rooliseadmed, - ). Ahtri pealveeosa on laiem ja see kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, sea l asub tavaliselt sildumistekk. Ahtertääv Teraslaevade algusaastatel kasutati ahtertäävides neljakandilisi talasid. Praegu on need tavaliselt voolujoonelised valudetailid või terasplaatidest kokku keevitatud sektsioonid. Kuju ja tüüp sõltub kasutatavast roolist. ÜHE SÕUKRUVIGA Balanseerimata rooli pöörab rooli paller roolisamba poltide ja aasade peal. Rool on voolujooneline seest õõnes sektsioon, millel on kindlate vahedega roolihinge aasad. Balanseeritud roolidel pole tavaliselt roolisammast, vaid on jalas mille külge kinnitub rooli alumine laager ja üleval on rooli kronstein Kahe sõukruviga laevade ahtertääv Puudub (tavaliselt) sõukruviava. Balansseerimata rooli korral tehakse tääv lihtsast teraslatist või valuprofiilist. Balanseeritud rooli korral on tääv jalasega , mille külge kinnitub rooli alumine laager, või töötab rool ripproolina
Tavaliselt koeb ta metsaalustes lompides, kuid 1990. aastate algusest on liik jäljetult kadundu. Eriti ohustatud on inimahvid, troopikalinnud ja paljud kahepaiksed. Hoomatavas tulevikus see langustendents jätkub, kuna evolutsioon loob uusi liike märksa aeglasemalt, kui on praegune väljasuremistempo. KONVERGENTS Omavahel suguluses mitteolevate loomade juures kohtab väga silmatorkavaid sarnasusi. Näiteks hai ja delfiin on põhiomadustelt väga erinevad, kuid mõlemal on voolujooneline keha ja püstine seljauim kehakuju, mis annab neile vees nii kiirust kui ka tasakaalu -, muttidel ja kukkurmuttidel on aga terve rida maa all elamiseks kohastumisel kujunenud ühisjooni. Väga sarnased on ka taandurid ja pimelikud, kuigi esimesed on roomajad ja viimased üpris iseäralikud kahepaiksed. Niisugused sarnasused juhtuvad evolutsiooni konvergentsist, kus looduslik valik tingib samasuguseid kohastumusi teatud eluviisiga, vormides
erinevatest alamliikidest. Alamliik on ta sellepärast, et täielikult ei ole ristumine teiste sama liigi isenditega välistatud. 3. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). Uimede nimed, uimekiirte tüübid, lõpuspiid, küljejoonesoomused. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka 3 maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Päripäeva lugedes on kala uimed seljauim (D), sabauim(C), pärakuuim(A), kõhuuimed(V), rinnauimed(P). Omaette nähtus on rasvauim(ad) .
rooliseadmed, - ). Ahtri pealveeosa on laiem ja see kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, seal asub tavaliselt sildumistekk. 1-paller (rudder stock, ) 2- ahtertäävi silm (boss, ) 3- ahtertääv kruvitääv Stern frame ) 4- tald 5-roolileht 6- roolikand (skeg, ) 7-roolipost (rudder post, ) Roolisaht Sõukruviava. Ühe sõukruviga laeva ahter Balanseerimata rooli pöörab rooli paller roolisamba poltide ja aasade peal. Rool on voolujooneline seest õõnes sektsioon, millel on kindlate vahedega roolihinge aasad. Balanseeritud roolidel pole tavaliselt roolisammast, vaid on jalas mille külge kinnitub rooli alumine laager ja üleval on rooli kronstein Kahe sõukruviga laeva ahter Puudub (tavaliselt) sõukruviava. Balansseerimata rooli korral tehakse tääv lihtsast teraslatist või valuprofiilist. Balanseeritud rooli korral on tääv jalasega, mille külge kinnitub rooli alumine laager, või töötab rool ripproolina.
