Hüdromeetria eksam | Maateadus

11

docx

Rakendushüdroloogia / hüdromeetria eksamiteemad ja vastused

EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon - ? eestikeelne tõlge tõkestama, takistama. Pr

Rakendushüdroloogia ja hüdromeetria

64

doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Hüdroloogia on tihedalt seotud mitme muu veeteadusega:  Hüdrometeoroloogia – teadusharu, mis uurib atmosfääris paiknevat vett.  Geohüdroloogia – hüdroloogia maaveele pühendatud haru.  Hüdrogeoloogia – uurib maakoores e. Litosfääris esinevat vett.  Krüoloogia – õpetus lumest, jääst ja igikeltsast.  Geokrüoloogia – teadus külmunud pinnastest (igikeltsast).  Hüdromeetria – tegeleb veekogusid iseloomustavate suuruste mõõtmise ja registreerimisega.  Hüdrogaafia - Füüsilise ehk loodusgeograafia haru, mis tegeleb veekogude mõõtmise, kirjeldamise ja kaardistamisega.  Rakendushüdroloogia – hüdroloogia haru, mis tegeleb veevarude kasutamisel ja kaitsel vajalike hüdroloogiliste arvutusteg Uurimismeetodid:  vaatlus, eksperiment,  füüsikalis-matemaatiline analüüs,

Hüdroloogia

34

doc

Kuivendus

1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks

Kuivendus

56

docx

Lopueksami kordamiskusimsed Navigatsioon

1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega

Navigatsioon

56

docx

Lopueksami kordamiskusimsed

1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega

Navigatsioon

56

docx

Lopueksami kordamiskusimsed

1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega

Navigatsioon

53

doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem

Abimehanismid

133

ppt

Laevajuhid- navigatsioon

Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja selja taga lääs (W).

Merendus