Loomade kohastumused eluks vees (1)

Loomade kohastumused eluks 
vees
Kuidas  kalad ja  konnad hingavad? 
Kuidas loomad vees liiguvad? 
Karl Pütsepp
2012
Avaldatud  Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine  + jagamine 
samadel tingimustel 3.0 Eesti  (CC BY-SA 3.0)” alusel.
1.  Selgrootud vees
• Selgrootute hulka kuuluvad putukad, 
vähid,  ussid , ämblikulaadsed, teod, karbid, 
kaheksajalad  jne.
Jõevähki jääb Eestis järjest 
vähemaks. Ta on oma 
elupaiga suhtes väga 
nõudlik.
Kuidas selgrootud vee all 
hingavad?
• Jõevähk hingab lõpustega.
• Paljud putukavastsed samuti lihtsamate 
lõpusetaoliste  elunditega .
• Mõnedel putukatel õhutoru (nt.  vesihark ).
VESIHARK
Õhutoru
2. Kuidas  kalad  vees hingavad?
• Kalade hulka kuuluvad kõhrkalad (haid, 
raid), sõõrsuud ( silmud ) ja luukalad 
( ahven , särg, haug jne.).
• Kalad ei pea veepeale hingama  tulema .
• Nad hingavad lõpustega.
LÕPUSEKAANE
D
1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees”?
2. Mis kala on pildil?
Lõpused 
• Vees hingamiseks spetsialiseerunud 
hingamiselund .
• Vesi läheb suu kaudu sisse, liigub 
lõpustesse, kust veest (H O
₂ )  omistatakse  
hapnik (O ) n
₂ ing vesi liigub uuesti 
lõpusekaante avanedes välja.
Kalade  hingamine  – skeem 
₂
O
CO 
VESI
₂
VESI
3. Kuidas  kahepaiksed  vees 
hingavad?
• Kahepaiksed e amfiibid on konnad, 
kärnkonnad ja vesilikud .
• Nad saavad elada ja  hingata nii vees, kui 
maismaal.
Rohukonn on üks 
Eesti tavalisemaid 
kahepaikseid . Tema 
tuleb vette vaid 
kudema.
Konnade  tunnused
PUNNIS SILMAD
LAME KERE
TRUMMIKILE
SUURED 
TAGAJÄSEMED
Kahepaiksete hingamine
• Kahepaiksed hingavad nii kopsude kui 
naha kaudu.
• Vees hingavad nad naha kaudu, kuid 
aktiivselt vees liikudes vajavad nad 
rohkem hapnikku ning seega peavad 
vahel veepinnal hingamas käima.
• Kõik konnakullused hingavad lõpustega.
Keskkonnaameti 
pilt
Mudakonn on üks haruldasemaid kahepaikseid 
Eestis. Teda leidub veel vaid Ida-Eestis, suurim 
asurkond  asub  Piirissaarel . Mudakonnal on eriliselt 
suured kullesed .
4. Kuidas veeimetajad 
hingavad?
• Kõik  imetajad  hingavad kopsudega.
• Veest kopsudega hapnikku kätte ei saa 
(seda on seal lihtsalt palju vähem).
• Veeimetajad peavad aeg-ajalt veepeal 
hingamas käima.
• Neil talletub hapnik paremini ning seega 
peavad nad veeall kauem vastu kui meie.
Hallhüljes 
5. Kuidas kalad vees liiguvad?
• Kaladel on mitmesuguseid kohastumusi vees 
kiirelt liikumiseks:
1.VOOLUJOONELINE KEHA – väike  veetakistus
2.SUHTELISELT  PAINDUV  KEHA – aitab edasi 
liikuda
3.UIMED – sabauimega lisab kala hoogu, selja-, 
kõhu- ja rinnauimed aitavad tasakaalu 
säilitamiseks ning liikumissuuna reguleerimiseks.
4.UJUPÕIS – aitab liikuda üles- ja alla.
VIDEO KOIKALADE UJUMISEST: 
http://www.youtube.com/watch?v=SBVgKSJPM7Q
Latikas  
6. Kuidas kahepaiksed vees 
liiguvad?
• Konnade pikkade varvaste vahel on ujunahad.
• Edasi li guvad nad tagajalgadega vett tõugates.
• Kul estel jäsemeid pole, nemad li guvad vees 
sarnaselt  kaladele ,  sabaga  hoogu  andes .
• Ka vesilikud li guvad peamiselt sabaga li gutades, 
jäsemeid kasutavad nad haaramiseks.
VIDEO KONNADE UJUMISEST: 
http://www.youtube.com/watch?v=aGuonxvHrro&NR=1&feature=endscreen
Konnade kohastumused eluks 
vees
SILMAD JA NINAAVA 
ÜHEL TASAPINNAL
UJULESTAD
TUGEVAD 
TAGAJÄSEME
D
7. Kuidas  linnud vees liiguvad?
• Paljudel veelindudel on varvaste vahel 
ujulestad.
• Enamiku veelindude suled ei märgu 
(näiteks kormoran on lind, kes peale 
ujumist peab end kuivatama → tema suled 
märguvad)
Kormorane tuleb Eestisse järjest rohkem. Nende 
arvukuse kontrollimiseks õlitatakse osasid 
kormoranide mune. Nii ei saa loode piisavalt õhku 
ning ta sureb   varajases  staadiumis.
8. Kuidas imetajad vees 
liiguvad?
• Eestis elavatest veeimetajatest keegi 
alaliselt vees ei ela st nad on poolveelise 
eluviisiga.
• Näiteks  saarmas ja  kobras .
• Ujumiseks on neil varvaste vahel 
ujunahad, suunda muudavad nad sabaga.
Saarmastele meeldib 
elada voolava veega 
veekogude ääres.
SAARMAS UJUMAS:
http://www.youtube.com/watch?v=68_o3RaVizA
Pärisveeimetajatel on  loivad
• Vaaladel, hüljestel jne. on jalad arenenud 
loibadeks, vaalaliste saba on uimekujuline.
•  Sinivaal on maakera suurim loom.
VIDEO SINIVAALAST: 
http://www.youtube.com/watch?v=9pjI2XkmoL0
Mõisted
• Lõpused – veest hapniku kättesaamiseks 
kohastunud   elundid .
• Uimed – kalade ujumiselundid.
• Loivad – imetajate jäsemed, mis on 
kohastunud ujumiseks.
Ülesanded
• Kuidas hingavad vees selgrootud?
• Võrdle kalade ja veeimetajate hingamist.
KALAD
VEEIMETAJAD
Mil ega hingavad?
Kuidas hingavad?
Kuikaua saavad 
veeal  vi bida?
Kes? (too näiteid)
Täienda skeemi
KAHEPAIKSETE 
HINGAMINE
KULLESTEL
TÄISKASVANU
TEL
Ülesanded 
• Millised kohastumused on kaladel eluks vees?
• Mille poolest erineb kormoran teistest 
veelindudest?
• Kas saarmas liigub vees hästi? Mis seda 
võimaldab?
ALLIKAD
• Kõik pildid (v.a. Need, millel on autor 
märgitud) pärinevad Wikimedia 
Commonsist.
• Teksti aluseks on Avita  ,,Loodusõpetus 
5.klassile” 2012 R. Kuresoo  K. Jankovski.
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:J%C3%B5ev%C3%A4hk.jpg
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nepa_cinerea01.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Nepa.cinerea.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rutilus_rutilus_Lithuania.jpg
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Carp_gill_defect.jpg
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Tuna_Gills_in_Situ_cut.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pstruh_duhov%C3%BD,_%C5%BE%C3%A1bry.jpg
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Common_frog.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pickerel_Frog.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Foka_szara_mateusz_wlodarczyk.jpg
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Carp_bream1.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Roheline_konn.jpg
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Phalacrocorax_carbo_Austins_Ferry
_2.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Otter-near-water-wildlife_3 _-
_West_Virginia_-_ForestWander.jpg
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Blue_whale_size.svg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:12th_Place _-
_American_River_Otters_%287420210046%29.jpg
PILDIALLIKAD

Document Outline

• Loomade kohastumused eluks vees
• 1. Selgrootud vees
• Kuidas selgrootud vee all hingavad?
• 2. Kuidas kalad vees hingavad?
• Lõpused 
• Kalade hingamine – skeem 
• 3. Kuidas kahepaiksed vees hingavad?
• Konnade tunnused
• Kahepaiksete hingamine
• Slide 10
• 4. Kuidas veeimetajad hingavad?
• Hallhüljes 
• 5. Kuidas kalad vees liiguvad?
• Latikas 
• 6. Kuidas kahepaiksed vees liiguvad?
• Konnade kohastumused eluks vees
• 7. Kuidas linnud vees liiguvad?
• 8. Kuidas imetajad vees liiguvad?
• Pärisveeimetajatel on loivad
• Mõisted
• Ülesanded
• Täienda skeemi
• Ülesanded 
• ALLIKAD
• Slide 25