Pärilikkuse alused, evolutsioon (0)

Pärilikkuse alused
Dna (desoksüribonukleiinhape), geenid ja kromosoomid
Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnused ja arenemise iseärasused.
Rakk- tuum- kromosoom- geen- valk/DNA
Üks valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi.Inimesel on neid igas rakus 46, sugurakkudes aga 23.
Geen on DNA lõik, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele.Iga geen meie keharakus on kahekordselt, ehk meil on vähemalt kaks samasugust alleeli.
Dominante alleel - tähistatakse suure tähega, valitseb retsesiivse alleeli üle ning selle poolt määratud tunnus avaldub organismis alati.
Retsesiivne alleel- selle määratud tunnus saab avalduda aint siis, kui mõlemad alleelid on retsesiivsed .Tähistatakse väikse tähega.
Pärilikkusaine ja isendi tunnuse seos- DNA on info (pärilikkusaine) mis peab edastama läbi RNA valkudesse, kes teeb need tunnused mis DNA’s on märgitud.
Muutused geenides ja kromosoonides kutsuvad esile mutatsiooni mida põhjustavad mutageenid .
Pärilik ja mittepärilik muutlikkus
Muutlikkus on organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda.
Muutlikkus
Pärilik Mittepärilik
Mutatiivne Kombinatiivne
Mutatiivne muutlikkus- Muutus geenide või kromosoomide ehituses, kromosoonide arvu muutused.Mõjutatav välisteguritest või isetekkelised, nimetatakse mutatsiooniks.Põhjustavad mutageenid.
Bioloogilised mutageenid- viirused , bakterid , toksiinid , taimsed alkoidid
Keemilised mutageenid- alused, happed , olmekeemia, ravimid
Füüsikalised mutageenid- kiirgused
Kombinatiivne muutlikkus- Geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastamisel.
Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele.
Kõige suuremat mõju organismile avaldab genoommutatsioon (kromosoomide arv muutub)
Pärilikud haigused ja mittepärilikud haigused
Kõige rohkem pärilikke haigusi tekitavad vigased geenid.
Kromosoomhaigusi põhjustavad kromsoomide struktuuri või arvu muutumine.( Downi sündroom, Kassikisa sündroom, Martin Bell’i sündroom.
Geenmutatsioonid ( hemofiilia , skisofreenia, albinism )
Genoommutatsioonid ( triplo-x sündroom, Patau sündroom, diplo -y sündroom)
Pärilike haiguse raviks kasutatakse asendusravi ( organismi viiakse puuduvaid hormoone, ensüüme) , dieetravi ( hoidutakse mingist ainest), kirurgiline ravi ( korrigeeritakse pärilikke väärarenguid) , eraõpetus või geeniteraapia.
Et vähendada pärilike haigustega laste sündi tuleks hoiduda sugulusabielust, tuleks vältida mutageene, peab tegema sünnieelset diagnostikat.
Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, tervisehäired ( allergiad , kasvajad), väär eluviis, vigastused jne.
Muudetud pärilikkusega organismid
Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid mutageenidega, et organism oleks parem.
GMO- geneetiliselt muudetud organismid
Trandgeensete organismide pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste orgaismide geene.
Puudused:

• Juhuslik tekkimine
  
• Mõjutada tuleb paljusi organisme
  
• Saavutatud kasulik omadus kaob
  
• Ei saa järglasi anda
  
• Haigestuvad
  

Esimene GMO loom- hiir
Esimene GMO taim- tubakataim
Eluslooduse süsteem ja evolutsioon
Eluslooduse süsteem
Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, samasse liiki kuuluvad organismid saavad järglasi.
Populatsioon - Kõik organismid, kes kuuluvad samasse liiki ning kasutavad eluks ühist geograafilist piirkonda.
Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond - perekond- liik
Olelusvõitlus ja looduslik valik
Evolutsioon- Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu, kestab tänapäevani.
Olelusvõitlus- Isenditevaheline konkurents ellujäämise pärast.Peamine võit on järglaste andmine.
Looduslik valik- Protsess, mille käigus jäävad ellu vaid kõige tugevamad ning edukamad .
Liikide teke
Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel.
Uued liigid tekivad siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest isoleeritud osadeks .Liik hakkab erinevalt kohastuma ning muutuma ning lõpuks on samal liigil nii erinevad omadused, et kohtudes tekib ristumisbarjäär, mis tähendab, et on tekkinud uus liik.
Veel tekivad rändamisel, leviala laienemisel ning füüsilisel tõkkel.
Vahest on aga võimalik erinevate liikidevahelised ristumised, ning neid järglasi nimetatakse hübriidideks.
Bioloogilise evolutsiooni tõendid

• Kivistid- fosiilid
  
• Rudimendid
  
• Lootelise arengu võrdlemine
  
• Organismide ehituse võrdlemine
  

Paleontoloogia- Teadus mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arengut.
Loomade ja taimede kohastumused

• Kala- voolujooneline , lõpused, uimed , ujupõis
  
• Lind- suled, tiivad, väike kehakaal , tugev süda, hea nägemine
  
• Kõrbetaim- vaha, okkad, sügavad juured, läikivad lehed, suure veekogusega rakud