2 millest vesi üle voolab. Harja paksuse järgi liigitatakse 3 rühma: 1) õhuke ülevool puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga, nii nagu õhukeses seinas oleva ava puhul. <0,5H. Kasut mõõteülevooludena, veskipaisjärvedel. 2) Eriprofiilülevool läve laius jääb vahemikku 0,5H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline. 3) Lailäviülevool on rõhtne lävi, mille laius (pikkus) =2h...10H. Arvutatakse ka voolu kitsendavaid läveta ehitisi, nt teetruupe, väikesed sillaavad. Kui alumise bjefi vesi voolamist üle ülevoolu ei takista, on ülevool uputamata, kui aga takistab, siis uputatud. Põhivalem: Q=mb(2g)*H03/2, kus H0=H+0v02/(2g) on dünaamiline surve, b ülevooluava laius ning m ülevoolutegur, mille väärtus oleneb ülevoolu ehitusest. 14.Õhuke ülevool, kasutamine,
tekkeni Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (nt. perekong, selts, klass) Makroevoltusioon: Progress ehk täiustumine, regress ehk mandumine Divergents ehk mitmekesistumine paljusus: · Eukarüoodid seenteks, taimedeks loomadeks · Õistaimed korv-, huul- ,liblikõielisteks · Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal Konvergents ehk sarnastumine - nt. vaalal ja kalal voolujooneline keha Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · Aluseks on muutused pärilikus infos · Mitmekesistumine Erinevused: · Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
o Uue organismitüübi arenguvõimelisusest Progressi ulatuses ja suurusest o Elupaikade mitmekesisusest o Uute org. tüüpide teke rikastab olemasolevaid ja loob uusi ökosüsteeme Nt vetikate levik vees, maismaataimede või õistaimede levik 7.2.3 Konvergents ehk samastumine · Erineva pärisoluga organismide sarnastumine samades elutingimustes o Sest siis nad saavad hakkama, pealegi nad söövad sama toitu, vees on voolujooneline keha samal ajal kui õhus peab olema võimalikult kerge keha · Kala, vaala, hülge kehakuju · Analoogiliste elundite teke - väliselt sarnased, sama ülesandega, eri päritolu, tekivad konvergentsil · Homoloogilised elundid - viitavad ühistele eellastele, kuigi kujunevad erinevaks, tekib divergentsi teel 7.2.4 Makroevolutsiooniliste muutuste teke · Uute geenide teke o Algab geenide kordistumisega + mutatsioon · Geenide aktiivsuse reguleerimine muutub
pingviinid elavad Antarktikas. Keiserpingviin sukeldub 250m. sügavusele ja võib seal olla 20 min. Ta ujub 30 km/h. Keiserpingviinid munevad otse merejääle sügisel, just enne seda kui emaslind merele läheb. Mune hauvad isalinnud 2 kuud ja pärast koorumist tulevad emaslinnud merelt ja lasevad näljased isalinnud sööma. Poegade üleskasvatamine võtab aega 4 kuud. (Colvin, Speare 1996, Lk 74) Keiserpingviinid on suurimad pingviinid – 1, 2m pikad. (Feltwell, 1996, Lk 10) Neil on voolujooneline veeeluks kohastunud keha, lühikesed tiivad talitlevad aerudena, ujulestadega jalad aitavad sukelduda. Kuival maal paterdavad või libistavad end kõhuli mööda lund. Merest viskuvad nad jääle suurelt kiiruselt ja maanduvad jalgadele. Pingviini sulgede otsad keerduvad sissepoole, et vältida soojusekadu. Udusuled hoiavad soojust keha lähedal- tuul ja vesi ei pääse neist läbi. Nad on nii hästi polsterdatud, et võivad üle kuumeneda. Kogu keha katavad tuhanded väikesed suled
www.jahindusinfo.ee Eestis elavad kiskjalised Kärplased: Metsnugis ja kivinugis e kodunugis on enam-vähem ühesuurused, koheva sabaga kiskjalised. Teistest väikestest kärplastest on nad pisut suuremad -kõrgemate jalgadega ning kehavärvus varieerub pruunist hallini. Mets- ja kivinugisel saab vahet saab teha rinnalaigu kuju ja värvuse alusel. Metsnugisel on see reeglina kollakas kuni oranz ja aheneb allosas. Kivinugisel on rinnalaik valge või kollakasvalge ning see hargneb esijalgadel kaheks. Metsnugis (Martes martes) www.jahindusinfo.ee Eelistavad erinevaid elupaiku: metsnugis, nagu nimigi ütleb, on rohkem seotud metsadega ning kivinugis kultuurmaastikega. Kuna metsnugise tallapäkad on karvased, on kerge teha vahet mets-ja kivinugise jälgedel (kivinugise tallapäk...
(kurrustumine). Kehasisese toese teke. Mitmekesistumine samal tasandil konkreetsete tingimustega kohastumine (muutused vastavalt keskkonnale). Tekkisid erinevad seltsid ja sugukonnad. a) lahknemine ehk divergentsi ühe algse rühma lahknemine uuteks (putukad) b) konvergents erinevate arengutasemetega organismide sarnastumine vastavalt elukeskkonna tingimustega (jõehobu-konn-krokodill jalad kohendunud ujumiseks). Kala-vaal voolujooneline keha, kalade uimed ja vaaladel loivad, mõlemal sabauim liikumiseks. Evolutsiooniline regress organismi taandareng, lihtsustumine ( ei põhjusta väljasuremist). Näiteks parasiitidel mõned elundkonnad taanduvad, pole enam vaja. Paeluss ei vaja seedeelundkonda jm. Parasiit taimedel arenenud õis ja ei vaja lehti (seenlill). Mõnedel lindudel pole vaja kellegi eest põgeneda ja lennata pole vaja, seega lennuvõime kaotanud (jaanalinnud).
Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged 2 Vaalad Vaalaks muutumine: Vaalad pärinevad neljajalgsetest imetajatest,kes siirdusid miljonite aastate eest merre.Miljonite aastate vältel kohastusid nad tasapisi uue keskkonnaga,nende keha muutus voolujooneliseks ja karvkate kadus.Nende ninasõõrmed nihkusid pealaele,et oleks kergem hingata.Vaalade saba muundus võ...
Uute keerukamate, Eri elupaikades algtüüpide Eri päritolu organismid sarnastuvad täislikumate lahknemine uuteks liikideks. sarnastes tingimustes. organismitüüpide teke. · Prokarüootidest · Eukarüootide lahknemine · Vaalal ja kalal on eukarüoodid. seenteks, taimedeks, voolujooneline keha. · Ainuraksetest loomadeks. hulkraksete teke. · Organismide kohastumine · Uute kudede, elus vees, maismaal organite areng. Kasutatakse paremini Sültub organismitüübi keskkonda. arenemisvõimest. Elupaikade mitmekesisusest. Mikro- ja makroevolutsiooni võrdlus SARNASUSED: ERINEVUSED:
viimastel aastatel mererannikule. Siin elavad enamasti üksikud ja hõivatud kodupiirkondadest välja tõrjutud loomad. Talvise jääkatte tekkides on nad sunnitud naasma jõgedele, kus leidub sobivaid varjeid ja vette pääsemise kohti (Laanetu, 2007). 4. ELUVIIS 9 Saarmas on poolveelise eluviisiga imetaja. Tema sale, voolujooneline keha, tüürina töötav saba, ujulestadega varustatud jäsemed, tihe karvkate, mis määrituna nahas leiduvate rasunäärmete eritisega ei märgu, suletavad kuulmekäigud kõik need on kasulikud kohastumiseks eluga vees. Vees leiab ta kaitset vaenlaste eest, toitu, vett kasutab ta enamail juhtudel liikumisteena ühest kohast teise minekul. Sellest tingitult on saarma elu tihedalt seotud mitmesuguste veekogudega jõgede, järvede, ojade, rannikualadega. Saarmas on kiire ja osav ujuja
oma silmadega näevad nad teravalt 10 m kaugusele.ehmestiivalised.elavad enamasti veekoguse läheduses. Toitumine Püüavad toitu otse lennult.väiksemad putukad. Paljunemine Vastsed arenevad veekogudes kehaehitus Ehmestiivalised.nagu kiilid Toitumine Taim või loom toidulised Paljunemine Valmikud on peente karvakestega kaetud tiibadega.vastsed elavad veel KALAD Keha on voolujooneline Kergem ujuda Seljauimed Liikumis kiirus ja suund Küljejoon on orienteerumiseks Tajub vee liikumst Keha katavad soomused Kaitsevad kala keha Ujupõis Sellega saab kala sukelduda ja üles tõusta Lõpuse kaas on lõpuste kaitseks Kalade osa looduses:toiduks loomadele, KAHEPAIKSED Eluviis: · Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal · Kahepaiksed on kõigusoojalised
Nende abil saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda süsihappegaasi. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Kohastumise selgitus Keha kuju Keha on valdavalt lapik, külgedelt kokku surutud. Voolujooneline keha vähendab vee takistust ja hõlbustab kiiresti ujumist. Keha värvus Värvus sõltub veekogu värvusest ja sellest, kui sügaval kala elab. Kala selg on enamasti tumedam ja kõhupool heledam. Veepinna lähedal elavad kalad on sinakasrohelistes ja põhjakalad mustjas-pruunides 34 toonides
