Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Nagu vaaladki pole delfiinid kalad, vaid imetajad. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiini kehaehitus Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega
Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, emakaru kaevatud koopas,kus nad püsivad kolm kuni neli kuud. Siis õpivad nad pidama jahti ja tappma. Pojad võõrduvad emast umbes kaheaastaselt. Emakaru poegadega Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarkita jäises kliimas. Suurimad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad pingviinid on lennuvõimetud linnud. Nad liiguvad vees palju paremini kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Siis seab isane pingviin muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga mis hoiab muna soojas. Niimoodi
Veel tekivad rändamisel, leviala laienemisel ning füüsilisel tõkkel. Vahest on aga võimalik erinevate liikidevahelised ristumised, ning neid järglasi nimetatakse hübriidideks. Bioloogilise evolutsiooni tõendid · Kivistid- fosiilid · Rudimendid · Lootelise arengu võrdlemine · Organismide ehituse võrdlemine Paleontoloogia- Teadus mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arengut. Loomade ja taimede kohastumused · Kala- voolujooneline, lõpused, uimed, ujupõis · Lind- suled, tiivad, väike kehakaal, tugev süda, hea nägemine · Kõrbetaim- vaha, okkad, sügavad juured, läikivad lehed, suure veekogusega rakud
Sabakonad ; Päriskonnad. 33. Kuidas jaotatakse konni? Näited! Konnad(Tiigi konn); Kõrnkonnad(Hr. Kärnkonn) 34. Nimeta Eesti kahepaikseid! Harivesilik, Tähnikvesilik; Hr. Kärn-, Tiigi-, Kõrekärn-, Raba-, Vee- Järve- Rohu- MudaKONN 35. Millised kahepaiksete kehaehituse iseärasused võimaldavad neil elada vees ja millised kuival maal? Sabakonn-saba H.konn-niiske nahk 36. Mille poolest kahepaiksete ehitus kaladega sarnaneb ja mille poolest erineb? Voolujooneline keha 37. Miks konn ei pea jooma? Nende nahk on niiske 38. Mis ja kuidas mõjutab kahepaiksete levikut maailmas? Inimesed- kodustades, allaajades, veekogude tühjendamisel.
Merikilpkonnad Sisukord. Ø Merikilpkonna tunnused. Ø Merikilpkonnade toit. Ø Merikilpkonna levik. Ø Merikilpkonna pesitsemispaigad Ø Merikilpkonna püük. Ø Merikilpkonnade poegimine. Ø Ridli tunnused. Ø Ridli toitumine. Ø Ridli poegimine. Ø Lisa. Merikilpkonna tunnused. Ø On voolujooneline ovaalne Muutke teksti laade sarvkilbistega kaetud Teine tase kilprüü. Kolmas tase Ø Loivad ei mahu kilbi sisse, Neljas tase Viies tase kael mahub osaliselt. Ø Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Ø
Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja ja üleviimine sirge käega, suunaga ülestahaalla. Kuid mis kõige tähtsam: voolujooneline asend käte vastassuunaline liikumine pöörlemine hästi liikuvad hüppeliigesed Kasutatud materjalid: http://lepo.it.da.ut.ee/~sert/artikkel.htm http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=4088 www.valgavg.edu.ee/loputood/Marika%20Sults/marikasults/page3.html
Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult ...
Varrast saab märgitakse kaldatähistega kolm ristsihti, millest kronoloogiline graafik veetasemehüdrograaf kasutada sügavuseni 2m. Trossi otsa kinnitatud keskmine on mõõtmislävend. Äärmiste sihtide annab pildi veetaseme aastakulust. Ööp keskm, tiivik lastakse vette hüdromeetrilise vintsi abil, vahekaugus L peab olema niisugune, et ujukil kuu ja aasta keskmised ning kuu ja aasta min- tiiviku küljes on voolujooneline koormis, mille kuluks selle läbimiseks vähemalt 20sek. Ujukid ja maxtasemed avaldatakse aastaraamatus. mass valitakse voolukiiruse järgi. Kiirust (1520 tk) lastakse vette 510m ülemisest sihist Sügavuste mõõtm: Vee süg loetakse veepinna ja mõõdetakse sillalt, ripphällist või paadist. ülesvoolu nii, et nad jaguneksid võimalikult põhja vahelist püstvahekaugust
väete, suuri silmi, üles poole ninasid nagu teistes stiilides. Ometi on loomade pead ja kehad palju õhemad ja põimumine on keerulisem. Silmade kuju järgib pea kontuure. Üleüldine mulje Urnese kunstist, on see, et see on voolujooneline, põimunud elajas. Väetid täidavad hõredalt põhiosa ruumist nagu tagus paistaks läbi.
· perni (ajal) väljasuremine · Nt mammut · Väljasuremine annab: o Ruum ehk elupaik o Toit jne 6. konvergents e. Sarnastumine · erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnende tunnuste sarnastumine ühesuguses keskkonnas ühesuguseks · toimub ühesuguses keskkonnas · nt vaalal ja kalal voolujooneline keha 7. regeress e taandareng · ehituse lihtsustumine · nt 8. Homoloogilised / analoogilised · homoloogilised struktuurid: geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased. Homoloogilisus tõendab ühtset päritolu, põlvnemist ühisest eellasest · analoogilised struktuurid: eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus
organismitüüpide mitmekesistumine. Õistaimed- erinevad õiekujud, lehekujud. Imetajate kohastumine eluks vees, puudel, maaall jms. Sõltub- elupaikade mitmekesisusest, organismitüübi arenguvõimest. (jäsemete mitmekesisus imetajatel, hammaste mitmekesisus) 3) Konvergents( sarnastumine)- erineva päritoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes. Põhitunnused säilivad, tunnuste muutumine piirdub väliste väheoluliste tunnuste muutustega. (vaalal ja kalal voolujooneline keha, lindudel ja putukatel tiivad) Liikide väljasuremine sõltub: 1) Elutingimustest 2) organismide omadustest Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, ühegi liigi genofond ei võimalda lõplikult ümberkohastuda.
Loomade kohastumused eluks vees Kuidas kalad ja konnad hingavad? Kuidas loomad vees liiguvad? Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel. 1. Selgrootud vees · Selgrootute hulka kuuluvad putukad, vähid, ussid, ämblikulaadsed, teod, karbid, kaheksajalad jne. Jõevähki jääb Eestis järjest vähemaks. Ta on oma elupaiga suhtes väga nõudlik. Kuidas selgrootud vee all hingavad? · Jõevähk hingab lõpustega. · Paljud putukavastsed samuti lihtsamate lõpusetaoliste elunditega. · Mõnedel putukatel õhutoru (nt. vesihark). VESIHARK Õhutoru 2. Kuidas kalad vees hingavad? · Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, raid), sõõrsuud (silmud) ja luukalad (ahven, särg, haug jne.). · Kalad ei pe...
Merikilpkonnad Referaat Tartu 2012 SISSEJUHATUS TEEMASSE Merikilpkonnad on roomajate klassi, kilpkonnaliste alamseltsi kuuluvad veelise eluviisiga pika-ealised roomajad, keda leidub kõikides ookeanides, välja arvatud polaarsetel aladel. Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest. Näiteks roheline merikilpkonn nooremas eas toitub peamiselt lihast, kuid raugaeas vahet...
Hybrid car Natali Koppel TÖ41 Vo c abulary · Fuel efficient kütusesäästlik · Lightweight kerge · Aerodynamic voolujooneline, aerodünaamiline · Purchase soetama, omandama, ostma · Reduce vähendama Intro duc tio n · Care for the environment? · Want to save the planet? · Then you must think in terms of fuel efficiency, non-polluting, and eco-friendly transport. · The answer doesn't lay completely in purchasing and using a hybrid car. They do make a statement by being compact and fuel efficient, but also carry various issues. Why to purc has e a hybrid c ar? 1
elupaigad) Hiidroomajad surid välja Elupaigad imetajatele Taimed maismaale Maismaa selgrootute teke Õistaimede mitmekesisus Mitmekesistunud putukad Evolutsiooniline sarnastumine ehk konvergents: · Erineva päristoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes · Põhitunnused säilivad · Tunnuste muutumine piirdub väliste väheohuliste tunnuste muutumisega Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalilled ja kaktuselised sarnase välisehitusega Lindude ja putukate tiivad lendamiseks
Makroevoluts. - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Divergents- protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke prokarüoodid eukarüoodid (ainuraksed hulkraksed) Geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine. Evolutsioneerumine -liikide muutumine aegade jooksul. Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega
·Õhukesel ülevoolul (thin-plate weir, sharp-crested weir joonis 3.7, a) puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga. Õhukesi ülevoolusid ( < 0,5H) kasutatakse vooluhulga mõõtmiseks. Selleks, et ülevoolutingimused ei muutuks ka üsna väikeste vooluhulkade puhul, mil H on väike, tehakse ülevoolu hari terav, siit sageli kasutatav termin teravhariülevool. ·Eriprofiilülevoolude läve laius jääb vahemikku (0,50,67)H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline (joonis 3.7, b ja c). ·Lailäviülevooludel (broad-crested weir) joonis 3.7, d) on rõhtne lävi, mille laius (õigemini pikkus) = (210)H. Lailäviülevooludena arvutatakse ka voolu kitsendavaid läveta ehitisi: teetruupe ja väikeste sildade avasid. Ülevoolud (Hüdraulika ja pumbad, 1995): a on õhuke, b kandiline ja c voolujooneline eriprofiilülevool, d lailäviülevool, e kitsendamata ja f kitsendatud ülevool, g viltune, h kaar- ja
vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Pojad sünnivad jääkarul oktoobris või novembris emakaru kaevatud koopas. Seal püsivad karupojad kolm kuni neli kuud. Pärast seda õpivad nad saaki jahtima ja tapma. Emast võõrduvad pojad umbes kaheaastaselt. Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks. Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud. Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna
kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed: 1) kohastumine, 2) uue liigi tekkimine 4.Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. Kohastumine on mingil organismirühmal tema elukeskkonnas kõige kasulikumate tunnuste kujunemine...Loomadel: Kaelkirjakul pikk kael, karu talveunes pole süüa, rohutirts roheline, lindude ränna lõunasse pole toitu, kala ujub vees keha voolujooneline. Taimed:Talvel lehed langevad , et hoida kokku vett. Okastest aurab vähe vett välja sellepärast on männil okkad, pöravad lehed päikese poole 5.Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. Tähendab ,et kohastumused ei ole täiuslikud. Nad on kasulikud ainult mingites kindlates tingimustes. NT:Jänesel valgest kasukast kasu talvel, rohelisel rohutirtsul kasu rohelisest värvusest kui on rohus. 6.Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus).
Ptk. 11 Roomajad jagunevad: sisalikud, kilpkonnad, krokodillid ja maod. Nad on kuiva soomuselise nahaga, hingavad kopsudega ja enamikel kooruvad pojad munadest. Nad kestuvad. Ptk. 12 Roomajad on olulised toiduahelas, nad on näriliste arvukuse ohjeldajad, neid kasutatakse ravimitööstuses (ravimid ja vaktsiinid), toidukd, nad on lemmikloomad. Ptk. 13 Lindude keha on püsivalt soe. Neil on: tiivad, suled, kerge luustik, voolujooneline keha, lennulihased. Neil on soendamiseks katttesuled ja udusuled, õhku tõusmiseks hoolsuled. Ptk. 14 Linnud on putukate ja näriliste arvu vaoshoidjad, tähtsad toiduahelas, inimesed söövad neid, kodustavad neid, kasutavad ilulindudena, tehakse patju, ta hävitab taimkahjureid, kakaväetis. Ptk. 15 ja 16 Imetajad on karvased neljajalgsed loomad. Neil on higi-ja rasunäärmed, rasvkoekiht e pekk. Imetajad jagunevad lisaks: veeloomad, puudeelanikud, õhuloomad, maapinnal elavad.
Tartu Kutsehariduskeskus AT 108 Tõnis Kruusement Bayerische Motoren Werke (BMW) Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2008 Sissejuhatus Teemat valides otsustasin ma lähtuda sellest, et mis mulle võiks huvi pakkuda ning millest ma suudaksid leida piisavalt materjali. Algul oli mul plaanis referaat teha mõnest leiutajast, kuid see ei pakkunud mulle piisavalt huvi. Siis otsustasin teha ühest suurest autotootjast, kuid neid on mitmeid. BMW valisin sellepärast, et nende levik Eestis on suur ning ma tahtsin teada mis BMW-s nii head on, et see nii paljudele inimestele meeldib. Lisaks sellele juhtub just seda marki autodega suur hulk liiklusõnnetusi. Lisaks lootsin teada saada, et miks on BMW-del tekkinud rullnoka auto kuulsus. 1. ...
vähendada sõltuvust keskonnamõjudest. Mitmekesistumine ehk divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid -> seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed -> korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad -> kohastumine eluks vees, maismaal Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega Analoogsed organid Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Putuka silmal mosaiikne nägemine ja inimese silm Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Planetoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud.
keerukamaks muutumine. -) Fossiil kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -) Homoloogilised elundid sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid. -) Konvergents eri liikide sarnastumine samade keskkonnatingimuste mõjude tõttu. Nt kalal ja vaalal on mõlemal voolujooneline keha. -) Liik elusorganismid, kelle elutingimused on sarnased ja kellel on võimalik vabalt ristuda ning kes omavad üht levilat ehk areaali. -) Makroevolutsioon liikidest väljaspool toimuvad evolutsioonilised muutused. -) Mikroevolutsioon ühe liigi siseselt toimuvad evolutsioonilised muutused. -) Palentoloogia teadus, mis uurib möödunud aegadel eksisteerinud organisme. -) Populatsioon ühe liigi isendite kogum kindlalt maa-alal, kus on võimalik nende vaba ristumine (nt
organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene) Mitmekesistumine e divegents erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks, õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajadkohastumine eluks vees, maismaal.) Samastumine e konvergents erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes (Vaalal ja kalal voolujooneline keha, kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.)
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad) · Horisontaalsed aknapinnad Robie House (Frank Lloyd Wright, 1910). Murrang elamuarhitektuurid ...
4) Milliseid kunstiliike mõjutas juugendstiil? Kust pärineb stiili nimetus? Millised olid juugendstiilile iseloomulikud tunnused? Tooge näiteid kunstnikest ja nende loomingust! (lk 19-22) a) Mõjutas arhitektuuri, sisekujundust, mööbli-, ehte-, klaasikunsti, keraamikat, graafikat ja maalikunsti b) Stiili nimetus pärineb Saksamaal illmunud ajakirjast Jugend, mis uut stiili üha enam propageeris c) Juugendstiilileon iseloomulik: ümarad vormid, voolujooneline siluett, dekoratiivusus, ebatavalised värvid(enamasti must-valge), kontuurid. d) Näited: Victor Horta-Hotell Tassel Brüsselis; Pariisi metroo sissepääs; Aubrey Beardsley „ Salome Ristija Johannese peaga“ ja „Paabulinnusulgedest seelik“. 5) Kuidas mõjutas juugendstiil eesti arhitektuuri? (lk 51-53) a) Tekkisid kõverad jooned, komplektsed vormid, seinte liigendamine, naturaalsete materjalide kasutamine, spiraalsed kaunistused, uhked trepid
o Divergents ehk mitmekesistumine – Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Nt. Eukarüoodid→seenteks; taimedeks; loomadeks, Õistaimed→ korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajad→kohastumine eluks vees, maismaal. o Konvergents ehk sarnastumine – Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt. Vaalal ja kalal voolujooneline keha, Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. 16. Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maadasustanud liikidest välja surnud. 17. Nimeta inimahve. Darwin väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega – šimpansi ja gorillaga – ühistest eellastest. Rohkelt paleontoloogilisi, biogeograafilisi ja geneetilisi tõendeid. 18
Millegi baasil toimub mingisugune eristumine (uute rühmade teke). Divergentsi teel tekkinud rühmad on enam- vähem sama arengutasemega (nt taim->õistaim->: roosõielised, liblikõielised, kõrrelised jne - ei saa öelda, et roosõieline on kuidagi parem kui liblikõieline) *VASTAND: evolutsiooniline sarnastumien ehk konvergents erinevat päritolu liikide sarnastumine elukeskkonna tõttu (nt kalad->imetajad, vaal: vaala ja kala voolujooneline keha). Analoogilised (erinev päritolu, erinev ehitus, sarnane funktsioon) ja homoloogilised elundid (ühine päritolu, sarnane ehitus, erinev funktsioon) 3.) väljasuremine organismirühma kadumine (hävimine) Maalt (tervelt maakeralt ei leia enam ühtegi selle liigi esindajat) Väljasuremine on: fooniline kogu aeg mingi liik sureb välja massiline suure katastroofiga seotud, lühikese ajaga surevad paljud liigid, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid
Rände ajal peavad nad hoiduma suurimate vaenlaste (peale inimese ) - jääkarude ja mõõkdelfiinide eest. [2] 1 Erik Kumari. Punane raamat. Tallinn: Valgus, 1982. lk 232 2 Barbara Taylor. Arktika ja Antarktika. Tõlge Eesti keelde: Koolibri, 1995. lk 42-43 Hülge liigikirjeldus 5 Hülged ja mereveised on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja lobadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Hülgeid on enim jahedates meredes- Antarktika ja Arktika vetes. Mereveised kuuluvad mereveislaste seltsi; need aeglased ja kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest.
Eukarüoodid=> seenteks, taimedeks, loomadeks Õistaimed=> korv, huul, liblikõielised jt. Imetajate kohasumine eluks vees, maismaal, puudel. Sõltub: organismitüübi arenguvõimest. Elupaikade mitmekesistumisest(ka uued vabad elupaigad). 3.konvergents(sarnastumine) Konvergents- erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Põhitunnused säilivad: tunnuste muutumine piirdub väliste väheoluliste tunnuste muutumisega. -vaalal ja kalal on voolujooneline keha. -kõrbetingimustes piimalilled(aafrikas) ja kaktuselised(ameerikas) sarnase ehitusega. -lindude ja putukate tiivad lendamiseks. Liikide väljasurmine: Sõltub: -elutingimustest -organismide omadustest Pidevalt muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümberkohastuda(eriti kitsalt spetsialiseerunud liikidel).
tutvustab 250 liigi seast ühte spetsiifilist rühma, kelleks on Merikilpkonnad(superfamily Chelonioidea). Referaat võtab põgusalt ja konkreetselt kokku merikilpkonnade liigi kui terviku. Tutvustab nende iseloomulikke jooni, kirjeldab välimust, toitumist, ohustatust, sigimist ja poegimist. Referaadi käigus proovitakse selgusele jõuda, kui väärtuslik merikilpkonnade liik meie loodusele ikkagi on? 2. Merikilpkonna tunnused: 2.1 Kilprüü Merikilpkonnadel on voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Kilprüü on merikilpkonnade tähtsaim organ, see koosneb kilbikestest. Kilpkonnale annab just erilise tugevuse sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmbluste mitte ühtimine. Kilbistel asuvate aastarõngaste järgi saab määrata kilpkonnade vanuse. Kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast ja see on kuni 1m pikk.(Sea Turtles, 2007) Kilprüü peamine eesmärk on aidata kilpkonnadel üle elada ebasoodsad tingimused. Kilprüü on merikilpkonnadele
Neil on tavaliselt pikad võimsad jalad, mis võimdalavad neid kiiresti liikudes saaki püüda või põgeneda kiskjate eest. Jooksiklasi võib leida peaaegu igalt poolt maakeralt, kuid on ka liike, kes on seotud mingi kindla ökosüsteemiga, näiteks niidud või metsamaad (Carvalho, 2015). Jooksiklastel esinevad küll tiivad, aga need on üldjuhul talitusliku tähtsusega, peaaegu kogu elu veedetakse maa peal (C). Jooksiklaste keha on enamasti sale, peenike ning tugev. Samuti on keha voolujooneline, mis võimaldab kiiret liikumist maaalusest käikudes ja taimede vahel. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Röövloomadele kohaselt on neil võimsad lõuad (Tamm). Valdav enamus jooksiklasi on röövtoidulised ja väga aktiivsed (Tamm). Päevane toiduvajadus on kolmandik nende kehakaalust. Süüakse tigusid, röövikud ja erinevaid tõuke. Paljud neist toitutavd osaliselt või täieliku seemnetset või muust taimsest materjalist (Merivee; Must; Kruus, 2012). I
pringleid. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane. Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit. Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiini kehaehitus Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel
toimib püsivate ökoloogiliste tegurite korral. Peetakse peamiseks valiku tüübiks.:, suunava oimub siis kui elutingimused kindlas suunas muutuvad või kui populatsioon asustab uue asuala. Järelikult saavad eelispaljunemise tavaliste tunnustega isenditest mingi tunnuse poolest erinevad isendid. N: suunava valiku toimel arenesid 1) kalauimedest maismaa selgroogsete jäsemed, 2) maismaa selgroogsete taaskohastumisel veeeluga kujunes nii kala sisalikel kui vaalalistesl voolujooneline kalakujuline keha.; lõhestavat valiku; toimib siis kui populatsiooni poolt asustatud ala jaotab elutingimustelt erinevateks piirkondadeks.N: tugev liikidevaheline konkurents. 8. Mis on kohastumine? Kohastumus? Too näiteid looma- ja taimeriigist. Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: Siseehitus veekudede lihaktaimede ujupõis kaladel Välisehitus- varje-ja hoiatus värvus ,mimikri
emataimest kaugemale. Miks? Valguse, kasvuruumi, toitaineterikka pinnase vajadus. Õhu kaudu levivad ülikerged seemned. Raskemad seemned vajavad õhus liikumiseks "abivahendeid". Õhk ja linnud Lindudel on lendamiseks kujunenud tiivad. Tiibu panevad liikuma tugevad lennulihased, mis moodustavad linnu kehamassist 1/ 4. Tiivad on altpoolt nõgusad, pealt kumerad. Tiiva eesserv on paksem. Tahapoole õhenev. Eristatakse sõudelendu, purilendu, rappelendu. Lindude keha on voolujooneline Lindudel on väga hea nägemine Lendamiseks on tiivad Luustik väga kerge, kuid tugev Toidu kiire seedimine aitab vähendada kehakaalu Saba kasutatakse tüürina, maandumisel pidurina Suled on siledad, katavad keha tihedalt, vähendavad õhutakistust Õhk ja imetajad Eestis võime kohata kahte imetajaliiki, kes kasutavad õhku edasiliikumiseks. Need on nahkhiir ja lendorav. Imetajate lennuorgan on lennus. Nahkhiir püüab lennates toitu. Lendorav liigub lennates ühelt puult teisele. Kiil
2)Loomad saavad vabalt liikuda 3)Loomad reageerivad kiiresti ärritusele 4)Loomade toiduks on taimed või teised loomad 5)Loomad kasutavad hapniku ja eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi 6)Looma kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel 7)Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt 8)Loomad arenevad moondega või ilma 20.Nimeta kohastumusi, mis võimaldavad kalal vees elada. Selgita nende kohastumuste vajalikkust. (15,19 Ma tean, et.. 1)Keha on voolujooneline, külgedelt kokku surutud, kala katavad luulised soomused, mis paiknevad nii et keha pind on sile-Voolujoonelise ja libeda kehaga kalal on kergem ujuda , sest vee takistus on väiksem 2)Uimed aitavad liikuda ja tasakaalu hoida 3)Keha külgedel paikneb küljejoon, millega kala tajub vee liikumist ja võnkumisi 4)Ujupõis aitab kalal vees vajalikus sügavuses püsida 5)Kala hingab lõpuste abil 21.Nimeta kala arengu järgud (21 joonis, 23 mõisted)
munevad aint maismaale munad kaitstud nahkja kestaga.areng on otsene mndadel roomajatel kooruvad pojad emasorganismis-rästik inimesed kasutavad toiduks, tarbeesemed, maomürk- ravim, mõned koduloomana näriliste vastu Linnud lendamiseks kohastunud selgroogsed loomad . lennuvõime ja püsisoojasus võimaldab elada kõikides piirkonndades 8600 liiki eestis 297. Kehatemperatuur püsiv ei sõltu välistemperatuurist. Lindudel on voolujooneline kehakuju, mille tõttu väiksem õhutakistus. kehakate: Nahk on õhuke ja näärmeteta ainus nahaääre on päranipunääre, mille rasune eritis muudab suled märgamatuks. Nahk on kaetud sulgedega udu ja kattesuled, sabasuled tüür. Jäsemed: tiivad ja jalad, tiivadel pikad hoosuled. Tiivad laialisirutatuna hoiavad lindu õhus. Tugevad rinnalihased aitavad tiibu tõsta ja langetada. Luustik: kolju, selgroog, roided, rinnaluu, rinnakukiil, tiivaluud, tagajäsemeluud
Kalastajat huvitab ilmselt eelkõige looduses leiduv vikerforell, mitte kalakasvatuse toodang Paraku on vikerforell Eestis samasugune koduloom nagu siga. Vikerforellist kirjutades ei saa mööda kalatiikidest, basseinidest ja sumpadest, kus on tema peamine elupaik, samuti söötmisest ja turustamisest. 4 Välimus Vikerforellil on tüüpiline lõhelase voolujooneline kehakuju. Tema värvus sõltub elupaigast, vanusest, soost, suguküpsuse astmest. Selg on tumehall, sinkjas- või rohekashall, kõht kollakashallist hõbedaseni. Kamloops ja teraspealõhe on rohkem hõbedaselt sädelevad, esimesel on ka tihedamalt tähne. Kudeajal on isased tumedamad, punane küljevööt eredam, kõht tihti lausa tahmast värvi ja nende alalõual areneb konks. Pea, selg, rasva- ja sabauim on tihedalt tähne täis
Auto Union.Seda märki kasutati siiski vaid võidusõiduautodel, kuna iga mark jätkas mudelite turustamist seniste nimede all. · Firma peakorteriks sai Chemnitz ning Auto Unionist sai üsna pea Saksamaa suusruselt teine autotootja. · Auto Unioni oli esimene saksa autoettevõte, mis alustas autode õnnetustestide läbiviimist. · Ettevõtte saavutas suurt edu ka võidusõidus. Ferdinand Porsche poolt konstrueeriti ka Auto Unioni Typ D millel oli voolujooneline kere ja 550 hobujõuline V16 turbomootor. · Tuntuimateks Auto-Unioni sõitjateks olid Hans Stuck ja Bernd Rosemeyer. · Teise maailmasõja ajal tootis Auto Union ka mitmeid armeesõidukeid, nagu soomusauto Sd-Kfz 222 ning kergtranspordisõiduk KFZ 11 · 1944. ja 1945. aastal said kõik Auto Unioni tehased pommitamistes kannatada. · Tehastes lõpetati tootmine ning 6. mail 1945 tühistati kõigi järelejäänud töötajate töölepinguid
