Polaaralades loomad (0)

Polaaralade loomad
       
                                                                    Melani  Uibo 
                                                                  10.03.2014                                  
                                             
Polaarmaastik
Elu polaaraladel
 Maakera  kõige  külmemad   paigad   on  põhjapoolus  ja 
lõunapoolus.  Kuigi  seal  on  alati  külm,  lõikav  tuul  ja  jäine 
vesi,  kasvab  seal  taimi  ning  elab  loomi,  kes  on   kohastunud  
selle  keskkonnaga.  Enamustel  loomadel  on  naha  all  rasva 
kiht  või  tihe   karvastik   (sulestik).  Polaaralade  suurimad 
loomad  on  jääkarud  ja   vaalad .  Peale  nende  elutsevad  seal 
valge   jänes ,  jäärebane,   põhjapõder ,  hunt  ja   lemmingud . 
Osa  neist  muutuvad  talvel  lumekarva-valgeks,  mõnedel  on 
läbi aasta valge kaitsevärvus. Külmas veeski on  elusolendid .
Jääkaru
 Jääkaru  on  üks  suurimatest  polaaralade  loomadest,  kelle  karvastik  on 
väga paks. Oma väga hea haistmise abil,otsib ta saaki. Ta on osav ujuja 
ning suudab  lumes  väga kiiresti liikuda, ka suudab ta viibida üsna kaua, 
vee  all.  Täiskasvanud  jääkaru  kaalub  umbes  700  kg,  mis  teeb  tast 
suurima  kiskja  maailmas.  Jääkarul  on  tohutu  jõud  ,  näiteks  inimese 
tapmiseks  piisab  tal ühest käpalöögist. 
   Jääkaru tõitub erinevatest kaladest,  lindudest , vahel ka hüljestest ja       
väiksematest  imetajatest.Ta  on  väga  osav  jahipidaja-   hülge   püüdmine 
kevadise jää sulamise ajal, nõuab oskusi. Märgatest hüljest jääserval,ujub 
ta kiirelt ja märkamatult,jättest vaid nina välja.
Jääkaru
 Jõudes jäätükini  hüppab  ta üles, tõugates altpoolt 
kehaga   nii  tugevalt  jääd,  et   hüljes   kukub  vette. 
Karu  tapab  ta oma võimsa käpalöögiga.
   Jääkarul sünnivad pojad ,oktoobris või novembris, 
emakaru   kaevatud       koopas ,kus  nad  püsivad  kolm 
kuni  neli  kuud.  Siis  õpivad  nad   pidama   jahti  ja 
tappma. 
Pojad 
võõrduvad 
emast 
umbes 
kaheaastaselt.
Emakaru poegadega
Pingviin
 Pingviin on peaaegu ainus  lind, kes elab Antarkita jäises  
kliimas. Suurimad  pingviinid  on keiserpingviinid, kes 
võivad kasvada kuni 120 cm  pikkuseks . Pingviinidel on 
voolujooneline  keha ja  lühikesed  tiivad  pingviinid on 
lennuvõimetud  linnud . Nad liiguvad vees palju paremini 
kui maal. Maal on nad veidi kohmakud, kuid ujuda 
suudavad nad isegi kuni 40 km/h. Kõik pingviinid, peale 
suurte keiserpingviinide, pesitsevad kevadel, kui emane 
pingviin  muneb  üheainsa muna ja ujub seejärel minema. 
Siis seab  isane  pingviin muna oma  jalgadele  ja katab selle 
erilise nahakurruga mis hoiab muna  soojas .  Niimoodi  
seisab isane pingviin 64 päeva lumetornide keskel ja haob 
muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks.
Pingviin
 Emane pingviin naaseb kevadel,kui jää murdub ja poeg 
koorub.Nüüd läheb isane pingviin endale toidupoolist 
jahtima.Poja eest hoolitsevad nii emane kui isane pingviin
Pingviinipojad on  sündides  üleni hallid.Kui pingviin on ise 
kalastamiseks veel liiga väike,toidavad vanemad teda 
väljaoksendatud krilli ja pisemate kalade.
Talvel kui on lumetormid,sajab lund ja on lõikavalt 
külm,seisavad pingviinid ringis, tihedalt üksteise 
vastas, seljaga  vastu tuult.Nad võivad seista niimoodi 
tunde,ilma midagi söömata,vahetades  aegajalt  kohti-
välimised  lähevad sissepoole ja vastupidi.
Pingviinipere
Vaalad
  Sinivaalad   on  maailma  suurimad   imetajad ,kelle 
mass  võib  olla  kuni  145  tonni  ja  pikkus  kuni  32 
meetrit.Ta toitub planktonist.Saaki otsides käib ta 
sügaval  vee  all  , käies    vahepeal   veepeal  õhku 
hingamas.
      Vaalalised  esinevad  kõigis   ookeanides ,kuid  kõige 
rohkem  on  neid  Arktika  ja   Antarktika   lähistel,sest 
seal  on  palju   planktonit .Kui  planktonit  on 
vähe,elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile.
Vaalad poraalaladel
Noor  polaarrebane
Polaarrebane
 Polaarrebased on kohastunud elama karmides 
kliimatingimustes,mille tõttu on neil paks  karvkate  ja 
eriline organismi soojusvahetussüsteem.Väikese 
kehapindala tõttu on soojuskaod väikesed ja tema 
karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.Kui 
emarebane poegade eest hoolitseb,peab isane jahti ja 
toob toitu.Polaarrebane toitub lemmingutest,aga sööb ka 
polaarjäneseid loomade mune ja raipeid.
   Polaartalve lõpul,umbes märtsis- aprillis,moodustuvad 
paarid kes valmistavad tulevastele  poegadele ,turvalise 
uru.Urgusid kasutatakse põlvest põlve ja need võivad olla 
kasutuses üle 300 aasta.Keskmiselt sünnib 11-22 
rebasekutsikat.Paar püsib koos kutsikate pesast lahkumiseni.
Polaaröö
Kasutatud kirjandus
 http://
miksike.ee/docs/referaadid2005/polaaralade_elu
stik_margotarula.htm
 
  http://et.wikipedia.org/wiki/Polaarrebane
 http://
www.miksike.ee/documents/main/referaadid/siniv
aal_liina.htm
  http://et.wikipedia.org/wiki/Adeelia_pingviin

Document Outline

• Slide 1
• Polaarmaastik
• Elu polaaraladel
• Jääkaru
• Jääkaru
• Emakaru poegadega
• Pingviin
• Pingviin
• Pingviinipere
• Vaalad
• Vaalad poraalaladel
• Noor polaarrebane
• Polaarrebane
• Polaaröö
• Kasutatud kirjandus