ümberkristalliseerumisel ehk moondumiusel tekkinud uued kivimid. Eristatakse kolme moondetüüpi: regionaalmoone(litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades), kontaktmoone(maakoores tardunud magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid), purustusmoone(murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel). Nt. Gneiss(regionaalmoondel tekkinud, vöödiline); Marmor(tekib karbonaatkivimite moondel, värvus varieerub valgest mustani, ilus voolujooneline tekstuur). c. Settekivimid – tekkinud kuhjunud murenemis-keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Enamasti kihilised, neis leidub loomade ja taimede fossiile ehk kivistisi. Nt. Kivisüsi(tekkinud maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel, musta värvi); Põlevkivi(pruun kivim kus torkavad silma valged lubiskeletid); Liivakivi(Eestis
Pilt 5. Joonis 1. Kogre ja kuldkala võrdlus. (I. Pradvin ,,Jutustus kalade elust) 7 2. Kalade välisehitus Pilt 6. Kala välisehitus (www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) Kehaosad on: pea, kere, saba ja uimed. Kalad on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli jooksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsemise staadiumist. · lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. · Soomused paiknedes üksteise peal soodustavad liikumist · Uimed võimaldavad liikuda soovitud suunas
· Elupaigad- liiva- ja männimetsad- varkuss, vees- krokodillid, kilpkonnad, maismaal- kolmkonnad. · Osa looduses- toiduks, nahast valmistatakse kingi, kotte, tarbeesemeid, kilpkonnarüüst ehteid ja nipsasjakesi, maomürgist ravimeid. 21.teab lindude ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses · Ehitus- keha katavad suled, luud on õhukesed ja kerged, palju õhukambrikesi, luuline nokk, väike kaal, nokal on kaks ninaava, hingavad kopsudega, voolujooneline keha, väike pea, pikk saba, tiivad on muundunud, ees jäsemed. · Eluviis- on kohanenud eluks maismaal, rändavad külmast sooja, püsisoojased. · Elupaigad- ehitavad puude ja postide otsa endale pesad, pingviinid Arktika jääväljadel ja tormilinnud ookeani avarustel. Metsad ja pargid, niidud ja põllud, vees. · Osa looduses- on toiduks, sulgi kasutatakse ehetena, kogutakse mune, peavad lemmikloomadena, hävitavad kahjurputukaid. 22
Süstemaatiline kuuluvus sugukond lõhelased Salmonidae perek. Oncorhynchus - idalõhed (gorbusha, keta jt.), kuhu uuematel andmetel kuulub ka vikerforell Oncorhynchus mykiss Vananenud Salmo gairdneri või Salmo irideus. Võõrkeelsed nimed peale soome keele sisaldavad samuti viiteid vikerkaarele: ingl. - rainbow trout, sks. - regenbogenforelle, pr. - truite arc-en-ciel, ro. - regnbagelax, erinev vaid so. - kirjolohi. Bioloogiline iseloomustus *Kehaehitus on lõhelastele tüüpiline voolujooneline keha, väike pea, väikesed uimed, kiirteta rasvauim selja- ja sabauime vahel. *Keha katavad pehmed hõbedased soomused, kirjatud tumedate tähnidega. *Piki küljejoont ja põskedel kulgev punane vööt (vikerkaar?). *Seedetrakt röövkalale omaselt lihtne - sööt satub suust läbi neelu makku, lühikeses peensooles toidu seedimine, jämesooles moodustub vee ja soolade imendumise järel väljaheide. *Maks kompaktne ja eritab rasvade emulgeerimiseks vajalikku sappi, mis koguneb sapipõide sealt
