MUISTNE EGIPTUS (0)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

LOO KESKKOOL
xxxxxxxxxx
VI a klass
MUISTNE EGIPTUS
Referaat
2004
SISUKORD

1.EGIPTUSE ASEND JA LOODUS 3

2.RIIGI TEKKIMINE 4

3.VAARAO 4

4.PÜRAMIIDID 5

5.AMETNIKUD JA PREESTRID 5

6.TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD 5

7.IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU 6

8.KIRI 7

9. EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID 7

EGIPTUSE ASEND JA LOODUS

Egiptus asub Aafrika mandri kirde nurgas ja sealne jõgi on nimega Niilus . See on Egiptuse ainuke jõgi ja on maailma pikim. Egiptlased saavad harida põldu ainult Niiluse jõe orgudes. Niiluse jõest jääb põhja poole Vahemeri ja lõuna poole kärestikud, ning ida ja lääne poole viljatud kõrbed.
Egiptuses Niiluse juures olev org on peaaegu tuhat kilomeetrit pikk ja paarkümmend kilomeetrit lai. Enne Vahemerre suubumist jaguneb Niilus harudeks. Jõe harusid nimetatakse deltaks. Vanal ajal oli delta soine ning seal pesitses rohkesti veelinde ja kasvasid kõrkjad. Muistne Egiptus paikneski maa-alal Niiluse oru kärestikust kuni Vahemereni.
Niiluse jõgi tõuseb üle kallaste iga suve lõpus ja sügise alguses. Seda põhjustab lume sulamine lõunapoolsetest mägedest, kus jõgi alguse saab. Tulvavesi ujutab üle suure osa Niiluse kitsast orust. Kui vesi langeb, on terve org kaetud rammusa mudaga . Pehmet pinda on kõpla või puuadraga kerge harida ja põld annab väga head saaki. Kuhu üleujutuste veed ei ulatu jääb maa kuivaks ja viljatuks. Egiptuses saab põldu harida tänu Niilusele ja tema üleujutustele. Vanal ajal öeldu õigusega, et Egiptus on Niiluse and.
Egiptlased õppisid juba ammustel aegadel üleujutusi ära kasutama ja rajasid lihtsaid, kuid tõhusaid veetõstukeid ehk saduffe. Egiptlase kaevandasid ka kanaleid, millega sai vett juhtida kohtadesse kuhu üleujutused ei ulatunud. Põldudelt saadud vilja ei jõutud alati tarvitada ja ülejääk koguti aitadesse. Kui Niiluse jõgi jäi madalaks ja head saaki ei saadud, kulusid vilja tagavarad marjaks ära.

RIIGI TEKKIMINE

Egiptuses oli igal pool palju tööd ja nende tööde juhtimine oli kohalike pealike ülesandeks. Tugevamad pealikud liitsid aja jooksul suuremaid piirkondi oma võimu alla ja lõpuks kujunes Egiptuses kaks riiki:

Alam-Egiptus, mis asus põhjapool Niiluse deltast;
Ülem-Egiptus, mis asus lõunapool Niiluse deltast kuni esimese kärestikuni.

Umbes kolm tuhat aastat e.Kr liideti kaks riiki üheks. Pärimuse järgi tegi seda Menes , kes valitses Lõuna Egiptust. Menes rajas Põhja- ja Lõuna-Egiptuse piirile peallinna nimega Memphis .
Egiptlased ei käinud võõrmaalastega hästi läbi, sest suured kõrbed eraldasid neid teistest maadest . Mõned kaubaretked siiski võeti ette, mida korraldati vaarao ja ametnike range valve all. Kui mindi kaubaretkele, siis suunduti mööda Niilust lõunapoole või Ees Aasiasse mööda Vahemerd puitu tooma. Puid kasvas Egiptuses vähe.

VAARAO

Egiptust valitses vaarao, kellele kuulus kogu Egiptus. Kõik elanikud Egiptuses pidid vastuvaidlemata täitma vaarao käske. Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maapeal ja uskusid, et vaarao on üks jumalatest. Arvati ka, et Niiluse üleujutused ja elanike heaolu sõltub vaaraost , ning kui põllud annavad head saaki ja salved on vilja täis, siis on vaarao tugev. Kui vaarao võim nõrgeneb, saabub ikaldused ja nälg.
Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus, ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes oli tal kõveraotsaline valitussau. Vaaraoga kõnelemine oli suur au ja kõrged aukandjad pidid suudlema maad või tema jalgu .

PÜRAMIIDID

Egiptuse püramiidid annavad tunnistust vaaraode võimust. Suurima püramiidi lasi ehitada vaarao Chepos umbes kaks tuhat viissada aastat e.Kr., kõrgusega 147 m. Püramiidide juurde ehitati Sfinks . Sfinks on inimese näoline lõvi. Võib olla valvab ta seal seda, et keegi ei segaks surnud vaaraode rahu. Püramiidide ehitamine kestis tavaliselt kogu vaarao valitsuse aja ja see nõudis tuhandeid inimesi kogu maalt. Hiljem lasid vaaraod ehitada väiksemaid ja tagasihoidlikumaid püramiide.

AMETNIKUD JA PREESTRID

Vaarao ei suutnud üksinda Egiptust valitseda ja määras enda asemele ametnikke ja preestreid. Kõrgeimad ametnikud olid piirkondade asevalitsejad, kes kandsid hoolt, et vaarao kõik korraldused täidetud saaksid. Ka vähe tähtsamad ametnikud ja kirjutajad allusid asevalitsejale. Kirjutajad märkisid üles, mis töid oli vaja teha ja kuidas kõik need ülesanded täidetud saaksid.
Preestrite ülesanne oli ühendust pidada jumalaga ja rääkida inimestele jumala tahtest. Nad jälgisid ka, et keegi ei jätaks jumala tahet täitmata. Nende hoole all olid ka templid. Templite kasutuses olid suured maavaldused, mille harimist ja korrashoidmist juhtisid preestrid. Preestrid jälgisid tähtedeseisu, et Niiluse üleujutamist ette ennustada. Kirjaoskuse edasi arenemine ja säilimine oli ka preestrite ülesanne. Asevalitsejad, kõrgemad ametnikud ja tähtsaimad preestrid olid rikkad inimesed, ehk suurnikud.
Kui preester suri, määras vaarao preestri poja tema asemele. Koos ametiga pärandati edasi ka varandus.

TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD

Egiptlased olid enamuses talupojad, kes elasid Niiluse oru kallastel, ega tohtinud ilma ametniku loata oma elukohta muuta. Talupoja käsutuse oli väike maalapp, kus ta haris põldu kõpla või puust adraga, mille ette rakendati härjad. Peale härgade kasvatati ka lambaid ja sigu . Peamine teravili oli oder . Seemned tallati maa sisse, ajades loomakari põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad.
Peale põlluharimise pidid talupojad hoidma korras kanaleid ja tegema vaarao või asevalitseja käsul ehitustöid. Ka enamus püramiide on suures osas talupoegade ehitatud.
Töid, millega talupojad hakkama ei saanud, tegid käsitöölised. Enamus käsitöölistest elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures. Seal läks vaja kiviraidureid, kangruid, pottseppi, kullasseppi ja muid meistrimehi. Tavaliselt pärandati ametit põlvest põlve ja seda ei tohtinud muuta. Käsitöölised said oma töö eest toidupoolist ja rõivaid.
Egiptuses oli ka palju orje. Enamus orjadest saadi sõdadest, kuid osad olid võlgu jäänud talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite põldudel ja suurnike juures majateenijatena. Kuid orje oli ka palju vähem kui talupoegi ja enamus tööd tegi talupoeg. Orjadel ei olnud õigusi.

