EVOLUTSIOON (1)

Populatsioon -Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda)
Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist.
Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine
Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine , eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes
Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel
Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv
Kohastumine - organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje -ja hoiatusvärvus
Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli avardumine ja ahenemine minnes pimedast valguse kätte ning vastupidi
Kõrbetaimede kohastumused- sügav juurestik , lihakad lehed/varred vee kogumiseks, või vastupidi kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed auramise piiramiseks Lindude kohastumused- tiivad, kerged toruluud, suled. Varjevärvus/kuju-muudab isendi keskkonna taustal märkamatuks Mimikri- mingi isendi sarnasus teise liigiga
Liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm)
Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele.
Makroevoluts . - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass).
Divergents - protsesside lahknemine eri suunadesse või hajumine.(lahknemine evolutsiooni käigus) Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks
Õistaimed korv-, huul -, liblikõielised jpt.
Imetajad kohastumine eluks vees, maismaa
Konvergents- eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.(sarnased tunnused)Vaalal ja kalal voolujooneline keha
Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega.
Progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke prokarüoodid eukarüoodid (ainuraksed hulkraksed )
Geneetiline muutumine- DNA lõigu muutumine.
Evolutsioneerumine -liikide muutumine aegade jooksul.
Geneetiline triiv – ( geenitriiv ) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda.
Geograafiline isolatsioon – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu.
Kohastumus – populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, tunnus või tunnustesüsteem, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes ning sellega liigi säilitamist.
Liigiteke – uue liigi evulutsiooniline tekkimise olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro - ja makroevulutsiooni eraldusprotsess.
Olelusvõitlus – organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises.
Populatsiooni genofond – (genofond) populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum.
Pudelikaelaefekt – geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest.
Mutatsioonid – geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud)
*geenmutatsioonid –uued alleelid, geenid
*kromosoommutatsioonid – uued geenid, muutused avaldumises
* genoommutatsioonid – uute geenide eristumise võimalus
Mutatsioonide ...
*tagajärg annab evolutsiooniks lähtematerjali
*sagedus väike
*iseloom – enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud!
*sagedust tõstab populatsioonide geenide koguarv ja isendite arv populatsioonis
Geenivool( geenisiire )
*Eri populatsioonide isendite ristumine
*alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne
*tagajärg:soodsate alleelide levik üle liigi
*populatsioonide geneetilise struktuuri ühtlustumine
Geneetiline triiv(geenitriiv)
*juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris
*on juhuslik
*pole kindlat suunda
*alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist
*loodusõnnetused – allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast
*toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel.
Geneetilise triivi erijuhud :
1.Pudelikaelaefekt:
*tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest
*taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur
*toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid
*vähendab muutlikkust
2.Rajaefekt ehk asutajaefekt
*uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus
*lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke
Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik 1)valik, kohastumine 2)aluseks on muutused pärilikus infos 3)mitmekesistumine
Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused:
mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid
Liigiteke – peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik.
Geograafiline liigiteke- liik jag. 2Ks geogr .-se isol. tõttu(mäeahelike teke, mandrite triiv)
Geogr. Isol.-Erin. Liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest liiga kaugel. Tek. uus osa-areaal. nt.seemnete sattumine kaugetele ookeanisaartele.
Sümpatriline liigiteke- 1, algse liigi jag. 2Ks või enamaks ilma ruumilise isol.-ta, ühise levila piires.
Bioloogiline isolatsioon – (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Nt erinev paljunemisperiood, käitumine paasritumisperioodil erinev.nt putukad, tihased. Suguorganite erinev suurus.
Hübriid-liigiteke- Liikidevah. järeltulijad(hübriidid). Tav. Hukkuvad või jäävad viljatuks. Nt muul, liiger, metsik koer, zebroid, cama, leopon.