Sigimine; Jooksuaeg on juunis-juulis, kuid loote arengus esineb latentsusperiood, ning pojad (keskmiselt 2-4 pesakonnas) sünnivad alles märtsis-aprillis. Imetamine kestab 2-3 kuud ning esimese talve veedab pesakond koos. Mägrad sigivad üle aasta. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: varitsus- vüi hiilimisjaht ning jaht koeraga 1.okt-28.veeb. Saarmas (Lutra lutra) Selts: kiskjalised: kärplased. Välimus: 5-15kg, 60-90cm. Saarma keha on sale, lühikeste jäsematega ja voolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme. Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun selja poolt tumedam, kõhupool heledam. Isased suuremad kui emased. Levik: peaaegu kogu Euroopa v.a. kõige põhjapoolsemad alad, Araabia ja Indo-Hiina poolsaar. Arvukus Eestis: vähearvukas Toitumine: Toit on loomne: esikohal on konnad ja kalad, sööb ka pisiimetajaid (hiired, ondatra, mügri), veelindude pojad, vähid, veeputukad limused. Talvel võib
Silmad asuvad pea külgedel, pole silmalaugusid seega ei saa silmi sulgeda. Suu suurus ja kuju oleneb sellest, mida ta sööb. Suus on maitsmisrakud, kuid mõnel liigil leidub neid üle kogu keha. Silmade taga asuvad õhukesest luust lõpusekaaned. Need kaitsevad lõpuseid, millega kala hingab. Koljus on sisekõrv, milleni helilained jõuavad läbi pea ja keha luude. Väljast tulevat heli võimendab paljudel ujupõis. Ujupõis hoiab kala vees õiges sügavuses. Kala on voolujooneline ning nahk on kaetud soomustega, värvus seotud tema elupaigaga. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine
Tuunikaladel on pidev liikumine eluliselt tähtis- hingamiseks, muidu lämbuksid. Lõpusekaas avaneb ainult keha paindumisel. Pisiolenditel liikumiseks viburid ja ripsmed, kui juba 1,5-2 mm pikkused olendid ei saa enam nendega liikuda. Kaanid ja kärssussid vingerdavad vertikaalselt, kalad horisontaalselt, surusääse vastsed mitmes tasapinnas. Kalmaarid liiguvad reaktiivjõul ja tagurpidi. Kaladel on rahulik ujumine uimedega, kiiremad sööstud kehaga (oluline voolujooneline keha, et veetakistus oleks väike, ka limane pind vähendab ja hüljestel karvad). Veest raskemad looomad on pealt kumerad, kergemad alt kumerad. Kammkarbid ja kiili vastsed hüppavad. Eupaigad ja eluvormid veekogudes Elu tekkis vees, ¾ taksonitest tekkis vees. Umbes pool olemasolevatest taimede klassidest on vees. Loomadest suurem osa, sh neist enamik meres. Meres tõuseb temperatuur mandrilaval ja veepinna ligidal POOLUSTELT EKVAATORI SUUNAS. Soolsus
Paljudel madudel esinevad mürginäärmed. Need avanevad mürgihammaste tipus. Mürk on madudele enesekaitseks ja saagi tabamiseks. Kõik maod, enamik sisalikke ja osa kilpkonnadest on röövtoidulised. Nad näevad ainult liikuvat saaki. Mõned sisalikud ja kilpkonnaliigid toituvad taimedest. Eestis ei ela eriti palju roomajaid, kuna nad on soojalembelised. 49. LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on püsisoojased selgroogsed, kes on kohastunud lendamiseks. Seetõttu on neil iseloomulik voolujooneline ja lendamiseks sobiv kehakuju. Linnud on head lendajad ja võivad lennata oma sünnikohast üsna kaugele. Linde jagatakse ränd-, hulgu- ja paigalindudeks. Elupaiga järgi jaotatakse linnud metsa-, aedade-, parkide, avamaastike ja veelindudeks. Lindu katvad kattesuled, mis liibuvad vastu keha ning nende all olevad udusuled on kohevad ja hoiavad soojust. Eesjäsemed on kohastunud lendamiseks. Neile kinnituvad pikad hoosuled. Tagajalgade eriline
Nad läksid koos tapma inimesi uus mõrvatüüp avatud ruumis. Kriminaalsus saabus Ameerikast. Riigid oli poliitiliselt eri suunaga. Inglism kaotas oma asumaad ja Am suurenes sõja tõttu. Ta mängib sangarit ja turvameest maailmale. Kogu Suurb kult oli suletud BBC kuni 1954, telekas igasse koju, siis lõdvenes. Popmuusikat ei lastud. Orwell külastas baari Inglism, mis oli läikiv ja voolujooneline, liigne dekoratsioon, puudus hea toit. Pubi oli tööstusklassi koht. Voolujoon - konflikti võtmesõna, tähendas disaini ,,streamlined" sisutus. Kasut ka lennunduses, et vähendada õhutakistust ja autotööstuses general motors(Am). Volujoonelisus hakkas vastanduma Eur modernismis. Eur autod olid nurgelised, nüüd aga mitte- Gaddillac Am kroomitud unistuste ühisk. voolijoonelisus on absurdsus, kus puudub loogilisus show off eneseimetlus. Disain kui eraldi väärtus