IGAPÄEVANE ELU JA USK HAUATAGUSESSE ELLU

Egiptuses oli peamine ühendustee Niiluse jõgi, mille peal sai sõita papüüruse taimedest tehtud laevadega. Suuri linnu Egiptuses ei olnud. Pealinn Memphises olid vaarao loss, templid ja tähtsate aukandjate majad, lihtinimesi elas seal niipalju kui hädapärast tarvis. Talupojad elasid ilma akendeta savionnis, mille katus oli tehtud palmilehtedest. Aga rikkuritel oli kahekordsed majad rohkete mugavate ruumide ja verandaga.
Vabaaega veetsid nad jahil käimisega või luksuslikel pidusöökidel. Riigi juhtimine oli peamiselt meeste kätes, aga välja ei jäänud ka naised. Jumalate ja jumalannade austamisel oli tähtis osa preestrinnadel. Rikaste perede emandad ja lihtrahva naised olid peaaegu meestega võrdsed.
Egiptuses usuti , et elu jätkub ka pärast surma ja hing tuleb oma vanasse kehasse tagasi. Et hing tagasi saaks tulla, ei tohtinud surnukeha hävitada. Surnukeha balsameeriti, et need säiliksid kauem. Selleks võeti siseelundid välja. Balsameeritud surnukeha mähiti linadesse ja pandi kirstu – sarkofaagi. Surnud inimest, kes on balsameeritud ja linadesse pandud nimetatakse muumiaks. Surnule pandi surimask pähe. Palju muumiaid on säilinud tänapäevani.

KIRI

Umbes kolm tuhat aastat e.Kr tekkis koos riigiga ka kiri. Ametnikel oli vaja üles kirjutada kui palju vilja talupoegadelt saadi ja kui palju tuli vaaraole anda, kui palju neist salves on. Preestrid jällegi pidid tähtede seisust vaaraole aru andma, millal Niiluse üleujutused on, või kirjutama üles palveid jumalatele. Kogu riiklik korraldus oleks ilma kirjata võimatu.
Egiptuses tekkis algul piltkiri , ajajooksul arenes see rohkem Egiptusele iseloomulikuks kirjamärgiks, milleks on hieroglüüfiks. Enamik hieroglüüfe tähistavad teatud mõisteid. Kuid osad tähendavad ka silpe ja häälikuid. Hieroglüüfide märke oli kokku seitsesada viiskümmend. See tõttu võttis nende õppimine aastaid.
Kirjutama õpiti kirjutajate koolis, mis asusid templite ja losside juures. Kirjutajaks said õppida vaid andekad ja usinad poisid. Peamiselt õppisid kirjutama rikkamad inimese, kuid osadel vaesematel õnnestus ka kirjutamist õppida. Enamus Egiptlasi jäi siiski kirjaoskuseta.
Egiptlased raiusid osa oma kirjadest kivi sisse, seda nimetatakse raidkirjaks ning enamus raidkirjad räägivad vaaraost. Vähem tähtsad asjad kirjutati papüürusele. Hieroglüüfide kirjutamine unustati vanaajal, kuid aastal 1822 p.Kr. õnnestus ühel teadlasel seda taas lugeda.

EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID

Egiptlased uskusid, et maailmas on palju jumalaid. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon -Re. Amon-Re´d kujutati ette oinana. Vaaraode võimu kaitses kullipeaga jumal Horos. Surnute riigis, aga Horose isa Osiris . Egiptlased austasid ka pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad, ehk skarbused ja must valge lauguga härg Apis .
Egiptlased püstitasid jumalate auks templeid. Templitel oli suur uhke värav, kust sai sammastega piiratud sisehoovi. Sealt edasi sai suurde sammassaali. Kõige pühamasse ruumi võisid minna ainult preestrid. Templite juurde kuulusid panipaigad kuhu koguti annetusi.

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

raibe001 Õppematerjali autor

Referaat

egiptuse asend ja loodus egiptuse (riigi) tekkimine vaarao püramiidid ametnikud ja preestrid talupojad kästitöölised ja orjad igapäevane elu (egiptuses) "hauatagune" elu kiri egiptuse jumalad ja templid

