Merikilpkonnad (0)

Merikilpkonnad
                             
       
Sisukord.
Ø
Merikilpkonna  tunnused.
Ø
Merikilpkonnade  toit.
Ø
Merikilpkonna levik.
Ø
Merikilpkonna pesitsemispaigad
Ø
Merikilpkonna püük.
Ø
Merikilpkonnade  poegimine .
Ø
Ridli tunnused.
Ø
Ridli toitumine.
Ø
Ridli poegimine.
Ø
Lisa.
Merikilpkonna tunnused.
Ø
On  voolujooneline   ovaalne   Muutke teksti  laade
sarvkilbistega kaetud 
Teine tase
kilprüü.
●
Kolmas tase
Ø
Loivad  ei mahu kilbi sisse, 
●
Neljas tase
kael  mahub osaliselt.
●
Viies tase
Ø
Selja-ja kõhukilp on 
omavahel ühendatud.
Ø
Eesloivad on tagumistest 
pikemad.
Ø
Loibadel on  2 nüri küünist.
Ø
Kilprüü kuni 1 meeter pikk.
Ø
Seljakilp  on punakaspruun.
Merikilpkonna toit.
Muutke teksti laade
Ø
Nad söövad kalu ja 
selgrootuid .
Teine tase
●
Kolmas tase
Ø
Söögiks on ka 
●
Neljas tase
krabid ,limused ja mõned 
●
Viies tase
veetaimed .
Ø
Kilpkonnad suudavad 
ol a väga kaua ilma 
toiduta .
Ø
Mõned li gid ei li gu 
kiiresti ja seetõttu nad ei 
saa oma saaki püüda.
Merikilpkonna levik.
Ø
Kilpkonni leidub 
Muutke teksti laade
troopilistes 
Teine tase
meredes.
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
Ø
Nad on levinud 
Nõukogude Liidu 
●
Viies tase
vetes.
Ø
Neid võib kohata 
Barentsi  
meres,Kaug-Ida 
Peeter Suure lahe 
ning Musta mere 
edelarannikul.
Merikilpkonnade pesitsemispaigad.
Muutke teksti laade
Ø
Merikilpkonna 
pesitsemispaigad on 
Teine tase
●
laiali paisutatud mööda 
Kolmas tase
●
Neljas tase
paljude saarte ja 
●
Viies tase
mandrite rannikut ni  
troopikas  kui ka sel est 
väljaspool.
Ø
Ameerika Atlandi 
rannikul pesitseb ta kuni 
Virginiani välja.
Merikilpkonnade püük.
Ø
Liha eriti maitsaks ei 
peeta.
Muutke teksti laade
Teine tase
Ø
Mune süüakse igal pool.
●
Kolmas tase
Ø
Kui merikilpkonna püüda, 
●
Neljas tase
siis tema arvukus 
●
Viies tase
väheneb.
Ø
Merikilpkonna kurnad 
säilivad harva ja ta 
arvukus on kõvasti 
langenud,eriti vi ekümne 
aasta jooksul.
Merikilpkonna poegimine.
Ø
Munemise aeg on eri 
Muutke teksti laade
piirkondades erinev.
Teine tase
Ø
Emane  kaevab  tagajalga-
●
Kolmas tase
     dega pesa ja täidab selle 
●
Neljas tase
ümmarguste munadega.
●
Viies tase
Ø
  Muneb  kuni 150 
muna,nahkse  kesta-
ga,munad kuni 5cm läbi-
mõõduga.
Ø
1-2 kuu pärast kooruvad.
Ridli tunnused.
Ø
Hal ikas oli vne kilp, mis 
on ümar.
Muutke teksti laade
Teine tase
Ø
Tema kilprüü ei ole 
●
pikem kui 80cm.
Kolmas tase
●
Neljas tase
Ø
Ta on merikilpkonnaga 
●
Viies tase
väga sarnane.
Ø
On levinud Atlandis ja 
Vaikses ookeanis.
Ø
Ta on veel levinud 
Euroopa rannikul.
Ridli toitumine.
Muutke teksti laade
Ø
See li k hoidub tavaliselt 
Teine tase
rannikuvetesse ja toitub 
●
Kolmas tase
krabidest,limustest ja 
●
Neljas tase
veetaimedest.
●
Viies tase
Ø
Ridlile meeldivad ka 
selgrootud , kes elavad 
peamiselt merevee 
põhjas.
Ridli poegimine.
Ø
Sigimisperioodil 
rändavad nad parvedena  Muutke teksti laade
munemis-paikadesse.
Teine tase
●
Kolmas tase
Ø
India ookeanis kestab 
●
Neljas tase
sigimisperiood augustist 
●
Viies tase
jaanuarini, munetakse  
90-140 muna.
Ø
Ridli mune korjatakse 
Lõuna- Aasia  ja Kesk-
Ameerika läänerannikul.
Lisa.
Ø
Maailma suurim  merikilpkonn elab soojades  ookeanides  ja on kuni 2 meetri  pikkune . 
Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad 
liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad 
kuni 300 aastaseks.
Ø
Hispaania  looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks saanud kilpkonn  
6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja 
külge ja lasid ta tagasi loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil 
ning  avastasid , et see veeloom  on jõudnud Kariibi  mere idaossa.Teada on, et 
merikilpkonnad on võimelised väga  pikki  vahemaid läbima. Tavaliselt lähevad nad oma 
sünnipaika tagasi paljunema. Hispaania uurijad  arvavad, et Aurora on sündinud 
Ameerikas. Aurora on  ebatavaline selle tõttu, et ta on esimene Kanaari saartelt 
avastatud kilpkonn, kelle teekond üle Atlandi ookeani on dokumenteeritud.Üks 
merikilpkonn ujus viie kuuga üle Atlandi ookeani.

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord.
• Merikilpkonna tunnused.
• Merikilpkonna toit.
• Merikilpkonna levik.
• Merikilpkonnade pesitsemispaigad.
• Merikilpkonnade püük.
• Merikilpkonna poegimine.
• Ridli tunnused.
• Ridli toitumine.
• Ridli poegimine.
• Lisa.