Õhusõiduki ehitus (0)

Teliku liigid ja konstruktsioon

• Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata
  
• Linttelik- muruväljadel1. rattad ühendatud 2. Kummilint
  
• Teliku osad
  
  • Rehv
    
  • Velg
    
  • Kahvel
    
  • Õliamortisaator
    
  • Käärid
    
  • Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist
    
  • fikseerimishoob
    
  • hüdrosilinder
    
• esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga
  
• ressoortüüpi lehtvedru -kevlarist, süsinik kiud võib ka olla
  
  • viskab lennukit üles, kui raske maandumine
    
• murtud telik - töötab õlaga
  
• hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad risti keerata ja lennukit külgepidi lükata
  
• telik avaneb oma raskusega, kui lukk avada
  
• Bogie unit(vankertüüp)- rataste komplekt mis on koos(747-l koosneb peatelik 4-st)
  
• Pole õhus otse, vaid nurga all
  
• Mida suurem oma amortisaatorite käik, seda väiksem on ülekoormus
  
• Bogie beam - tala mis ühendab rattaid
  
• Mida lühem on telik, seda suurem on tema vastupanuvõime löökkoormusele
  
• Tupolevi telik-tiivas voolujooneline kondel
  
• rehve täidetakse lämmastikuga
  
• Madalrõhuga rehvid
  
  • 1,7-2,4 bar
    
• Keskmise rõhuga
  
  • 2,4-4,8 bar
    
• Kõrgrõhulised
  
  • 4,8-6,2 bar
    
• Eriti kõrgrõhulised
  
  • 6,2-24 bar
    
• Madala rõhuga saab maanduda muru lennuväljadel
  
• Rehv koosneb:
  
• Sisekummita/sisekummiga
  
• Mustriks pikisuunaline joon
  
• ABS-pärit lennundusest
  

Kere ehitus

• Monokokk -kuju hoiavad ringribid
  
• Pool monokokk-lanzeronid stringerid karptala
  
• Kere koosneb sektsioonidest
  
• Põrand koosneb pikitaladest
  
• Tugevus väheneb keresektsioonide mikromõrade pärast
  
• Tiiva tagumise osa kinnituse juures on kõige suurem väsimus
  
• Keel beam - selle külge kinnitatakse telik-soomustatud põhi jne
  
• Peitepea kruvid
  
• Polt: töötab nii nihkele kui tõmbele. Polt on raskem kui teised
  
• Alumiinium needid
  
• 3 kihist lähevad needid läbi
  
• Õõnesneedid- mittemetalliliste materjalide ühendamiseks
  
• Lõhkeneet-tekitab korrosiooni
  
• Korrosioon
  
• Vastu aitab lendamine, mis aitab veel kerest lahkuda
  
• Väsimusnähtude leiukohad
  
• Fail safe. Sellepärast kärg, et takistada mõrade levikut
  
• Pingete kontsentratsiooni kohtade peal kõige suurem väsimusmõrade tekkekoht
  
• Puit konstruktsioonil puuduvad väsimusnähtused
  

Jäätumisvastased süsteemid

• Suur probleem väikelennukite puhul, kuna karburaator läheb jääd täis
  
• Jää rikub ära tiiva profiili
  
• Saab tekkida siis kui õhuniiskus on üle 50%
  
• Jäätumise liigid
  
  • Härmatis -selge ilmaga õhukene teraline kiht, läbi kiudpilvede lennates tekib, peale starti kaob ise ära
    
  • Klaas jää: ei ole väga suure takistusega
    
    • Profiiljää
      
    • Sarvjää
      
  • Teraline jää: halva aerodünaamikaga, oluliselt ohtlikum kiht, õhusõiduk võib kaotada juhitavuse
    
  • Back snow matt jää kiht: erinevat liiki sademetega pilvest läbi lennates, kinnitub tugevalt tekib 0—10 kraadi juures
    
  • Mixed ice: kihiline,
    
• Väheneb tiibade tõstejõutekkimise võime
  
• Intensiivsuse järgi
  
  • Nõrk jäätumine kuni 0,5mm minutis
    
  • Mõõdukas kuni 1mm minutis
    
  • Tugev jäätumine üle 1mm minutis
    
• Kindlaks tegemine: varras kokpiti juures(hot rod/ black rod ice detector), spot lights - meeskonnaliikmetel võimalik tiibade härmatise võimalikkus
  
• Jäädetektorid:
  
  • Vibreeriv jäädetektor tekitatakse vibratsioon 40kHz
    
  • Rootor tüüpi jäädetektor:
    
  • Radioaktiivne jäätumisdetektor: strontsium, geiger loendur, mõõdab osakeste põrkeid kui hakkab tekkima jää kiht, siis tema osakeste vastupanu võime väheneb
    
• Tõrje
  
  • Freezing point depressant – FPD
    
    • Metüül etanool
      
    • Etanooli baasil jääsulatusvahendid peab tungima saba pinnani välja
      
  • Tiiva ja saba esiservad on kaetud augulise paneeliga, titaanist, augud tekitatud laseriga 0,1.0,2 mm, surutakse surve all välja, õhuvoolud viivad jää minema
    
  • Pneumaatiline meetod, tiiva esiservades kummimatid, kuhu saab suruda õhku, need purustavad jääd,
    
  • Kuuma õhuga : esiklaas, reaktiivmootoritega saab tiibade esipindu soojendada , mootori küljes on soojusvaheti(õhk)
    
  • Eraldi põletiga soojendi, eraldi ahi, kus puhas õhk soojeneb ja juhitakse tiivast läbi
    
    • Esiklaasil: kõige ökonoomsem,
      
      • suunatakse esiklaasi siseküljele(puuduseks soojuskadu ei pruugi suuta hoida esiklaasi puhtana),
        
      • Suunatakse kahe klaasi vahele kuum õhk, kasutatakse vanemat tüüpi lennukite puhul
        
      • Klaaside soojendamine väljast pool: klaasi ees väljaspool on pilud kuhu juhitakse soe õhk
        
    • Elektriline soojendus: Sisaldab kulda (juhib väga hästi soojust)
      
    • Kojamehi, wiper, suur kiirus tähendab 300 lööki minutis,
      
  • Elektriline soojendamine: kaetakse pind elektrit juhtiva värviga
    
    • Pääste trappide juures on soojendus, static pordid on soojendatavad
      
    • Propellerite jäävabaks hoidmiseks (jäätub voolundaja osa, laba tüveosa, keskosa) kui jäätub aktiivusus väheneb , oluline kuni keskosani hoida puhtana,
      
    • propelleri rummu taga olevas õnaruses on vedelik pumbatud, tsentrifugaal jõu mõjul läheb labasse
      
    • elektriline, igal labal on oma ketas
      

Kütusesüsteemid

• kasutusel olevad kütused : AVGAS 100(suur plii sisaldus) (rohekas) ja AVGAS 100LL(väike plii sisaldus) (helesinine)
  
• osad võivad kasutada autokütust MOGAS 95 ja 98 võib tankida
  
• reaktiivmootoritel kütuseks JETA (rohkem USA) võib -40 kraadini kasutada ja JETA1
  
• JETB kuni -60 kraadini (segu petrooleumist ja bensiinist tihedus) mõeldud 15 kraadi juures bensiinil 0,77 petro. 0,82
  

• Põhi kulule lisaks 45 min reserv erand korras 30min reserv
  
• 3 eri liiki paagid
  
  • Pehmed paagid, kere või spets kohtades paksus 0,5 ja 1mm vahel kõige kergem marliit (kaks kihti nailonit ja kummeeritud kütusekindlaks)
    
  • Jäigad paagid-al sulamid , plastik .
    
  • Integraal paagid- integreeritud tiiva kessiooni sisse, polüsulfiidi baasil kutsutakse ka märjaks paagiks, sellepärast, et kui on väiksed väljaimbumised siis need on lubatud.
    
• Tankimine
  
  • Tankimisava tiiva keskosas gravitatsiooniga täidetakse, puudusteks vesi ja sademed võivad sisse sattuda, kütust võib üle voolata,
    
  • Survega täitmine, tiiva alaosas tankimisava, välistatud vee ja prahi sattumine paaki, 3 bar-i. Paneel tiiva alt käib lahti, on võimaliku jälgida paakides oleva kütuse hulka, on võimalik paake sulgeda, (suurte lennukite puhul),
    
  • Kui on lähenemas äikese pilv, tuleb tankimine katkestada
    
  • Vesi vajub kütusepaagi põhja, kausikujuline põhi, kus on dreenklapp, sealt saab vett välja lasta
    
  • Kui on vesi sees, siis ei tohi õhku tõusta
    
  • Mootori all võib olla kütusefilter, aeglustab liikumist, vesi vajub põhja ja siis võib vee välja saada dreen klapiga
    
  • Meh ja el. kütusepumbad , stardi ja maandumise ajal peavad mõlemad töös olema (rõhk peab suurem olema)
    
  • Trikilennukitel on kahel poolt paaki võimalik kütust võtta
    
  • Kui lennukis tulekahju siis tuleb koheselt sulgeda kütuse kraan
    
  • Kahe paagilistel on
    
  • Kui on pöörangud siis kulub ühes paagis rohkem kütust kui teisel
    
  • Suurtel lennukitel vesi nii suureks probleemiks pole,
    
  • Ohtlik on kui turboreaktiivmootorisse satub suur kogus vett ja korraga
    
  • Pumbad: Enamasti kasutatakse turbiintüüpi pumpa , kasutatakse ka tsentrifugaaltüüpi pumpa
    
  • Crossfeed system risttoite klapp
    
  • Jettison süsteem võimaldab kütust välja lasta lennukist
    
  • Lämmastik ei lase süttida
    
  • Osa kütust juhitakse lennuki tagaossa, lennuki trimmimiseks
    
  • Boeing 787 stabilisaatorisse on võimalik kütust pumbata
    
  • Kütusetorustik, mis läbib survestatud kereosa peab olema kahekordne.
    
  • Ujukiga kütusenäidik
    
  • Mahtuvuspõhiline mõõdik: vastavalt kütusetaseme muutmisele muutub õhu sisaldus torus (kaks dielektrikut)
    
  • Andurid mis tekitavad vibratsiooni, mõõdetakse millise sageduse juures läheb resonantsi
    

Stol lennukid

• Short takeoff and landing
  
• Enne teist maailmasõda , saksa Fieseler Fi 156
  
• 41 km/h maandumisel
  
• Propeller on muutuva sammuga
  
• Y=SC*C*(roo*vˇ2/2)
  
• Sai maanduda ettevalmistamata platsile
  
• Pinnakoormus oli 50kg /m^2
  
• Pärast sõda läksid laialdasemalt kasutusse seda tüüpi lennukid
  
• Dornier Do 27 A4
  
• Push Wheel-kasutab suure läbimõõduga rehve
  
• Paks tiivaprofiil, kannatab suurt kohtumisnurka
  
• Keerigeneraatorid
  
• ebasümmeetrilised stabilisaatorid
  
• 
  
• Paraplane
  
• Slot- esimene osa on lähedane algsele tiivaprofiilile, kuid tiiva ja selle vahel on ava
  
• C 130-levinuim transpordilennuk,
  
• Fowler tagatiib
  
• Airbus a400m Atlas
  
  • 8 labalised komposiidist propellerid
    
• Coanda efekt
  
  • Kaldtüüridel vähene mõju
    
• C 17 mootorid puhuvad tagatiibade peale,
  
• Stol lennukil puhuvad põlemisgaasid tiiva peale/alla, sealt on tahmane
  
• Stol lennukitel on mootorid tiibadele kõvasti lähemal
  

Hüdraulika
Ühel poolel vedru, teisel õli: pidurid , lukustusmehhanismid
Mõlemal pool õli: teliku hüdraulika
Tavaline õlirõhk peab olema 300psi
Maksimaalset rõhku kontrollib klapp
Kui rõhk peaks süsteemis langema, on vahel klapp, mis sulgeb ning primaarseid süsteeme on võimalik kasutada
Kui hüdropump ei tööta ja on RAT-i vaja kasutada, siis RAT suudab töös hoida vaid primaarseid juhtimisseadmeid.
Rõhuvähendusklapp- ( ntx rattapidurite juures) vähendavad süsteemis olevat rõhku
Voolavuse juhtimine
Kuuliga klapp
Ühes suunas
Süstik klapid- võimaldab süsteemi kiiremini ümber lülitada. normaalsüsteemist varusüsteemile näiteks
Teliku sisse ja välja saamise järjekord on nende klappidega paika pandud
Hüdrokaitse, kui rõhk ületab normaalse, siis laseb õli välja
Pneumaatiline süsteem
Õhk on vaba ja tasuta
Õhu võib välja lasta
Ei põle
Pole toksiline
Temperatuuri muutudes ei ole paisumise probleemi
Õhku on võimalik väga laialdaselt kokku suruda
Pöörleva tiivikuga õhusõidukid
Kui mootor seiskub siis kasutatakse autorotatsiooni ning suurendada kohtumisnurka üle kriitilise kohtumisnurga, siis jääb tiivik käima
Ripplennus kõige rohkem võimsust vaja, horisontaallennus kõige väiksem
Akumulaatorid
Valgustid: välis ja sisevalgustus
Navigatsioonituled peavad põlema lennu ajal
paremal roheline, vasakul punane tuli
Sabas valge hele tuli
Vilguvad, selleks et hoida ära kokkupõrkeid
5 kandela valgustugevust peavad andma
Aviation green ja aviation red
Sabas olev valge peab olema 20 kandelat.
stroobi tuled, lennuki käivitamisel juba peavad põlema
ruleerimistuled- valgustavad 50 kraadise nurga all
halogeenide sinine valgus on tingitud hõõgniidi temperatuurist
mõõteriistadel on kohtvalgustid
autoland system
i kategooria: lennuk võib automaatrežiimil 300 jala kõrgusele
ii kategooria: lennuk võib laskuda 100 jala kõrguseni alates sellest peab meeskond maanduma
iiib kategooria: lennuk võib automaatselt maanduda+ pöörab ise õigele ruleerimisrajale
iiic kategooria: lennuk võib automaatselt maanduda+ ise ruleerib
Data loader- lennuandmete salvestamine ning allalaadimissüsteem
BITE - Built-in test equipment
Megger - isolatsiooni kontrollimiseks
Relee- mitme vooluringi juhtimiseks
Transformaator-voolutugevuse ja pinge muutmiseks.
Inverter- alalisvool vahelduvooluks
Alaldi : vastupidi
JUHTMED LENNUKIS
Spets juhtmed peal tootja kood, kaks koodi
1 tootja, juhtme tüüp
2 lennukitootja kood, milleks juhet kasutada võib
Isolatsioonikiht 5 kihiline, kevlarist kiht, isolatsioonikiht,
Võrreldes tavaliste juhtmetega on eluiga palju pikem
LÜLITID
Rauast mähis , sees pulk, kui vajutada , siis takistus muutub- induktiivtüüpi lüliti.
Aktuaator-trapetsi kujulise sammuga
Kaitsmed
Põhiliselt sulavkaitsmed lennukil
Akud
Happe ja pliiakud
Varley tüüpi akud
Nikkel kaadiumakud
Alus happe asemel
Tsellofaan kile plaatide vahel.
Nii laadimise kui tühjenemise ajal hüdrooksiid muundub vesinik ja hapnik kokku saadakse paukgaas
Suur mahutavus , erikaal väiksem, hea ventilatsioon peab olema
Liitiumioon akud
Mahutavuselt 5 korda suurema mahutavusega kui pliiakud
Lennuki osad
Kuidas nim ühildatud kald ja kõrgustüüre- eleronid, elevonid, elevaatorid
Kuidas nim, tänapäevastel, hävitus lennukitel kald- ja kõrgustüüre sabas, eleronid, taileronid, elevaatorid
Milline põhiline jõud mõjub tiivatala ülemisele vööle? Tõmme surve vääne
Milleks on lennukil trimmerid? Vähendada koormust tüüridele, juhtmehhanismile, piloodile
Nimetage kolm levinumat kerekonstruktsiooni liiki? Monkokk,poolmonokokk ferm konstruktsioon,
Mida nim kere konstruktsioonis kealbeam- iks? kiilu kinnitus keres , sisse ehitatud baarikapp, teliku kinnituseks mõeldud keretugevdused
Milliseid jäätumisvastaseid vahendeid kasutatakse lennukitel?
Nim kolm levinumat tiivatala liiki? Topelt I tala, karptala ja kessoontala, (fermtala)
Millist liiki kevlarit kasutatakse lennuki ehituses? Kevlar 49
Elastsusega saab läbipainduvuse välja arvutada.
Komposiidi eelised: eritugevus, sandwich - siledamad pinnad
Puudused: ei kannata temperatuuri (üle 200C juures hakkavad kaotama oma tugevust)
Kärje ja paneeli vahel, kondensvesi purustab konstruktsiooni.
Ribide vahele tekivad mõlgid, suure kiirusega suureneb väändemoment , mõlgid diagonaalis.
Kolmekihiline paneel, välimine duuralumiinium leht, vahepeal on alumiinium kärg, sees on õhem duuralumiinium leht, kokku paksus 15mm
Veel kolmekihilist
Tiiva konstruktsioon metallist, polüstürool ribid (need on tugevad)
Tavalist penoplasti ei tohi kasutada-lahtine struktuur
Stürofoam, kinnine struktuur, ei aja murdudes jura välje, vaid murdub kaheks tükiks.
Airex- suur liimimispind, võimalikude defektide esinemine on väiksem, vaigu kulu on suurem,
Honeycomb- kärg struktuur
Süsiplast on väga jäik, aga kardab löökkoormust,
kevlar on elastne, võib enne katkemist venida 3%, süsiplast 0,midagi
kevlar 49-
Orienteerid klaasriie -10 pikkupidise klaariide kohta on üks teistpidine kiud.
Eelimmutatud kangad , armatuuri 60% vaiku 40%
Epoksüüdvaigud ( polüester vaigud vananevad kiiresti), koosneb vaik ja kinniti
Vahekord 40% vaiku
287 kõvendi
Laryt L285 kõvendi
Aerosil-klaasplast
Carbosil- süsinikplast
Hübriidplastik, kangas, mille sees on võrdeliselt süsinikkiudu ja kevlarkiudu.
Süsinikplastist:
I-tala
karptala
torutala-töötab väändele kõige paremini
polüuretaan värvid

Värv

Klaasriie(kaitseks 80g/m2

Väändele töötavad kihid , Carbon 230g/m2

Sama asi teise nurga all

Polüstürool(Airex) 4mm

Carbon 160g/m2

Karestusriie

Perforeeritud kile

Drenaažriie

Vaakumkile