Sarnased õppematerjalid

docx

Tsivilisatsioon - Egiptus - Esimesed Kõrgkultuurid

ta tegi Aasiasse üle kümne sõjaretke.Jõudes Eufrati jõe kaldale lasi ta oma võidu auks mälestussamba püstitada. 21.Iseloomusta Ramses II Tema pidas soda Hetiitidega,aga 1269 eKr sõlmis ta Hetiidi kuningaga rahu ja sõpruse lepingu, ning abiellus tema tütrega. 22.Iseloomusta Egiptuse olukorda kui vaaraode võim nõrgenes. Vaaraod ei suutnud riigis korda hoida ega välisvaenlasi tagasi tõrjuda.Võimutsesid preestid ja võõramaalastest sõjapealikud.Mitu korda langes Egiptus võõrvallutajate võimu alla. 23.Miks tekkis Egiptuses kiri? Ametnikel oli vaja üles märkida kui palju nad vilja talupoegadelt kogusid ja kui palju tuli vaaraole saata.Preestrid lidid üles kirjutama taevakehade seisu, et üleujutuse tulekust teda. 24.Jseloomusta Egiptlase igapäevaelu. Suurem osa elanikkonnast asus maal.Talupojad elasid väikestes savionnides.Rikaste majad olid kahekordsed ja mugavad.Aega veetsid rikkad jahiretkedel ja luksuslikel pidusöökidel.Naised olid

Ajalugu

rtf

Vena- Egiptus

VANA-EGIPTUS Egiptlased nimetasid Egiptust mustaks ja punaseks maaks, sest Niiluse ääres oli must ja viljakas muld, kuid sellest edasi laius kõrb VANA-EGIPTUSE KULTUUR Vanem kiviaeg kuni 10 000a. e.Kr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid jõe soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 a. e.Kr. Sel perioodil avastasid inimesed tule. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes a. 3000 e.Kr., kui Menes ühendas Ülem-ja Alam- Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920e.Kr.-332 e.Kr. Egiptuses oli oma oma võimsuse tipul. Arendati kaubandust võõraste maadega VAARAODE VÕIM Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse 5000 a. tagasi, kui algas vaaraode valitsemine. Vaaraod maeti püramiididesse, mida olid ehitatud terve vaarao eluaja. Pojad pärisid isadelt ameti. JUMAL-KUNINGAD Vana-Egiptuse loomismüüt räägib, kuidas

Kunstiajalugu

doc

Vana Egiptus

Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse

Kunstiajalugu

odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu

Ajalugu

doc

Muistne egiptus

MUISTNE EGIPTUS Egiptus jaguneb Ülem-Egiptus ja Alam-Egiptus, pärimuse järgi liitis need Menes Peamine ühendustee on Niiluse jõgi. Põlluharimine on võimalik vaid tänu Niilusele ja selle korrapärasele üleujutusele, peale ujutust jätab vesi maha pehme mudakihi, mis on väga viljakas. Arendati niisutussüsteemid, et tulvavesi kauem püsiks. Vana riik Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik

Ajalugu

doc

"Muistne egiptus" referaat

Muistne Egiptus Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Muistse Egiptuse ajalugu 3. Muistse Egiptuse ühiskond 4.Usk 5.Kiri, haridus, teadus, kirjandus ja kunst Sissejuhatus Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele. Peale üleujutust oli maapind nii hea, et seda ei olnud tarvis kündagi, piisas kui täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mulda sõtkuksid. Korrapärased üleujutused on hõlbustanud ka niisutussüsteemide rajamist- need võtted olid

Ajalugu

doc

LÜNKTEST EGIPTUSE KOHTA

LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi:........................................................................ klass:.................................. Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Ülem-egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Alam-Egiptuseks Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia mis tähendab ,,Kullamaad" Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes kes oli Egiptuse esimene vaarao See toimus umbes 3100a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana-riik mis eksisteeris aastatel 2650-2100 e.Kr.

Ajalugu

doc

Egiptus

LÜNKTEST EGIPTUSE kohta Arvestuslik töö nr.3 I osa Õpilase nimi: klass: Egiptus paikneb Niiluse jõe orus, kus juba umbes 5000 a eKr hakati tegelema põlluharimisega. Riigina jagunes Egiptus Niiluse suudmealal paiknevaks Alam-Egiptuseks ja sellest ülalpool esimese kärestikuni paiknevaks Ülam-Egiptuseks. Kärestikest lõuna poole jääv ala oli Nuubia, mis tähendab kullamaad. Kuna Egiptus on kõrbetest ümbritsetud, on ta muu maailma suhtes eraldatud. Egiptuse alad liitis pärimuse järgi ühtseks riigiks Menes , kes oli valitseja. See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid