R survetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] F survepindala, [mm²] k ülemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa. 5. KATSETULEMUSED 5.1 Ehituskipsi katsetuse tulemused

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 3 KIPS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Kipssideaine jahvatuspeenuse määramine; kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine; kipsitaigna tardumisaegade määramine; painde ja survetugevuse määramine. Survetugevuse määramine kuivatuskapis kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips „Baugips“, tootja „Knauf SIA“. 3. KASUTATUD VAHENDID

Ehitusmaterjalid

odt

Kipssideainete protokoll

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid KIPS

KIPSSIDEAINETE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on katsetada kipssideainete füüsikalisi omadusi, valada ise kipsi ning katsetada selle omadusi juba tahkunud kujul. Samuti leida kipsi ning vee vahekord, mis on eelduseks sobiliku kipsitaigna kontsistentsi jaoks. Kipsi painde- ja survetugevuse leidmine. 2. Töös katsetatud materjalid Kips (+vesi) 3. Töös kasutatud töövahendid Nihik, sõel avadega 0,2x0,2 mm, Suttardi viskosimeeter ja silinder, Vicat' aparaat, paindeseade, hüdrauliline press 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid praktikum nr 2 - kipsi katsetamine

Rp=3*P*l/(2*b*h2) (1) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Survetugevuse määramiseks kasutati paindekatsel tekkinud 12 poolikut proovikeha. Poolikud proovikehad asetati külgpindadega terasest standardplaatide vahele, mille survepind oli 1600 mm2 (40x40 mm). Katsetamine toimus hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutati valemiga (2). Rs=P/F0 (2) Rs survetugevus [N/mm2] F0 survepindala [mm2] P purustav jõud [N] 4. Katse tulemused 4.1 Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsi kaalutis 300 g Tabel 4.1 Katse nr. Vee hulk, % kipsi massist Taignakoogi diameeter, cm 1 50 16

Ehitusmaterjalid

Rohkem sarnaseid