Evolutsioon (0)

EVOLUTSIOON
1.Mis on evolutsioon?
Eluslooduse ajalooline areng,mile liikuma panevaks jõuks on looduslik valik.
2.Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta.
On võitlus ellujäämise ja järglaste andmise pärast. Põhjustab paljunemise intensiivsus.
1)Liigisisene olelusvõitlus-ühe ja sama liigi vahel smade keskonnatingimuste või toidu pärast nt:lõvid, porgandid
2)Liikide vaheline olelusvõitlus- eriliikide vaheline olelusvõitlus. nt:gepard ajab antiloopi taga, umbrohi ja karul
3)Eluta loodusteguritega- elutaloodusega olelus võitlus. nt:loomad ja matsatulekahju, puud ja äike.
3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused)
On nende isendite ellujäämine ja võimalus anda järglasi, kellel on võrreldes teistega mingid eelised kasulikumate tunnuste näol. Võimalik tänu erinevustele sama liiki isendite vahel. Tagajärjed:
1)
kohastumine , 2) uue liigi tekkimine
4.Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel.
Kohastumine on mingil organismirühmal tema elukeskkonnas kõige kasulikumate tunnuste kujunemine...Loomadel: Kaelkirjakul pikk kael , karu talveunes pole süüa, rohutirts roheline, lindude ränna lõunasse pole toitu, kala ujub vees keha voolujooneline.
Taimed:Talvel lehed langevad , et hoida kokku vett. Okastest aurab vähe vett välja sellepärast on männil okkad, pöravad lehed päikese poole
5.Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid.
Tähendab ,et kohastumused ei ole täiuslikud. Nad on kasulikud ainult mingites kindlates tingimustes.
NT:Jänesel valgest kasukast kasu talvel, rohelisel rohutirtsul kasu rohelisest värvusest kui on rohus .
6.Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus).
Liiki eristab ristumisbarjäär-erinevad liigid omavahel ei ristu
1)Uus liik tekib lähteliigist kui sellest eraldub rühm isendeid.2)Eraldunud isendite rühm ei saa füüsiliste tõkete tõttu ristuda lähteliigiga.3)Mõlemad kohastuvad erinevalt.4)Kujuneb välja ristumisbarjäär.5)On tekkinud uus liik.
7.Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia ?
Kivimite järgi on võimalik teha kindlaks, millised organismid on kunagi maal elanud.
palentoloogia-Teadus mis uurib surnuid organisme ,võib otsustada kes on kelle sugulane.
8Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia?
Võrdleb erinevaid organisme omavahel ja saab otsustada nende ühiste esivanemate üle.
9.Mis on homoloogilised elundid , rudimendid, atavismid , too näiteid.
Homoloogilised elundid on elundid ,mis on organismis sarnase päritolu ja sarnase ehitusega ja võivad täita erinevaid funktsioone.NT:esijäsemed linnul ,nahkhiirel, mutil, inimesel, kaktusõied, roosiõied, (roosil lehed, kaktusel okkad )
Rudimendid on mandunud elundid, mis on kaotanud oma tähtsuse ja taandarenenud, kuid tõendavad meie sugulust neid elundeid kasutavate organismidega.
NT: kõrvaliigutajalihased, ussripik, õndraluu, tarkushambad
Atavismid: kaugete eellaste tunnuste taasilmnemised, mis näitavad järelikult põlvnemist.
NT:saba, lauskarvkate, paljunisalisus.
10.Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia ?
Embrüoloogia: sarnasused loodetel tõendavad organismide sugulust ja põlvnemist.
Molekulaarbioloogia: DNA võrdlemine näitab erinevate organismide sugulust.
11.Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik
Valge ristik : riik: taimeriik , hõimkond: katteseemnetaimed , klass: kaheidulised , selts: oalaadsed, sugukond: liblikõielised, perekond: ristik, liik: valge ristik.
Suur- kapsaliblikas : riik: loomariik , hõimkond: lülijalgsed, klass: putukad, selts: liblikalised , sugukond: põualibliklased, perekond: kapsaliblikas, liik: suur-kapsaliblikas.
12.Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid?
1) füüsikaline evolutsioon: universumi tekkimine, päikese tekkimine. 2) keemiline evolutsioon: kõik elueelsed protsessid a) esmase atmosfääri moodustumine, b) ürgookeani tekkimine, c) anorgaanilistest ühenditest orgaanilised, d) moodustuvad esimesed organismid. 3)bioloogiline evolutsioon. Esmased organismid olid eeltuumsed ainuraksed olevused(ürgbakterid)
13.Kirjelda loomariigi arengut.
Vanaaegkonna alguseks olid olemas selgrootute rühmade esindajad, esimesed selgroogsed olid kalad , kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad , keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud. See oli dinosauruste ajastu. Roomajatest kujunesid esimesed imetajad ja arenesid ka esimesed lindude eellased. Keskaegkonna lõpus surid hiidsisalikud välja. Uusaegkonnas muutusid valitsevaks imetajad, säilisid väiksemad roomajad.
14.Kirjelda taimeriigi arengut.
Ürgaegkonnas tekkisid eeltuumsed ainuraksed olevused(ürgbakterid), kellest kujunesid päristuumsed ainuraksed. Aguaegkonnas olid taimedest ainuraksed ja hulkraksed vetikad. Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed maismaataimed - ürgraikad. Taimedest oli veel samblad , sõnajalad ja paljasseemnetaimed . Keksaegkonnas kujunesid esimesed katteseemnetaimed ehk õistaimed. Uusaegkonnas jätkus õistaimede areng, säilisid samblad , vähesed paljasseemnetaimed ja väiksemad sõnajalgtaimed.
15.Kuidas algas inimese areng?
60-70 miljonit aastat tagasi esimesed primaadid.
6milj. a tagasi eraldusid inimeste ja inimashvide arengu liinid
4milj a tagasi astralapoiteekused, 2milj a tagasi osavinimene , 1.8milj a tagasi püstiinimene,
100-200tuh. a tagasi neandertaalane, 4tuh a tagasi homo sapiens
16.Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest.
Australopiteek-4milj a tagasi, kujunesid Aafrikas, kõndisid püsti maapinnal,elasid suurte karjadena,toitusid taimsest toidust, tohutu suured hambad ja lõuad,natukene üle meetri pikad , suhtlesid zhestidega.Osav inimene-2milj a tagasi, hakkas kasutama ja valmistama tööriistu. Püstine inimene-1,8 milj a tagasi, hea kõndija,lühikesekasvulisemad, jahimees ,kasutas kõikvõimalikke tööriistu,täiustusid suhted,tule kasutuselevõtt, ebameeldivus: Sünnitamine muutus raskeks, vähearenenud lapsed. Neandertaalased -200-100 000 a tagasi, elasid Euroopas,koobastes,olid väga head jahimehed ja kütid, kasutasid rõivaid, tuld , kõne ja sotsiaalsed suhted. Tänapäeva inimene-40 000 a tagasi, pikem,sihvakam, füüsilise ja vaimse töö tegemise võime,kõne abil suhtlemine ja sümbolilise keele teke,
17.Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse?
Põhirasse on kolm(4).( negriidid, europiidid ,mongoliinid,( aborigeenid *))Neid eristatakse esimese järgu tunnuste alusel:1)nahavärv 2)juustevärv ja kuju 3)nina suurus ja huulte kuju 4)silmade kuju 5) habeme kasv
22 rassi ja neid määravad teist järku tunnused:1)peakuju 2)näokuju ja mõõtmed 3)kehaosade mõõtmed
18.Millised on europiidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega?
Hele nahk(et tekitada Dvitamiini), heledad kuni tumedad lainelised juuksed, kitsas nina(et õhku soojendada ), kitsad huuled, tugev habemekasv.
19.Millised on negriidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega?
Tumenahk,tumedad krässus juuksed(et peanahka õhutada),lai nina(et ei soojendaks väga õhku pigem jahutaks) ja paksud huuled.
20.Millised on mongoliidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega?
Kollakas kuni punakas nahk,tumedad ja sirged juuksed, nõrk habeme kasv, pilukil silmad(kaitseks tuule eest)