Evolutsioon ehk eluteke (0)

Evolutsioon
Elutekke 3 põhiseisukohta:
On toimunud elu algne loomine
Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehadelt
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena
Evolutsioonivormid :
Füüsikaline – „Suure paugu“ hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid . U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa
Keemiline – lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked , maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht . stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik, kõik elus pärineb elusast. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik „põletaks“ ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale.
Bioloogiline – elu areng esimestest elusolenditest inimeseni.
Sotsiaalne – inimühiskonna areng
Homoloogilised organid
Organite homoloogsus – elundite põhiehituse sarnasus. Ehitus ja põhiehitus on sama aga ülesanne võib olla erinev.
Analoogilised elundid
Päritolult ja ehituselt erinevad aga täidavad sarnast ülesannet. Linnu tiib ja putuka tiib, inimese silm ja putuka silm.
Rudimendid
Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja, kuid on vajalikud teistele loomadele. Nt silmahambad ja tarkusehambad, õndarluu ehk sabalüli, kolmas silmalaug , kõrvaliigutaja lihas, segmenteerunud kõhulihased, karvkate , karvapüstitaja lihased, piimanäärmed meestel, ussripik ehk pimesool
Biogeneetiline