päevakivist, vilgust ja killustik kvartsist. *ehitus *skulptuurid Basalt Palja silmaga *ehitusmaterjal nähtamatud kristallid. *skulptuurid Ränivaesest magmast, Marmor Tekib lubjakivimi *dekotatiivkivi moondumisel. Ilus *plaadid voolujooneline tekstuur. *skulptuurid Värvus võib varieeruda *ehitusmaterjal valgest mustani. Gneiss Algmaterjaliks muda või *ehituses savi. Moondub *disainis vöödiliseks. *sisekujundus Kivimiringe Kivimid liigituvad tekke järgi: 1. Settekivimid – tekivad merepõhja kogunenud setetest 2. Tardkivimid – tekivad magma kristalliseerumisel 3
isolatsioonis. 25. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents seisneb sellest, et erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Nt imetajate kohastumine eluks vees. Sarnastumine ehk konvergents on erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt on kalal ja vaalal voolujooneline keha. Progress ehk täiustumine on uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Iga uus organismitüüp võimaldab: paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku, vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Nt eukarüootse rakutüübi kujunemine. 26. Mis on liikide väljasuremise peamised põhjused? Hääbumine konkurentsis või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Suurte väljasuremiste põhjuseks on
Linnud Lendamist soodustavad: voolujooneline keha, kerge luustik, kiire seedimine, kahekordne hingamine, suled ja tiivad. Lindude siseehitus Seedeelundkond: nokk suu neel söögitoru magu (lihasmagu ja näärmemagu) peensool jämesool kloaak. Vereringeelundkonna ülesanne on hapniku ja toitainete transport, jääkainete eemaldamine. Lindudel on neljaosaline süda. Suur vereringe: vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem koda.
18.Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine, sarnastumine, progress? Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents seisneb sellest, et erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Nt imetajate kohastumine eluks vees. Sarnastumine ehk konvergents on erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. Nt on kalal ja vaalal voolujooneline keha. Progress ehk täiustumine on uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. Iga uus organismitüüp võimaldab: paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku, vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Nt eukarüootse rakutüübi kujunemine. 19.Mis on liikide väljasuremise peamised põhjused? Hääbumine konkurentsis või abiootiliste tingimuste muutumise tõttu. Suurte väljasuremiste põhjuseks
lennukit külgepidi lükata telik avaneb oma raskusega, kui lukk avada Bogie unit(vankertüüp)- rataste komplekt mis on koos(747-l koosneb peatelik 4-st) Pole õhus otse, vaid nurga all Mida suurem oma amortisaatorite käik, seda väiksem on ülekoormus Bogie beam-tala mis ühendab rattaid Mida lühem on telik, seda suurem on tema vastupanuvõime löökkoormusele Tupolevi telik-tiivas voolujooneline kondel rehve täidetakse lämmastikuga Madalrõhuga rehvid o 1,7-2,4 bar Keskmise rõhuga o 2,4-4,8 bar Kõrgrõhulised o 4,8-6,2 bar Eriti kõrgrõhulised o 6,2-24 bar Madala rõhuga saab maanduda muru lennuväljadel Rehv koosneb: Sisekummita/sisekummiga Mustriks pikisuunaline joon ABS-pärit lennundusest Kere ehitus
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond DELFIINID Referaat Koostaja: Gerda Kunbeg LB-1 Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaat on kirjutatud teemal Delfiinid, kirjeldades lähemalt ühte liiki harilik delfiin lühikese nokisega ning üldisemalt delfiine ehk delfiinlasi. Kuna delfiinid on oma olemuselt väga sõbralikud inimeste vastu ning huvipakkuvad mereimetajad, leidub nende kohta palju erinevat materjali, mis on ka referaadi koostamise põhjusteks. Referaat koosneb seitsmest peatükist, millest üks neljas jaguneb omakorda seitsmeks alapeatükiks. Esimesed neli peatükki ja neljandast peatükist esimesed viis alapeatükki kirjeldavad harilikku delfiini lühikese no...
