Õhusõiduki ehitus (0)

Teliku liigid ja konstruktsioon

• Suusktelik – talvel ja mägedes suusktelik viib tsentreerigu taha. Starditakse ja maandutakse vastu mäe külge. Piduriteks kahvelpidurid. Suuskadel nina üles. Ei tohi maandumisel lumme minna. Muudavad lennuomadusi kehvemaks. Raske telikut sisse tõmmata
  
• Linttelik- muruväljadel1. rattad ühendatud 2. Kummilint
  
• Teliku osad
  
  • Rehv
    
  • Velg
    
  • Kahvel
    
  • Õliamortisaator
    
  • Käärid
    
  • Shimmy (amortisaator) vältida vibratsiooni küljelt küljele, aeglustab pööramist
    
  • fikseerimishoob
    
  • hüdrosilinder
    
• esitelikut juhitakse kahe hüdrosilindriga
  
• ressoortüüpi lehtvedru -kevlarist, süsinik kiud võib ka olla
  
  • viskab lennukit üles, kui raske maandumine
    
• murtud telik - töötab õlaga
  
• hoolduseks võetakse polt kääridest välja, on võimalik rattad risti keerata ja lennukit külgepidi lükata
  
• telik avaneb oma raskusega, kui lukk avada
  
• Bogie unit(vankertüüp)- rataste komplekt mis on koos(747-l koosneb peatelik 4-st)
  
• Pole õhus otse, vaid nurga all
  
• Mida suurem oma amortisaatorite käik, seda väiksem on ülekoormus
  
• Bogie beam - tala mis ühendab rattaid
  
• Mida lühem on telik, seda suurem on tema vastupanuvõime löökkoormusele
  
• Tupolevi telik-tiivas voolujooneline kondel
  
• rehve täidetakse lämmastikuga
  
• Madalrõhuga rehvid
  
  • 1,7-2,4 bar
    
• Keskmise rõhuga
  
  • 2,4-4,8 bar
    
• Kõrgrõhulised
  
  • 4,8-6,2 bar
    
• Eriti kõrgrõhulised
  
  • 6,2-24 bar
    
• Madala rõhuga saab maanduda muru lennuväljadel
  
• Rehv koosneb:
  
• Sisekummita/sisekummiga
  
• Mustriks pikisuunaline joon
  
• ABS-pärit lennundusest
  

• Monokokk -kuju hoiavad ringribid
  
• Pool monokokk-lanzeronid stringerid karptala
  
• Kere koosneb sektsioonidest
  
• Põrand koosneb pikitaladest
  
• Tugevus väheneb keresektsioonide mikromõrade pärast
  
• Tiiva tagumise osa kinnituse juures on kõige suurem väsimus
  
• Keel beam - selle külge kinnitatakse telik-soomustatud põhi jne
  
• Peitepea kruvid
  
• Polt: töötab nii nihkele kui tõmbele. Polt on raskem kui teised
  
• Alumiinium needid
  
• 3 kihist lähevad needid läbi
  
• Õõnesneedid- mittemetalliliste materjalide ühendamiseks
  
• Lõhkeneet-tekitab korrosiooni
  
• Korrosioon
  
• Vastu aitab lendamine, mis aitab veel kerest lahkuda
  
• Väsimusnähtude leiukohad
  
• Fail safe. Sellepärast kärg, et takistada mõrade levikut
  
• Pingete kontsentratsiooni kohtade peal kõige suurem väsimusmõrade tekkekoht
  
• Puit konstruktsioonil puuduvad väsimusnähtused
  

• Suur probleem väikelennukite puhul, kuna karburaator läheb jääd täis
  
• Jää rikub ära tiiva profiili
  
• Saab tekkida siis kui õhuniiskus on üle 50%
  
• Jäätumise liigid
  
  • Härmatis -selge ilmaga õhukene teraline kiht, läbi kiudpilvede lennates tekib, peale starti kaob ise ära
    
  • Klaas jää: ei ole väga suure takistusega
    
    • Profiiljää
      
    • Sarvjää
      
  • Teraline jää: halva aerodünaamikaga, oluliselt ohtlikum kiht, õhusõiduk võib kaotada juhitavuse
    
  • Back snow matt jää kiht: erinevat liiki sademetega pilvest läbi lennates, kinnitub tugevalt tekib 0—10 kraadi juures
    
  • Mixed ice: kihiline,
    
• Väheneb tiibade tõstejõutekkimise võime
  
• Intensiivsuse järgi
  
  • Nõrk jäätumine kuni 0,5mm minutis
    
  • Mõõdukas kuni 1mm minutis
    
  • Tugev jäätumine üle 1mm minutis
    
• Kindlaks tegemine: varras kokpiti juures(hot rod/ black rod ice detector), spot lights - meeskonnaliikmetel võimalik tiibade härmatise võimalikkus
  
• Jäädetektorid:
  
  • Vibreeriv jäädetektor tekitatakse vibratsioon 40kHz
    
  • Rootor tüüpi jäädetektor:
    
  • Radioaktiivne jäätumisdetektor: strontsium, geiger loendur, mõõdab osakeste põrkeid kui hakkab tekkima jää kiht, siis tema osakeste vastupanu võime väheneb
    
• Tõrje
  
  • Freezing point depressant – FPD
    
    • Metüül etanool
      
    • Etanooli baasil jääsulatusvahendid peab tungima saba pinnani välja
      
  • Tiiva ja saba esiservad on kaetud augulise paneeliga, titaanist, augud tekitatud laseriga 0,1.0,2 mm, surutakse surve all välja, õhuvoolud viivad jää minema
    
  • Pneumaatiline meetod, tiiva esiservades kummimatid, kuhu saab suruda õhku, need purustavad jääd,
    
  • Kuuma õhuga : esiklaas, reaktiivmootoritega saab tiibade esipindu soojendada , mootori küljes on soojusvaheti(õhk)
    
  • Eraldi põletiga soojendi, eraldi ahi, kus puhas õhk soojeneb ja juhitakse tiivast läbi
    
    • Esiklaasil: kõige ökonoomsem,
      
      • suunatakse esiklaasi siseküljele(puuduseks soojuskadu ei pruugi suuta hoida esiklaasi puhtana),
        
      • Suunatakse kahe klaasi vahele kuum õhk, kasutatakse vanemat tüüpi lennukite puhul
        
      • Klaaside soojendamine väljast pool: klaasi ees väljaspool on pilud kuhu juhitakse soe õhk
        
    • Elektriline soojendus: Sisaldab kulda (juhib väga hästi soojust)
      
    • Kojamehi, wiper, suur kiirus tähendab 300 lööki minutis,
      
  • Elektriline soojendamine: kaetakse pind elektrit juhtiva värviga
    
    • Pääste trappide juures on soojendus, static pordid on soojendatavad
      
    • Propellerite jäävabaks hoidmiseks (jäätub voolundaja osa, laba tüveosa, keskosa) kui jäätub aktiivusus väheneb , oluline kuni keskosani hoida puhtana,
      
    • propelleri rummu taga olevas õnaruses on vedelik pumbatud, tsentrifugaal jõu mõjul läheb labasse
      
    • elektriline, igal labal on oma ketas
      

• kasutusel olevad kütused : AVGAS 100(suur plii sisaldus) (rohekas) ja AVGAS 100LL(väike plii sisaldus) (helesinine)
  
• osad võivad kasutada autokütust MOGAS 95 ja 98 võib tankida
  
• reaktiivmootoritel kütuseks JETA (rohkem USA) võib -40 kraadini kasutada ja JETA1
  
• JETB kuni -60 kraadini (segu petrooleumist ja bensiinist tihedus) mõeldud 15 kraadi juures bensiinil 0,77 petro. 0,82
  

• Põhi kulule lisaks 45 min reserv erand korras 30min reserv
  
• 3 eri liiki paagid
  
  • Pehmed paagid, kere või spets kohtades paksus 0,5 ja 1mm vahel kõige kergem marliit (kaks kihti nailonit ja kummeeritud kütusekindlaks)
    
  • Jäigad paagid-al sulamid , plastik .
    
  • Integraal paagid- integreeritud tiiva kessiooni sisse, polüsulfiidi baasil kutsutakse ka märjaks paagiks, sellepärast, et kui on väiksed väljaimbumised siis need on lubatud.
    
• Tankimine
  
  • Tankimisava tiiva keskosas gravitatsiooniga täidetakse, puudusteks vesi ja sademed võivad sisse sattuda, kütust võib üle voolata,
    
  • Survega täitmine, tiiva alaosas tankimisava, välistatud vee ja prahi sattumine paaki, 3 bar-i. Paneel tiiva alt käib lahti, on võimaliku jälgida paakides oleva kütuse hulka, on võimalik paake sulgeda, (suurte lennukite puhul),
    
  • Kui on lähenemas äikese pilv, tuleb tankimine katkestada
    
  • Vesi vajub kütusepaagi põhja, kausikujuline põhi, kus on dreenklapp, sealt saab vett välja lasta
    
  • Kui on vesi sees, siis ei tohi õhku tõusta
    
  • Mootori all võib olla kütusefilter, aeglustab liikumist, vesi vajub põhja ja siis võib vee välja saada dreen klapiga
    
  • Meh ja el. kütusepumbad , stardi ja maandumise ajal peavad mõlemad töös olema (rõhk peab suurem olema)
    
  • Trikilennukitel on kahel poolt paaki võimalik kütust võtta
    
  • Kui lennukis tulekahju siis tuleb koheselt sulgeda kütuse kraan
    
  • Kahe paagilistel on
    
  • Kui on pöörangud siis kulub ühes paagis rohkem kütust kui teisel
    
  • Suurtel lennukitel vesi nii suureks probleemiks pole,
    
  • Ohtlik on kui turboreaktiivmootorisse satub suur kogus vett ja korraga
    
  • Pumbad: Enamasti kasutatakse turbiintüüpi pumpa , kasutatakse ka tsentrifugaaltüüpi pumpa
    
  • Crossfeed system risttoite klapp
    
  • Jettison süsteem võimaldab kütust välja lasta lennukist
    
  • Lämmastik ei lase süttida
    
  • Osa kütust juhitakse lennuki tagaossa, lennuki trimmimiseks
    
  • Boeing 787 stabilisaatorisse on võimalik kütust pumbata
    
  • Kütusetorustik, mis läbib survestatud kereosa peab olema kahekordne.
    
  • Ujukiga kütusenäidik
    
  • Mahtuvuspõhiline mõõdik: vastavalt kütusetaseme muutmisele muutub õhu sisaldus torus (kaks dielektrikut)
    
  • Andurid mis tekitavad vibratsiooni, mõõdetakse millise sageduse juures läheb resonantsi
    

• Short takeoff and landing
  
• Enne teist maailmasõda , saksa Fieseler Fi 156
  
• 41 km/h maandumisel
  
• Propeller on muutuva sammuga
  
• Y=SC*C*(roo*vˇ2/2)
  
• Sai maanduda ettevalmistamata platsile
  
• Pinnakoormus oli 50kg /m^2
  
• Pärast sõda läksid laialdasemalt kasutusse seda tüüpi lennukid
  
• Dornier Do 27 A4
  
• Push Wheel-kasutab suure läbimõõduga rehve
  
• Paks tiivaprofiil, kannatab suurt kohtumisnurka
  
• Keerigeneraatorid
  
• ebasümmeetrilised stabilisaatorid
  
• 
  
• Paraplane
  
• Slot- esimene osa on lähedane algsele tiivaprofiilile, kuid tiiva ja selle vahel on ava
  
• C 130-levinuim transpordilennuk,
  
• Fowler tagatiib
  
• Airbus a400m Atlas
  
  • 8 labalised komposiidist propellerid
    
• Coanda efekt
  
  • Kaldtüüridel vähene mõju
    
• C 17 mootorid puhuvad tagatiibade peale,
  
• Stol lennukil puhuvad põlemisgaasid tiiva peale/alla, sealt on tahmane
  
• Stol lennukitel on mootorid tiibadele kõvasti lähemal