Evolutsioon konspekt (0)

Evolutsioon
Georges Cuvier (1769- 1832 ):

• Paleontoloogia rajaja
  
• Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organimidest
  
• Esimene teadlane , kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud
  
• Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud
  
• Arvas , et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest
  

Jean Baptiste Lamarck (1744-1829):

• Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele
  
• Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt
  
• Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid
  
• Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel – Liigid pürgivad täiuslikkuse poole
  
• Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele
  
• Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole
  

Positiivsed küljed:

• Esimene terviklik evolutsiooniteooria
  

Negatiivsed küljed:

• Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele
  

Karl Ernst von Baer (1792-1876):

• Munaraku avastamine
  
• Embrüonaalse arengu uurimine
  

Charles Darwin (1809-1882):

• Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust
  

Evolutsiooni tõendid
Palentoloogia andmed:

• Palentoloogia uurib fossiile
  
• Tavaliselt, mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid
  
• Saavad säilida ainult juhul, kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reaktsioonide käigus hästi säilivate mineraalidega – Kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga
  
• Säilida võivad ka kitiinist või muust orgaanilistest materjaalidest
  
• Vanuse määramisel kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope
  

Võrdlusmeetodid:

• Võrdlev anatoomia – Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad
  

Homoloogilised elundid
Rudimendid:

• Jäänukelund, mida pole enam vaja (Sabakont ehk õndraluu, silmahambad)
  

Embrüonaalse arengu võrdlus:

• Biogeneetiline reegel – Ontogenees on fülogeneesi lühike korbus (Bioloogiline areng surmani,Organismi rühma ajalooline areng)
  

Molekulaargeneetiline võrdlus:

• Mida sarnasem on nukleotiidijärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende ühised eesivanemad
  
• Võimaldab määrata ka AEGA, sest et on teada nokleotiidijärjestuse muutumise kiirus
  
• Molekulaarkella printsiip
  

Biogeograafilised tõendid:

• Sarnased linnud , aga erinevad nokakuju poolest
  
• Jälgida annab seda kõige paremini saartelt
  

Evolutsioonivormid
Evolutsioonivormid:

• Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakeste aatomite teke
  
• Keemiline evolutsioon Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid
  

Aatomitest olid tekkinud olekulid
Tekkisid monomeersed ogaanilised ühendid
Polumeeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid

• Bioloogiline evolutsioon 
  
• Sotsiaalne evolutsioon 
  

Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi:

• Sagedased vulkaanipursked
  
• Maal puudus mullakiht
  
• Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega
  
• Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär
  
• Atmosfääris puudus vaba hapnik
  
• Puudus osoonikiht ning UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale
  

Stanley Miller:

• Tõestas 1953 aastal, et nt. H2, H2O, NH3, CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid .
  

Evolutsiooni mehhanismid

• Evolutsioon toimub ainult organismirühmades.
  
• Üksikindiviidid ei evolutsioneeru
  
• Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon (populatsiooni moodustavad ühte liiki kuulavad organismid teatud maa-alal)
  
• Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus .
  
• Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi e. genofondi
  

Genotüüp:

• Ühe isendi kõik geenid kokku
  

• Geenil võib olla 1, 2 või mitu alleeli
  
• Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust – tavaliselt on osad alleelid tavalised , teised mitte ja seega osad genotüübid on sagedasemad kui teised
  
• Alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks
  

Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad:

• Mutatsioonid ( Geenmutatsioonid – Uued alleelid, geenid; Kromosoommutatsioonid – muutused geenide paiknemises ja korduses; Genoommutatsioonid – Muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus)
  
• Kombinatiivne muutlikkus (Alleelide kombineerumine sugulisel paljuunemisel. Meioosis – kromosoomide ristsiire , viljastumisel – alleelide kombineerumine)
  
• Geenisiire e. geenivool (populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine)
  
• Geenitriiv – Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine, mõjutab eelkõige väikesed populatsioone
  

Pudelikaelaefekt – Mingi „kitsaskoha“ (nt. looduskatastroofid) läbimine
Makroevolutsioon
Mikroevolutsioon – Evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikite tekkele.
Makroevolutsioon – Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond , selts, klass, hõimkond - selgrootud , riik – seened, loomad, taimed).
Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused:

• Muutused pärilikus informatsioonis
  
• Toimuvad samad protsessid – olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine
  

Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused:

• Mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem seltskonda
  

Evolutsiooniline täiustumine ehk progress:

• Uute, senisest keerukam ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke
  

Prokarüoodid – Bakterid  Eukarüoodid – Kõik ülejäänud organismid (Inimesed)
Ainuraksed  Hulkraksed (Rohkem rakke)
Kõigusoojased  Püsisoojased
Uute kudede ja organite teke, mis võimaldab:

• Paremini kasutada keskkonda, asutada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest.
  

Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents :

• Erinevate elupaikade asutamisega kaasnes uute oganismitüüpide mitmekesistumine.
  

Eukarüoodid  Seenteks, taimedeks, loomadeks
Õistaimed Tekkis õis

• Imetajate kohastumine eluks vees, maismaal, puudel.
  

Sõltub:

• Organismitüübi arenguvõimest, elupaikade mitmekesisusest (ka uued vabad elupaigad )
  

Hiidroomajad surid välja  Elupaigad imetajatele
Taimed maismaale  Maismaa selgrootute teke
Õistaimede mitmekesisus  Mitmekesistunud putukad
Evolutsiooniline sarnastumine ehk konvergents:

• Erineva päristoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes
  
• Põhitunnused säilivad
  
• Tunnuste muutumine piirdub väliste väheohuliste tunnuste muutumisega
  

Vaalal ja kalal voolujooneline keha
Kõrbetingimustes piimalilled ja kaktuselised sarnase välisehitusega
Lindude ja putukate tiivad lendamiseks