JALGRATTAKIIVER 1972 a. Trekisõiduvõistlus Ajalugu 1972 Tour De France Bailen´i reguleeritav kiiver ...
nimeks oma ema neiupõlvenime Monroe. Variandid olid Norma Jeane Monroe, Norma Monroe ja Jeane Monroe, aga need tundusid liiga tavalised. Soovitati Marilyni kommenteerides, et see meenutas Marilyn Millerit, kes oli üks kuulsamaid Broadway staare. Norma oli algul väga kõhklev, kuna talle ei meeldinud, et Marilyn oli lühend nimedest Mary ja Lynn, mis olid talle vastukarva. Kuid tema ülemused leidsid, et Marilyn Monroe on seksikas ja see on kenasti voolujooneline ning ta saab siis topelt initsiaalid. Esimestel kuudel ei olnud Marilynil ühtegi rolli, kus ta oleks saanud rääkida, aga ta käis tantsu ja laulmistundides. Ta osales lõpututel fotosessioonidel mistahes vaatajaskonnale. Kuna tal oli teatud aegadel raske tööd leida, nõustus ta alasti poseerima. Tema välimust on ka veidi parandatud: tal oli valehambumus, seega ta esihambad seati korda ning talle on tehtud nii nina kui ka lõuaoperatsioon, kuid see on
Tekkinud madalmeres kuhjunud lubiskeletiga mereorganismide jäänuste ja elusaaduste kivistumisel. Gneiss- tekib ragionaalmoondel. Algmaterjaliks on muda või savi tihenemisel tekkinud settekivim savikilt, mis moondub hõbedase helgiga õhukeseplaadiliseks kildaks. Edasisel moondel tekib liblerikas vilgukilt. Selles on graniidi pesad ja sooned. Marmor- tekib karbonaatkivimite moondel. Värvus varieerub valgest mustani ja tal on sageli ilus voolujooneline tekstuur, mis tekib moonde käigus mineraalaine difusioonil. Kvartsiit- peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim. Kuna liiv võib olla mitmesugust värvi, võib seda olla ka kvartsiit. Enamlevinud on valkjad, kollased, punakad ja pruunid toonid. Puhas kvartsiit on tavaliselt valge kuni hall, kuid praktikas esineb sageli punakaid toone. Bretša- ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim.
Köögivili keedetakse maitseainetega küpseks ja püreestatakse. Lisada või, keeta suppi veel mõni minut. Maitsestada koorega. Kookospähkel on kõigi pähklite kuningas Suured puud kasvavad sageli mererandadel, viljad satuvad merre ja hulbivad nädalaid või kuid vee pinnal. Randunud kusagil piisava niiskusega alal, hakkab vili idanema, kasvades puuks paneb aluse uuele palmisalule. Kookospalmid on kuni 25 meetri kõrgused sulgjate tumeroheliste läikivate lehtedega puud. Puutüvi on voolujooneline ja väga tugev. Esimesi vilju hakkab puu kandma seitsmeaastaselt, kuid suure saagikuse saavutamiseks kulub veel aastaid. Õitsemisest kuni viljade valmimiseni kulub keskmiselt 11 kuud, 4 kuu vanuselt on kookospähklid suuruselt täiskasvanud. Toores vili on värvuselt roheline, valmides aga tumepruun.Botaanilises mõttes pole kookospähkel pähkel, vaid luuvili, mis koosneb neljast kihist. Kõige pealmine on nahkjas ja veekindel väliskest, mis kohe pärast viljade koristamist eemaldatakse
ehitusega organismitüüpide teke. (prokarüoodid eukarüoodid, ainuraksedhulkraksed, inimahvinimene) Mitmekesistumine e divegents erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine (eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks, õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt, Imetajadkohastumine eluks vees, maismaal.) Samastumine e konvergents erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes (Vaalal ja kalal voolujooneline keha, kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.) 46) Kui suur osa liike on paleontoloogide arvates välja surnud? Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustatud liikidest välja surnud. 47) Millised liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka Eestis ja millised maailmas? Eestis ebapärlikarp, must-toonekurg, lendorav, habekakk, siniraag, merikotkas. Maailmas panda, Euroopa naarits, Ibeeria ilves, Baieri uruhiir, Vahemere
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
