100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aksk
Õppematerjali autor
Eoste ja viljakehade moodustamiseks ning seente omavaheliseks konkureerimiseks kulub suur osa saadud toitainetest. Võrdle seeni taimedega ja loomadega: SARNASUS TAIMEDEGA SARNASUS LOOMADEGA • Kasvavad ühel kohal ega • Toituvad valmis orgaanilistest ainetest, mida liigu aktiivselt saavad väliskeskkonnast • Rakkudel on rakukestad • Rakkudes talletuvad samasugused varuained • Kasvavad kogu elu • Nii seenerakkudes kui ka taime- ja loomarakkudes on tuum. Erinevalt loomadest lõhustavad seened toidu väljaspool keha. Seente roll looduses lagundajana: seened, mis saavad toitaineid surnud organismidest, on looduses olulised lagundajad. Paljud seened eritavad keskkonda aineid, mis lagundavad ümbritsevad surnud organismid sellisteks ühenditeks, mida seenerakud suudavad omastada. Lagundajatena tagavad seened toitainete jõudmise surnud organismidest tagasi ringlusesse,
Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud
Sellisel 25 paljunemise viisil pärib taim ainult ühe, nn emataime tunnused. Õistaimed on levinud väga laialdaselt, sest nad on hästi kohastunud temperatuuri, niiskuse ja teiste Paljasseemnetaimed Mänd Kuusk Valguslembene Varjulembene Oksad ja okkad tüve ülaosas. Oksad ja okkad kogu tüve ulatuses, Tüvi laasunud, tipmine võra. võra püramiidias Mulla viljakuse suhtes vähenõudlik Mulla viljakuse suhtes nõudlik Talub kuivust/niiskust Nõuab parasniisket pinnast Juurestik tugev, sõltub kasvupinnasest. Juurestik nõrk Okkad pikad, kahekaupa, Okkad lühikesed, ühekaupa, vahetuvad 2-3 aasta järel. vahetuvad 5-7 aasta järel. 26
võõpiirkonda moodustab limast kookon kuhu ta muneb oma munad ja viljastab need partnerilt saadud seemnerakkudega.munast valmivad vihmaussid otse.s.o moondeta Looduses ja Looduses:kobestavad mulda,toiduahel,parandavad mulla inimese elus osatähtsus viljakust inimese elus:kalapüük,kobestades mulda on taimekasvatamisele kasulik Seedeeleundkond läbib kogu vihmaussi keha Vihmaussi vereringe moodustavad Seedeelundkond algab suuavaga is paikneb pikisooned ja ringsooned keha eesosas.Torujas seedesüsteem läbib Vereringe on vihamaussil suletud.see kogu keha ja lõpeb sabaosas tähendab et veri voolab kogu oma teel pärakuga.erinevalt ainuõõsetest liigub toit veresoontes.kogukeha läbivad pikisooned on läbi keha ühes suunas,järk-järgult igas lülis ühendatud ringsoonega.südant seedudes
seedeelundkonna osade tööd. Peakapslile kinnituvad paljudel liikidel kas harjaste või näsakeste sarnased kompimiselundid. Peakapsli külgedel või nende taga paiknevad ümarusside küljeelundid, mis on haistmiselundeiks. Mõnedel vabalt elavatel (mitte parasiitidel) ümarussidel on arenenud ka silmad, millega eristatakse valgust pimedusest. (Looduse entsüklopeedia lk 144-145) Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme.
Sageli kasutatakse selleks palja silmaga nähtavaid suurselgrootuid (>2mm). Põhjaloomastik liigiline koosseis ja arvukus sõltub vee keemilisest koostisest, veekogu hapnikureziimist, voolukiirusest, põhjasubstraadist, taimestiku koosseisust jmt tingimustest. Kõik need näitajad muutuvad kiirelt ja oluliselt vastavalt reostuse iseloomule ning veekogude muutmisel inimtegevuse tulemusena. Otsest inimtegevust ei suudeta kogu aeg jälgida. Sobivaimaks ajaks proovide kogumiseks on kevad (aprill-mai), sest sellel perioodil on põhjaloomastik kõige liigirikkam (leidub mitmete muutuste suhtes tundlike liikide vastseid. Veetaimede eluvormid: Veetaimede eluvormidel on seos veekogu ökoloogiaga: A - kaldataimed, kes kasvavad ajutiselt kuival ( tarnad, kollane võhumõõk; varsakabi, kõrkjad jt.); B - kaldavee taimed (h. kuuskein, hundinui, luigelill jne);
Seened, samblikud 12.teab seente ehituse, toitumise ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid seente osa kohta looduses ning tähtsuse kohta inimese elus · Seente ehitus- seened koosnevad niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest, nad kasvavad, harunevad, põimuvad omavahel ning moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. · Seente toitumine- seeneniidid omastavad vett ja selles lahustunud toitaineid kogu pinnaga. Põhiliselt toituvad seened surnud taimede, harvem loomade jäänustest. On heterotroofid. · Seente paljunemine- paljunevad eostega. Rakud sisaldavad vakuoole ja võivad piiratult jaguneda. · Seente osa looduses- orgaanilise aine lagundajad, parasiteerivad, elavad sümbioosis taimede juurte või vetikatega. Lagundavad puitu. · Seente osa inimese elus- inimene kasutab seeni söögiks, toiduainetetööstuses,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid