Ujumine (0)

Ujumine

1.Mis on ujumine?

Ujumine on spordiala , kus võisteldakse vees ujudes.

2.Ujumisstiilid

Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis:

• Liblikujumine  e. delfiin : ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt.
  
• Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt , vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli , teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finišeerimine peab toimuma seliliasendis.
  
• Rinnuliujumine  e. konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finišiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, peale pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök.
  
• Vabaujumine e. krool : vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded.
  
• Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli. Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili-konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre ), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega.
  

"Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta.

3. Kroolitehnika

Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise
tehnika.
• Asend on voolujooneline/ veepiir kulgeb juuste joone otsmikul
• Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra
pöiad sissepoole
•  Hingamine  on õigesti ajastatud ja väljahingaminetugev/ hinga välja suu ja nina kaudu
• Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk
kõrgemal kui käelaba
• Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke
•  Haare  veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui
vastaskäsi on lõpetanud
•  Tõmme  algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus
küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha
keskjoonel
• Tõuke faasis  küünarliiges   paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt
taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars
• Tõukeliigutus on kiirenev
• Käsi väljub veest lõdvalt / pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi
ja õlavöö, alusta sissehingamist
• Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele / aseta käsi otse ette, lõpeta
sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast
• Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal
• Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal
• Väljahingamine on tugev
•  Rütm  on õige, käte liikumine on vastassuunaline
• Jalalöök algab puusast, põlved ei riku veepinda
• Jalalöök on tugev ja terav , veidi sissepoole surutud
• Pöiad on lõdvad
• Käsi asetatakse vette järsult, väike  sõrm  ees
• Haare alustatakse küllalt sügavalt
• Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega
• Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist
• Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub
• Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole
• Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja

4. Vettehüpe ehk start

• Istudes basseini serval , jalatallad vastu seina, käed väljasirutatud pöidlavõttes, pea õlavarte vahel. Viia põlved laiali ja suunata hüpe põlvede vahelt vette
  
• Sama, sirutada jalad põlvedest ning tõsta puusad
  
• Toetudes ühele põlvele, teise jala varbad üle basseini serva, nn. madalstardi asend , kallutada keha ette, tõugates pöiaga sirutada keha puusast
  
• Kergest kükkasendist, varbad üle serva, kukkuda pea ees vette
  
• Sama, tugeva äratõukega, keha kiire sirutusega
  

NB! Hoida varbaid võimalikult kaua basseini serval!

5. Kasutatud kirjandus

https://www.oesel.ee/arvi/kooliasjad/ujumine.pdf
http://she-marathon.blogspot.com/2013/01/ujumistehnika-kehaasend.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine_(spordiala)
http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaujumine