Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia 2. KT küsimuste kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega seletatakse liikide väljasuremist?
  • Milles seisneb kohastumine ning mis on selle tähtsus?
  • Milline on olelusvõitluse vajalikkus?
  • Milline tähtsus on eukarüootsuse tekkel?
  • Milliseid üldisi järeldusi võib teha arengust Maal?
Kokkuvõte prima teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2007-2010)
* 1. Osa – Mõisted (1p)
-) Analoogilised elundid – elundid, millel on sarnane funktsioon, kuid erinev välisehitus.
-) Divergents – üks liik mitmekesistub ja tekivad uued liigid (see on makroevolutsiooni osa).
-) Eukarüoot – päristuumne organism, millel on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid .
-) Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine.
-) Fossiil – kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid.
-) Geenisiire – erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine .
-) Geenitriiv – juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.
-) Homoloogilised elundid – sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid.
-) Konvergents – eri liikide sarnastumine samade keskkonnatingimuste mõjude tõttu. Nt kalal ja vaalal on mõlemal voolujooneline keha.
-) Liik – elusorganismid , kelle elutingimused on sarnased ja kellel on võimalik vabalt ristuda ning kes omavad üht levilat ehk areaali .
-) Makroevolutsioon – liikidest väljaspool toimuvad evolutsioonilised muutused.
-) Mikroevolutsioon – ühe liigi siseselt toimuvad evolutsioonilised muutused.
-) Palentoloogia – teadus, mis uurib möödunud aegadel eksisteerinud organisme.
-) Populatsioon – ühe liigi isendite kogum kindlalt maa-alal, kus on võimalik nende vaba ristumine (nt. Saaremaa rebased).
-) Prokarüoot – eeltuumne rakk , millel puudub kindlate piiridega rakutuum ja piiritletud membraansed organellid.
-) Rudimendid ehk vestigaal – mandunud elundid, mis on kaotanud oma algse funktsiooni ja pole täielikult välja arenenud.
* 2. Osa – Kas väited on tõesed või valed? Paranda ( kirjutan vaid õiged vastused) (2p)
-) Dinosauruste väljasuremine oli makroevolutsiooniline protsess.
-) Esimesed elusorganismid ilmusid Maale 3,7… 4 miljardit aastat tagasi.
-) Esimesed imetajad ilmusid keskaegkonnas.
-) Esimesed inimlased erinesid inimahvidest peamiselt suurema peaaju poolest.
-) Hulkraksed organismid tekkisid aguaegkonnas.
-) Lõhestav valik seiseb kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises.
-) RNA moodustumine oli elutekke esimene aste.
-) Uus täiuslikum organismitüüp võimaldab asustada uusi keskkondi.
-) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon.
* 3. Osa – Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p)
-) Elu tekkele eelnes: keemline evolutsioon .
-) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele: kahjulikud.
-) Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid: püstised inimesed.
-) Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 4 miljardit aastat tagasi.
-) Kaasaegsed inimesed kuuluvad liiki: tark inimene.
-) Linnud põlvnevad: roomajatest.
-) Linnu tiib ja inimese käsi on: homoloogilised.
-) Mikroevolutsioon on: liigisisesed evolutsioonilised muutused.
-) Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: 100 tuhat aastat tagasi.
-) Organismi sarnasus mõne teise liigiga on: mimikri .
-) Protobiontideks nimetatakse: esimesi elusolendeid Maal.
-) Tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: suguline valik.
-) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on: populatsioon.
* 4. Osa – Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) - see esines vaid ühes töös‼!
-) Cuvier seletas organismide väljasuremist globaalse katastroofiga.
-) Elu tekkele järgnes sotsiaalne evolutsioon.
-) Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel.
-) Sugupooltevahelisi erinevusi põhustab suguline valik.
* 5. Osa – Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid!
-) Iseloomusta inimese evolutsioonietappe. (8/8p)
*) Kõige esimeseks etapiks võib pidada australopiteekuse tulekut, kes oma arengus lahknes kaheks: siredaks ja robustseks. Evolutsiooni seostatakse eelkõige sireda australopiteekusega.
*) Sellest järgmine on homo habilis ehk osav inimene (2-2,5 miljonit aastat tagasi), kes oskab valmistada juba lihtsaid kivist tööriistu.
*) Järgneb juba homo erectus ehk püstine inimene. Tema valmistas tööriistu, tundis tuld ning rändas esimesena ka Aafrikast välja.
*) Järgmine etapp on homo sapiens ehk tark inimene, keda peetakse kõikide tänapäevaste rahvaste ja rasside eellaseks, umbes 40000- 50000 aastat tagasi oli homo sapiens asustanud kogu Vana Maailma. Homo sapiens panigi aluse tänapäevasele inimesele, keda nimetatakse ka homo sapiens sapiensiks.
*) Samal ajal eksisteerisid ka neandertaallased kuid perekonda homo nendega ei seostata.
-) Iseloomusta inimese peamisi erinevusi inimahvidest (8/8p)
*) Inimene liigub kahel jalal, inimahv peamiselt neljal .
*) Inimene suhtleb väljakujunenud keele ja sõnade abil, inimahvil on žestid ja häälitused.
*) Inimese karvkate on osaline ja moondunud, inimahvil täielik.
*) Inimese mõtlemine on abstraktne, praktiline ja ideoloogiaid täis; inimahvil peamisel praktiline.
*) Inimene kasutab ära tehnoloogia arengut ja käsitsi valmistatud tööriistu; inimahvil on algsed töötiistad.
*) Inimese selgroog on S-kujuline; inimahvil vaid ühe kõverusega.
*) Inimese sünnijärgne areng on pikem protsess, vastsündinu on väetim ning mitte nii välja arenenud, kui inimahvil.
*) Inimese ajumaht on 3-3,5 korda suurem, kui inimahvi oma.
-) Iseloomusta keemilise evolutsiooni etappe? (3/3p)
*) I etapp – erinevate gaaside reaktsioonil tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (nt aminohapped ja suhkrud).
*) II etapp – nende orgaaniliste ühendite polümeriseerumine ehk polüpeptiitide teke.
*) III etapp – polüpeptiitide organiseerumine molekulide kogumikeks.
-) Kas elu võiks Maal tekkida ka praegu? (2/2p)
*) Ei võiks, kuna isegi kuntslikult pole suudetud tänapäeval elu tekkeks vajalikke tingimusi luua. Isegi kui tekiks organism, tarvitataks ta teiste poolt kiirelt ära.
-) Mida tähendab „Kambriumi plahvatus“, kuidas selle toimumist seletatakse. (2/2p)
*) See on piltlik väljend kambriumi aegkonnast, kus kujunesid välja pea kõik paeguste organismitüüpide eellased.
-) Millega seletatakse liikide väljasuremist? (2/2p)
*) Liikide väljasuremist võib seletada sellega, et kuna ükski liik ei saa lõpmatult evolutsioneerida. Lõplik kohastumine pole võimalik ja seetõttu tekivad uued liigid, kes suudavad vastavas keskkonnas paremini toime tulla ning seega süüakse vanemad ja nõrgemad loomad ära.
-) Milles seisneb kohastumine ning mis on selle tähtsus? (3/3p)
*) Kohastumine seisneb evolutsioonilises adaptsioonis, kus kõigi liigi/populatsiooni isendite ehitus ja talitlus muutub keskkonnas paremaks toimetulekuks. On vajalik keskkonnategurite talumiseks ja eluspüsimiseks.
-) Milline on olelusvõitluse vajalikkus? (2/3p)
*) Olelusvõitlus on oluline toiduahelas, sest aitab kohastuda erinevate keskkonnatingimustega, hoides tasakaalu liikide ja populatsioonide kujunemisel, kuna ellu jäävad vaid tugevamad.
-) Milline tähtsus on eukarüootsuse tekkel? (3/3p)
*) Parem tööjaotus rakusiseselt.
*) Lihtsa pooldumise asemel tuli mitoos .
*) Kujunes välja ka meioos ning suguline paljunemine.
*) Eukarüootide teke võimaldas välja kujuneda ka hulkraksetel.
-) Milliseid üldisi järeldusi võib teha arengust Maal? (3/3p)
*) Elusorganismid said alguse lihtsa ehituse ja struktuuriga elusolenditest.
*) Aja jooksul on organismide ehitus järjest keerukamaks muutunud ja täiustunud.
*) Palju liigid on välja surnud.
*) Arenguetappide vahel on esinenud ka vaheetappe.
-) Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus. (3/3p)
*) Looduslik valik on ebavõrdne paljunemisvõime ning ellujäämine, mis on tingitud nii isendi individuaalsetest iseärasustest kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on see seetõttu, et puhastab loodust nõrgematest isenditest, sest vaid tugevamad jäävad ellu.
-) Selgita endosümbioosi hüpoteesi? (3/3p)
*) Endsümbioosi hüpoteesi järgi liitusid ??????? prokarüootidega aeroobsed ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul ehk aeroobsete juhul mitokondrid ja teisel juhul tulid plastiidid (kloroplastid). Oluline on see seetõttu, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud . Endosübioosi hüpotees seletabki seda, kuidas rulid prokarüootide asemel eukarüoodid ja kuna eukarüootide puhul tulid veel mitoos, meioos, parem tööjaotus rakus ja elu hakkaski edasi arenema.
Bioloogia 2-KT küsimuste kokkuvõte #1 Bioloogia 2-KT küsimuste kokkuvõte #2 Bioloogia 2-KT küsimuste kokkuvõte #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sander Gansen Õppematerjali autor
(prima)

Sarnased õppematerjalid

Evolutsioon
7
doc

Evolutsioon

EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aegkondadeks ja aegkond ajastuteks

Bioloogia
Evolutsiooniõpetus - mõisted
5
docx

Evolutsiooniõpetus - mõisted

Mõisted Evolutsioon - Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu Bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni Füüsikaline evolutsioon - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke Keemiline evolutsioon - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised molekulid Fossiil - organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Kambriumi plahvatus- piltlik väljend, suhteliselt lühikese aja jooksul kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid Kunstlik valik - inimese huvidele vastavate tunnustega isendite (eba)teadlik valimine suriaretuses ning sobimatute kõrvaldamine Looduslik valik - Isenditel individuaalne muutlikkus Olelusvõitlus - Organismid sõltuvad: elupaiga sobivusest, sugupartneri otsimisest, toidu hankimisest, toimetulekust konkurentidega jne... Mandunud elund - Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jääkmoodustis (pimesool, ?

Bioloogia
Evulutsiooniteooria kujunemine
16
doc

Evulutsiooniteooria kujunemine

EVOLUTSIOONITEOORIA KUJUNEMINE Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks e bioloogiliseks evolutsiooniks. Muutused on kindlasuunalised ja pöördumatud. Elu tekkis Maal u 3,7-4 miljardit a tagasi. Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsialne evolutsioon Arenemislugu: elu algus VEES! 1. nn ürgpuljongis isepaljunevad biomolekulid (geenide esivanemad) 2. biomolekulid koondusid pikemateks ahelateks (viirused ja praeguste kromosoomide esivanemad) 3. need koondusid bakteriteks 4. bakterite sümbioosi tulemusena eukarüootsed ainuraksed (u 2 miljardit a tagasi). 5. need ühinesid kolooniateks ja hulkrakseteks organismideks (vetikad 1 miljard a tagasi) 6. hulkraksed koondusid kolooniateks või lausa eusotsiaalseteks ühiskondadeks 7. hulkraksete eri liigist organismide vaheline sümbioos (samblikud) EÜ-tüübi eelised: Vanimad elusolendid seega pr

Bioloogia
Evolutsioon
3
doc

Evolutsioon

Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Ru

Bioloogia
Evolutsiooniõpetus mõisted-võrdlus-nimeta
4
doc

Evolutsiooniõpetus mõisted, võrdlus, nimeta

EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon ­ mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo ­ elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo ­ aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo ­ lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil ­ organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus ­ hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik ­ inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik ­ organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus ­ isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund ­ taandarenenud elund 11)

Bioloogia
Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2
8
docx

Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2

Kordamisteemad kontrolltööks Evolutsioon_2 Kohastumine, kohanemine, kohastumus ehk adaptatsioon (organismirühm) ja kohanemus (üksikisend). Mimikri. Näited ehituslikest, talitluslikest (füsioloogilistest) ja käitumuslikest kohastumustest. Kohastumuste suhtelisus (nt ajas, ruumis/elupaigast sõltuv, üksikisendile kahjulik/liigile kasulik). KOHASTUMUSED- kõige väiksemad evolutsioonilised muutused (mikroevolutsioon) KOHASTUMUS- organismirühma isendite kasulik, geneetiliselt kinnistunud omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks ● NB! Indiviid/isend kohaneb. Organismirühm kohastub. KOHASTUMINE- protsess, mille tulemus on kohastumus. KOHASTUMUSED AVALDUVAD: ● ehituses (kuju, värvus jne) ● füsioloogias (fotosünteesi eripärad, ‘’antifriis’’ putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel) ● käitumises (lõimetishool, ränded, pulmamängud) ● EHITUSLIKUD KOHASTUMUSED: lendamiseks,

Evolutsioon
Kordamine EVOLUTSIOON 2
4
doc

Kordamine EVOLUTSIOON 2

Mis on evolutsioon, millisteks vormideks see jagatakse? Eluslooduse ajalooline areng, mille liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinesid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- Inimühiskonna areng 2.Nimeta tähtsamad evolutsioonitreooriate kujundajad ja nende teooriate põhiseisukohad. Teadlaste arvamused: Georges Cuvier: · Kõik liigid on algselt loodid ja muutumatud. · Mida sügavama kihid, seda erinevamad on kivistised võrreldes elavate organismidega. Oli seisukohal, et varem elanud organismid on hukkunu

Bioloogia
Evolutsiooni tõendid-elu päritolu
5
doc

Evolutsiooni tõendid, elu päritolu

Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun