Arhitektuur-disain ja tarbekunst- Kontrolltöö (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Kunst ja disain

1. Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? Kuuluvad keskkonda kujutava kunsti hulka. Mõlemad on reaalsed, 3 dimensiooniga päriselu jaoks vajalikud. 2. Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? Disain on rohkem masstoodangule. Kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid. Ei ole masstoodang. On enamasti üksikud esemed. Disainil on tavaliselt rohkem esemeid. 3. Kes oli William Morris? Millised olid tema ideed, mille teostamisele ta pühendas oma energia ja varanduse? (lk 17-19) Inglise tekstiili disainer, luuletaja, kirjanik ja sotsiaalelutegelane. Ideid luua uut kunstide seintesse, asendada tahvelmaal monumentaal-dekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega

Kunstiajalugu

69

pdf

Modernism

17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta ­ luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1  17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad)

Antiik mööbel ja restaureerimine

6

pdf

Funktsionalism ja kontruktivism

klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end väljendama oma arhitektuurikeeles, mis omakorda tuleneb tehnoloogilistest saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuur pidi olema odav ja kiiresti teostatav. Sõjast tingitud ehitustegevuse seiskumise, uutest riigipiiridest põhjustatud põgeniketulva ja majanduskriisi tõttu oli nõudlus uute korterite järele suur. Tähtis oli, et saaks ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt. Välditi arhitektuurseid kaunistusi, kadus dekoor. Funktsionalismi printsiibi järgi pidi ehitise välimus tulenema tema otstarbest ehk funktsioonist, sellest ka stiili nimetuski. Muidugi pole

Arhdektuuri ajalugu

5

docx

Arhitektuuri teooria eksamiküsimused ja vastused

enda maja – malelauamustriga fassaad, pehmed, aga vertikaalsed jooned, Wiener Secessiongebäude (Sezessioni Hall)– gorgode maskid fassaadi friisil Josef Hoffmann- Stoclet villa Brüsselis –sopistused, huvitava kujuga põhiplaan, valge marmor, nurkades kuldne/pronksjas metallijoon, neli Heraklese figuuri hoiavad kerajat motiivi, kolm vertikaalset triipu . Viini juugendi käekiri.Otto Wagner – Viini arhitekt ja urbanist. maalitud fassaadid kaetud keraamilise plaadiga, maski ja kolme triibu motiivid, arhitektuur seotud tarbekunstiga –kahemõõtmelised taimornamendid näide: Hoiukassa Viinis- asjalikkus, realism; alumiiniumneetidega kinnitatud õhukesed marmorplaadid, klaaspõrand, juugendlik kaar.MAALILINE e DEKORATIIVNE JUUGEND – ART NOUVEAU - Belgia, Brüssel Värvid sidrunkollane, laimiroheline, purpur. Pika varre otsas ja lopaska õiega lilled

Ajalugu

2

docx

Juugendstiil

Antoni Gaudi – Sagrada Famiilia Kardinsein - Valged krohviga kaetud seintest sai üleni klaasist pind, peegelduv sein kaotab hiigelhoone raskuse. Ergonoomika - uurib inimesi psüühikat, kehaehitust ja liikumist eesmärgiga luua inimesele kõige sobivam keskkond. Less is more – „Less is more“ ehk „Vähem on rohkem“ väljendab veendumust, et just võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam. Kes seda põhimõtet järjekindlalt rakendama hakkas? - Mies van der Rohe oli saksa arhitekt, samuti Bauhausi kuulsaim arhitekt. Tema üks tuntum ehitis on „Seagram building“. Palun kriipsutage kaldkirjas trükitud tekstis valed variandid maha. Õige tekst: KRIIPSUTA MAHA VALED! Walter Gropius asutas 1919 aastal Weimaris esimese kunstikooli, kus õpetati ja loodi kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendavaks jõuks sai arhitektuur. Pingete tõtti ümbruskonnaga viidi kool üle Dessausse. Sinna ehitati ka Gropiuse projekti järgi ka uus funktsionalistlik koolihoone

Moeajalugu

62

pptx

Funktsionalism ja konstruktivism

parandada oma kunstiga elukeskkonda • Vastandus toretsevale juugendile • Soov mõjuda massidele • Väljendati süsteemsust, lihtsust ja korda (inspiratsioon kubismist, geomeetriast) • Funktsionaalsus ennekõike!  Kunstikool Bauhaus (1919- 1933) • Funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaik • Rajajaks Walter Gropius 1919. a Saksamaal • Kool tegutses algul Dessaus, hiljem Berliinis • Koolis õpetati visuaalseid kunste, neist olulisimad arhitektuur ja tarbekunst • Siin õpetasid ka V. Kandinsky ja P. Klee • Natside võimuletulek 1933. a lõpetas kooli tegevuse • Tänapäeval tegutseb Bauhausi hoones muuseum https://history-wiki.wikispaces.com/yr11_weimar_bauhau https://aehistory.wordpress.com/1919/10/08/1919-bauha s us-school Bauhaus 1919. a ja tänapäeval Funktsionalismi tunnused: – ei rõhunud isikupärale

Arhitektuuri ajalugu

6

docx

Konstruktivism

sajandi lõpu nn. tehnilisest romantismist. · Arvati, et tööstushoonel, masinal, tehnilisel seadmel on eriomane ilu, mis ilmneb tema töötamisel. · Mingeid kaunistusi pole vaja, lähtuda tuleb esmavajadusest. · Konstruktivistlik suund rõhutas vormi konstruktsiooni ja ülesehituse otstarbekust. · Funktsionalistlik suund koondas tähelepanu funktsioonile ja otstarbekusele. · "Mis funktsioneerib hästi, on ilus", väitis Saksa arhitekt Bruno Taut. · 20.sajandi konstruktivistlik suund sai alguse maalikunstis, kus hakati otsima universaalset ja täiuslikku ilu. · Seda hakati nägema geomeetrias ja geomeetrilistes kujundites. · Maalist kandus geomeetria-ülistus kõikidesse rakenduskunsti liikidesse. · Rakenduskunstis ja arhitektuuris nähti konstruktivismi kui üht osa funktsionalismist, mille omapära oli konstruktsioonide rõhutamine ja nähtavale jätmine.

Disainiajalugu

5

docx

Kaasaegsed arhitektuuristiilid ja esindajad

- avaldus eelkõige eramuehituses, kus eelistati traditsioonilist kõrget katust, tuttavaid materjale, kohalikke sõrestikehituse tavasid. - andis ääre- ja väikelinnadele koduse ilme. natsionaalsotsialismi ajal oli see nii Saksas kui Austrias riiklikult soositud. Hermann Muthesius- Deutscher Werkbund asutaja ­ eesmärk kõrvaldada vastuolu kunsti ja tööstuslike tootmismeetodite vahel. Luua side tootjate ja disainerite vahel. Leidis et saksa kunst toodab liiga palju prügi. Nõudis kunstitööstuselt soliidsust ja ilu. Vaimustus inglise maamajast. Võrreldes inglastega ei olnud sakslastel korralikku oma majatüüpi ja M. Võttis ülesandeks luua sakslasele maja. Historitsismi ja Saksamaal levinud ornamendilembuse alternatiivina nägi funktsionaalsust, tagasihoidlikkust, individuaalsust ja traditsioonilistele ja looduslikele materjalidele truuks jäämist. Maja peab täpselt sobituma funktsiooniga. Rõhutas praktilisust.

Arhitektuur

Kommentaarid (0)