Jääkaru - Antarktika (0)

Jääkaru Jääkaru põlvneb jäävaheajal isolatsiooni jäänud Siberi pruunkarust. Algselt oli jääkaru veel võimsam, millest annab tunnistust ka ainus seni leitud fossiil , hiiglaslik türannus. Tänapäeva jääkaru võib kaaluda kuni 800 kg, emased siiski vaid 150...300kg. Jääkarud elavad Arktikas lahvandustega jääväljadel polaarses kliimavöötmes. Isasloomad hulguvad jääväljadel sügisest kevadeni, kevadel siirduvad nad maismaale. Emased lähevad maismaale sügisel. Arktika jääväljadel ujub ligikaudu 25000 jääkaru. Jääkaru on nüüdisaja kiskjalistest suurim. Ta on nii tugev, et tema ainus käpalöök võib tappa inimese. Jääkaru kaalub kuni 700 kg ja kehapikkus on tal 200-250 cm. Tema märgumatu kollakasvalge karvastu on väge tihe, karvad katavad ka jalataldu. Jääkarul on saagi haaramiseks väga teravad küünised. Jääkaru sööb hülgeid, kalu, linde ja väikesi imetajaid , ka vaalakorjuseid. Põhiline söök on neil hüljes. Hülgeid jahtides teeb ta pikki retki üle paakjää. Kui hüljes veepinnale hingama tuleb, tapab jääkaru ta käpahoobiga. Väljaspool paaritumisperioodi on jääkarud eraklikud loomad. Jääkaru pojad sünnivad oktoobris -novembris maismaal emakaru tehtud lumekoopas, kus emakaru hakkab parajasti talveunne langema . Talveund magavad ainult emased jääkarud, isased seda ei tee. Harilikult sünnitab emakaru 2 abitut ja tillukest poega . Kui pojad on kolmekuused, lähevad nad emaga jahile. Jääkaru pojad mängivad üksteisega tihti. Mäng muudab jääkarupojad tugevaks ja osavaks. See on harjutuseks iseseisvaks eluks. Noored karud maadlevad tihti lumes, suud lahti, näidates oma teravaid hambaid. Emaga elavad nad umbes 2 aastat. Jääkarud olid peaaegu välja suremas, sest neid kütiti nii naha kui ka liha pärast sportlikust huvist. Paljud neist said surma ka siis, kui nad läksid linnadele liiga lähedale. Ka nende põhitoitu hülgeid kütiti palju. Et jääkarusid päästa, viidi paljud neist linnadest eemale. Mitmed maad nõustusid jääkarusid kaitse alla võtma. Nüüd elab looduses palju rohkem jääkarusid. Saagi asukoha teeb jääkaru kindlaks ülihea haistmisega, ta liigub jääl ja lumes väga nobedasti, ujub osavalt ja viibib kaua vee all. Jääkarusid on nähtud ujumas 320 km kaugusel maismaast - nad sukelduvad kuni 15 m sügavusele, mõnikord triivivad nad jääpangal. Hoolimata oma vägevast kasvust, on jääkarud võimelised ronima puudel. Jääkaru poeg
Jääkaru Jääkaru on üks suurimatest polaaralade loomadest. Tema karvastik on väga paks. Jääkarul on hea haistmine , mille abil ta otsib oma saaki. Ta on osav ujuja ning liigub lumes väga kiiresti. Vee all suudab ta viibida üsna kaua. Täiskasvanud jääkaru mass on umbes 700 kg ,mis teeb temast suurima kiskja maailmas. Ta on tohutult tugev ja inimese tapmiseks piisab talle ühest käpalöögist. Jääkaru sööb mitmeid erinevaid kalu, linde, hülgeid ja väiksemaid imetajaid. Ta on väga osav jahipidaja - hülge püüdmine kevadise jää sulamise ajal nõuab oskusi. Kui jääkaru juhtub märkama hüljest jääserval, ujub ta kiirelt, kuid märkamatult, jättes vaid nina veest välja, looma poole ja hüppab üles, tõugates altpoolt kehaga nii tugevalt jääd, et hüljes kukub vette. Karu tapab ta oma võimsa käpalöögiga. Pojad sünnivad jääkarul oktoobris või novembris emakaru kaevatud koopas . Seal püsivad karupojad kolm kuni neli kuud. Pärast seda õpivad nad saaki jahtima ja tapma . Emast võõrduvad pojad umbes kaheaastaselt. Pingviin Pingviin on peaaegu ainus lind, kes elab Antarktika jäises kliimas. Kõige suuremad pingviinid on keiserpingviinid, kes võivad kasvada kuni 120 cm pikkuseks . Kõigil pingviinidel on voolujooneline keha ja lühikesed tiivad. Pingviinid on lennuvõimetud linnud . Vees suudavad nad liikuda palju paremini kui maismaal, kus nad tunduvad veidi kohmakad. Ujuda suudavad nad isegi kuni 40 km/h! Kõik pingviinid peale suurte keiserpingviinide pesitsevad kevadel. Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas . Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Emane pingviin naaseb kevadel jää murdumise ja poja koorumise ajal. Isane pingviin peab endale toidupoolist jahtima. Emane ja isane pingviin hoolitsevad väikese poja eest koos. Sündides on pingviinipojad üleni hallid . Kui pingviin on ise kalastamiseks veel liiga väike, toidavad vanemad teda väljaoksendatud krilli ja pisemate kaladega. Talvel lumetormide ajal, kui sajab lund ja tuul on lõikavalt külm, seisavad pingviinid ringis tihedalt üksteise vastas, seljaga vastu tuult . Nii võivad nad seista tunde, ilma midagi söömata. Vahepeal vahetavad nad kohti - väljaspool olnud lähevad sissepoole ringi ja vastupidi. Adeelia pingviinid suvel
Antarktika Antarktika on tohutu manner , mis on jääga kaetud. Selle keskel asub lõunapoolus ja suurema osa aastast on Antarktikat ümbritsevad ookeanid jääs. Selles maailma külmimas kohas võib õhutemperatuur langeda 80 miinuskraadini! Jää paksus ulatub mäekõrgusele - 4000 meetrit.Talvel kestab öö 24 tundi, suvel sulatab päike rüsijääd natuke. Siin ei saa taimed kasvada, kuna tuule kiirus 300 kilomeetrit tunnis ja krõbe külm käivad neile üle jõu. Siiski elavad seal mõned loomaliigid . Näiteks elutseb Antarktikas maailma suurim loom sinivaal, kelle pikkus võib ulatuda üle 30 meetri. Sinivaala mass on umbes 190 tonni, see on sama palju kui 30 elevanti . Emane vaal on isasest suurem. Vaalapoja kaal on sündides 7 tonni või rohkemgi . Hiidloom on ka lõuna-lonthüljes, kes võib olla kuus meetrit pikk ja kaaluda kuni 3 tonni. Noortel isastel on londi asemel londikujuline moodustis - sellest ka looma nimi lonthüljes. Lonthüljeste seas tuleb tihti ette võitlusi. Paaritusajal võistlevad isased lonthülged emaste pärast. Nad möirgavad vastamisi ja mõnikord läheb kaklus veriseks. Teised Antarktika loomad on näiteks mõõkdelfiinid, küürvaalad, tormilinnud, krabihülged, pingviinid ja merileopardid. Antarktika vetes on tohutult palju krilli. Vaalad ujuvad tuhandeid kilomeetreid, et sinna toituma pääseda.