Vihje: kõik kehad on inertsed. · Miks teleri ekraan on alati tolmune? Vihje: ekraan on elektriliselt laetud (sinna lendavad pidevalt elektronid, mis tekitavad helenduse). · Miks õlle kiirel joomisel on soovitav panna õlu pudelis pöörlema? Vihje: õlle kiire väljajooks eeldab õhu kiiret sissejooksu. · Miks talvel tuppa minnes prilliklaasid uduseks lähevad? Kas raamidega juhtub ka midagi? · Miks on küünlaleegil just selline voolujooneline kuju, aga mitte näiteks silinderjas? · Miks kolme jalaga taburet kunagi ei kõigu, küll aga neljajalgne? · Kuidas tekivad tolmurullid? 6.8. Leiutised, mis on toaga seotud · Trükitud raamat - 1440 Gutenberg; 22 · Elektrijõujaam - 1882 T.A.Edison; · Raadio - 1896 , Popov, Marconi; · Televisioon - 1925 USA, Inglismaa; värvitelevisioon - 1928 Inglismaa; · Magnetofon - idee 1888 O
nad pritsida vastiku haisuga ärritavat vedelikku, mis näiteks silma sattudes teeb haiget. Silmadest eespool on jooksikutel pikad lülilised tundlad, millega nad võtavad vastu ohusignaale ning saakloomade lõhnu. Lõhnade abil võivad jooksikud igasugusel maastikul ja isegi tihedas rohus ka omavahel sidet pidada.(www.wikipedia.org) Jooksiklased on enamasti saledad, peenikeste ja tugevate jooksujalgadega. Tundlad on suhteliselt pikad ja peenikesed. Tugev ja voolujooneline keha võimaldab putuka kiiret liikumist käikudes ja taimede vahel. Enamasti on jooksiklased tumedat värvi, sageli süsimustad. Sellisena jäävad nad tumedal maapinnal märkamatuks. Enamus jooksiklasi on röövtoidulised ning väga aktiivsed. Nad tegutsevad enamasti öösel ning peidavad end päevaks maas lamavate puutükkide ja kivide alla või muudesse varjulistesse kohtadesse. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/jooksiklased.htm)
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO ...
,,Inglise mõrva allakäik" (nö). · Kogu SB kultuur oli suuresti suletud Ameerika mõju tõttu. BBC lõdvendas oma haaret. Kerge lõvenemise taustal saidki paljud tundud muusikud hakata tegema sellist muusikat, nagu nad tegid. SB olid olemas teatud kaitsemehanismid ameerika kultuuri vastu. See põlatud ameerika muusika mängiski juiceboxides. Orwell külastas sellsit baari ja kirjeldas: ,,Kõik on läikiv ja VOOLUJOONELINE.(" Kõik on raistaud deokratsiooniks ja toidule pole rõhku pandudki. Kõik on võlts, lihtsalt on nimekirjad ameerika muusikutest. Inglise traditsioonidest pole midagi seal."). Voolujoonelisus oli inglise-ameerika konflikti üks võtmesõna. Ja see puudutas nii disani kui oli ka üldisem kultuuri teema. Selles sõnas oli olemas (streamlined) tühisisus. Voolujoonelisuse mõiste sisnes autotööstussse
sugupartner. Loodusliku valiku võib jagada kolmeks: Stabiliseeriv valk. Stabiliseeriv ehk säilitav valik kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Keskmised tunnused eelisseisundis. Tähtsus on kohastumuslike tunnuste kinnitamises. Suunav valik. Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Genotüübid muutuvad sagedasemaks. Nt on kujunenud kalal uimed ja voolujooneline keha. 71 Lõhestav valik. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asuala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Kohastumine. Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad
Ilma geograafilise isolatsioonita liigisisesed üksused on: · morpha teisend; · varietas varieteer; · forma vorm. 29. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). a. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. b. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. c. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav d. eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli e. looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
