Modernism (0)

17.10.2011 
Modernism  
20. Sajandi  arhitektuur  
Modernis  mööblikujunduses 
Funktsionalism  
II maailmasõja järgne arhitektuur 
ja mööbel 
 
 
Arhitektuur 20. sajandil 
Vabrik  Fagus (1911) 
 
Modernism (ca  1910 —1940) 
Soov maailma muuta – luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 
1 
17.10.2011 
• Modernistlik  unistus  oli tõrgeteta toimiv 
masinate abil juhitav maailm 
• Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, 
teras, klaasblokkidest seinad) 
• Horisontaalsed aknapinnad 
Robie House (Frank Lloyd Wright, 1910). Murrang elamuarhitektuurid – avatud 
planeering , horisontaalne joon. 
 
2 
17.10.2011 
Bauhaus  – kunstikool, asutati 1919  Weimaris . Julgustas pigem funktsionaalsete kui 
kunstipäraste esemete massilist tootmist (odavus ja kättesaadavus). (1925—26) 
3 
17.10.2011 
De Stijl – rõhutas sirgeid jooni, tasapindu, väliste kaunistuste puudumist. 
Schröderi maja on ideede parim tunnustus: nihutatavad seinad, lihtsad pinnad, selge 
värvikäsitlus. (Rietveld, 1924) 
Barcelona paviljon  - Saksa paviljon maailmanäitusel ( Mies  van der Rohe, 1929) 
Less is more – materjalide ehtsus ja strukturaalne tervik 
4 
17.10.2011 
5 
17.10.2011 
Villa Savoye (Le  Corbusier , 1929) 
Maja kui elamismasin. Modernism ja funktsionalism. Form follows function. 
6 
17.10.2011 
7 
17.10.2011 
Paimio sanatoorium ( Aalto , 1933) 
8 
17.10.2011 
Fallingwater (Frank Lloyd Wright, 1933). 
9 
17.10.2011 
Siinmaa  Villa (1931—33) 
Art déco – kaunistatud modernism 
Chrysler building (1930) 
10 
17.10.2011 
Traditsionalism /historitsism 
Modrenismile vastandunud liikumine, mis rõhutas ajaloolist järjepidevust. 
Stockholmi  raekoda  (1923) 
Modernism pärast II maailmasõda 
Raskuskese liikus USAsse: sõjast kahjustamata, seal oli kapitali, sinna oli emigreerutud 
Farnsworth house (M.v. der Rohe 1946—51) 
11 
17.10.2011 
Less is more 
Voolujooneline modernism 
Trans World Airlines  Terminal  (Eero  Saarinen , 1956—62) 
12 
17.10.2011 
13 
17.10.2011 
SASi  hotell Kopenhagenis  (Arne Jacobsen, 1955—60) 
Guggenheimi muuseum (Frank Lloyd Wright, 1959). 
14 
17.10.2011 
LAX (Pereira, Luckman 1961) 
15 
17.10.2011 
Postmodernism  – modernismi kriis 
Piazza d’ Italia  (Charles  Willard  Moore, August Perez, 1974—78) 
Sydney  ooperiteater  (1973) 
16 
17.10.2011 
Modernism mööblikujunduses 
De Stijl – uus stiil peab keskenduma rahvusvahelisusele mitte rahvuslusele (I MS mõju) 
Põhitoonid: punake, kollane, sinine, must, valge, hall. 
Puna-sinine  tool  ( Gerrit  Rietveld  1971 —23) 
17 
17.10.2011 
Piet  Mondrian  
Puhvetkapp (1919) – loobumine suletud konstruktsioonist 
18 
17.10.2011 
Schröderi maja (1924) 
19 
17.10.2011 
20 
17.10.2011 
Torutool  (1927) 
21 
17.10.2011 
Siksak-tool (1932) 
Latt -mööbel “krat” – tööstuslikult valmistatud detailidest  lihtsasti  kokkupandav  cash -
and- carry  ehk do-it-yourself tüüpi mööbel, mida oli kodus võimalik ise kokku panna.  
22 
17.10.2011 
(1937) 
23 
17.10.2011 
Bauhaus – esimene modernse disaini kool (1919 Weimar) 
Kunst  ja tehnoloogia – uus ühtsus 
Walter  Gropius  – kokkupandava mööbli idee (1920) ( Josef  Albersi  riiul  Gropiuse  kabinetti ) 
24 
17.10.2011 
25 
17.10.2011 
Marcel Brauer – Bauhausi kõige uuenduslikum mööblidisainer 
1922 tuli välja moodulköögi ideega 
(1923) 
26 
17.10.2011 
“B 3” ehk  Wassily  (Kandinsky) tool (1925) 
27 
17.10.2011 
Konsooltoolid (1927—28) 
Piscatori maja söögituba (1927) 
28 
17.10.2011 
Cesca e. “B 64” (1928) 
(1929) 
29 
17.10.2011 
(1936) 
Mies van der Rohe – arhitekt ja mööblidisainer 
30 
17.10.2011 
MR 20 (1926—27) 
Barcelona tool (1929). Eeskujuks klismos ja sella curulis 
31 
17.10.2011 
Modernism, funktsionalism ja  
Le Corbusier 
Funktsionalism on selline arhitektuuuri põhimõte, mille kohaselt ehitise vorm tuleneb 
tema funktsioonist; funktsionalism on arhitektuurse modernismi skemaatiline ja 
tehnoloogiline aspekt, mille põhi sisaldab ka filosoofilisi, poliitilisi, sotsiaalseid, 
majanduslikke, stiililisi ja sümboolseid probleeme. 
32 
17.10.2011 
Chaise longue (Le Corbusier,  Pierre  Janneret,  Charlotte  Perriand, 1928) 
33 
17.10.2011 
Torutool Basculant (Le Corbusier, Pierre Janneret, Charlotte Perriand, 1928) 
34 
17.10.2011 
Tugitool  Grand  confort (Le Corbusier, Pierre Janneret, Charlotte Perriand, 1928) 
35 
17.10.2011 
Diivan Grand confort (Le Corbusier, Pierre Janneret, Charlotte Perriand, 1928) 
36 
17.10.2011 
Torutool (Le Corbusier, Pierre Janneret, Charlotte Perriand, 1928—29) 
Skandinaavia  modernism 
Taani: Paol Henningsen (1933), lamp PH seeriaast 
37 
17.10.2011 
Soome:  Alvar  Aalto Villa Mairea (1937—38) 
Alvar Aalto konsooltool (1938—39) 
38 
17.10.2011 
Alvar Aalto taburet “L” Viiburi raamatukogule (1932—33) 
Alvar Aalto Paimio tool (1932—33) 
39 
17.10.2011 
Alvar Aalto tool (1931—32) 
Funktsionalism Eestis 1920.—
1930. aastail 
Nurme 40 (Edgar Johan  Kuusik  1935—36) 
40 
17.10.2011 
Rakvere gümnaasium 
(Alar  Kotli ) 
Funktsionalismi  rakendati Eestis laialdaselt avalike hoonete (koolid, kinod, hotellid) 
rajamiseks. 
Herbert  Johanson  
41 
17.10.2011 
Pärnu rannahotell (Siinmaa,  Soans , Nürnberg 1934) 
Interjöörid olid dekoratiivsemad ja kasutusel oli palju art  deco  elemente 
42 
17.10.2011 
Kohvik “Kultas” interjöör. ( Elmar  Lohk 1936) kordamine. 
Funktsionalismi lemmikhoonetüübiks jäi ka Eestis  eramu . 
Olev Siinmaa eramu Pärnus (1931—33) 
43 
17.10.2011 
Dekoratiivsete elementide kasutamine ( sepis ); hoone on geomeetriline ja asümmeetriline 
Ruumiplaneeringus kasutati voolava ruumi põhimõtet, mis saavutati kabineti ja söögitoa 
lahtisopistamisega kesksest elutoast. 
44 
17.10.2011 
Oluline roll oli akendel – maja on läbivaadeldav 
Moodne serveerimisluuk köögi ja elutoa vahel 
45 
17.10.2011 
Sisseehitatud mööbliga kööki peetakse eesti ainsaks arhitekti kavandatud 
funktsionalistlikuks köögiks. 
Allalastav triikimislaud, kappide lükanduksed – väikese ruumi kasutamise mugavamaks 
muutmine ja ruumi kasutuse efektiivsus. Sektsioonseina kasutamine. 
46 
17.10.2011 
Kogu maja mööbel on valdavalt geomeetriliste vormidega, suures osas sisse ehitatud 
47 
17.10.2011 
48 
17.10.2011 
Alvar Aalto Villa Tammekann (1932—36) 
49 
17.10.2011 
50 
17.10.2011 
Art déco  
Õitseng langes aega enne 
1929. aastat. 
 
Sotsiaalselt peegeldab 
sõjajärgset majanduslikku 
edenemist. 
 
Eriline õitseng suurimas 
tööstusriigis USAs 
 
Põhitunnus on kuubilis-
geomeetriline või vabalt 
ekspressiivne vorm, pind on 
sageli üleni kaetud 
geomeetrilise ornamendiga. 
 
Materjalid olid rõhutatult kallid. 
Uus stiil oli oma ilmelt dekoratiivne,  sisult  sümbolirikas ja materjalikasutuselt rikkalik ning 
luksuslik. 
51 
17.10.2011 
52 
17.10.2011 
Maison de Verre (Pierre Chareau 1928—32) 
Stiili olulisimad mõjutajad olid art  nouveau , neoklassitsism ja orientalism. Hiljem ka 
kubism  ja “neegrikunst”. 
53 
17.10.2011 
54 
17.10.2011 
Chrysler Building interjöör 
55 
17.10.2011 
Pierre Chareau mööbel 
56 
17.10.2011 
Jean Dunandi mööbel 
57 
17.10.2011 
58 
17.10.2011 
Eileen Gray 
Modernism pärast II maailmasõda 
Keskuseks tõuseb USA 
 
Uue arhitektuuri sümboliteks 
metall  ja klaas 
 
“ internatsionaalne  stiil” 
pilvelõhkujate juures 
 
 
59 
17.10.2011 
Charles ja Ray Eames (1950) 
Uute sünteetiliste materjalide kasutamine mööbli juures loob uusi võimalusi ( plast ) 
Mugavus ja ergonoomilisus on üks 1940.—50. põhiprobleeme. 
Uus mööbel muutub voolujooneliseks, teravnurgad taanduvad 
60 
17.10.2011 
Charles ja Ray Eames Lounge- chair  (1956—57) 
61 
17.10.2011 
Eero Saarninen Womb  
Tulip (1953—56) 
62 
17.10.2011 
George  Nelson  “Coconut” (1955) 
Kõik need sisustusdisaini uuendused mõjutasid üldist ruumimuljet. 
Võimalikult tühi ruum, hiiglaslik akensein, mööbli vaba paigutus.  Seintel  mõni üksik 
abstraktne  maal, valgustid ja skulptuur. 
63 
17.10.2011 
Modernism ja traditsionalism Eestis 
1930. aastatel 
64 
17.10.2011 
65 
17.10.2011 
66 
17.10.2011 
67 
17.10.2011 
68 
17.10.2011 
Kordamine 
69