Merikilpkonnad - referaat (EMÜ) (0)
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Sisukord
1.Sissejuhatus 2
2.
Merikilpkonna tunnused: 3
2.1Kilprüü 3
2.2Loivad 3
2.3Pea 3
3Toitumine (Sea Turtles, 2007) 3
4Sigimine ja
poegimine 4
4.1. Suguküpsus 4
4.2.
Paaritumine 4
4.3.Poegimine 4
5.
Merikilpkonnade ohutegurid 4
6.Kokkuvõte 5
7.Kasutatud kirjandus 6
Sissejuhatus
Merikilpkonni(superfamily
Chelonioidea)
on maailmas 7 eri liiki(Caretta
caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi , L.
Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on
suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad , kes elasid
juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi.
Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja
subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres,
Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik
merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad
elada 80-150 aastaseks.
Merikilpkonnade
suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja
isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri
liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys
coriacea)
on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja
kaaluda 200 – 500 kg. Väikseimad isendid on aga (Lepidochelys
kempii)
ja (Lepidochelys
olivacea),
kes kasvavad 55 - 75 cm pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 50kg.
Käesolev
referaat on Eesti Maaülikooli “Mereteaduse” kursuse raames
valminud töö, mis
tutvustab 250 liigi seast ühte spetsiifilist rühma, kelleks on
Merikilpkonnad(superfamily
Chelonioidea).
Referaat võtab põgusalt ja konkreetselt kokku merikilpkonnade
liigi kui terviku. Tutvustab nende iseloomulikke jooni, kirjeldab
välimust, toitumist, ohustatust, sigimist ja poegimist.
Referaadi
käigus proovitakse selgusele jõuda, kui väärtuslik
merikilpkonnade liik meie loodusele ikkagi on?
Merikilpkonna tunnused:
Kilprüü
Merikilpkonnadel
on voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Kilprüü
on merikilpkonnade tähtsaim organ, see koosneb kilbikestest.
Kilpkonnale annab just erilise tugevuse sarvkilbikeste ja
luuplaadikeste õmbluste mitte ühtimine. Kilbistel asuvate
aastarõngaste järgi saab määrata kilpkonnade vanuse. Kilbi kuju
oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast ja see on kuni 1m pikk.(Sea
Turtles, 2007)
Kilprüü peamine eesmärk on aidata kilpkonnadel üle elada
ebasoodsad tingimused. Kilprüü on merikilpkonnadele passiivseks
kaitserüüks.(Sea World,
2013)
Erinevalt
teistest kilpkonnalistest ei saa merikilpkonnad oma loibi ja pead
mahutada kilprüüsse, loivad on neil ujumiseks .(Sea Turtle Conservancy, 2009) Oma pikkade loibade tõttu on nad maismaal ohustatud, sest nende
liikumine on maismaal aeglane. Eesloivad on pikad ja meenutavad mõla, tagumised loivad on tunduvalt lühemad. Loibadel on 2 nüri küünist.
(Food
and agriculture organization of the united nations, 2009)
Pea
Merikilpkonnadel
puuduvad hambad. Hammaste asemel on neil lõugadel teravad servad ,
millega saab toidupalasid lahti rebida. Samuti ei ole neil nähtavaid
kõrvasid, aga naha all paiknevad neil trummikiled, mis soodustab
neil madalate helide kuulamist. Samuti on nende lõhnataju ideaali lähedane. Merikilpkonnade nägemine on veesügavustes hea, kui nad
aga veest välja tulevad, siis muutuvad nad lühinägelikeks.(Sea
World, 2013)
Toitumine (Sea Turtles, 2007)
Merikilpkonnade
toitumine varieerub vastavalt liigile. Suurem osa merikilpkonnades on
omnivoorid, samas leidub ka karnivoore ja herbivoore.
- (Chelonia mydas) lõuad on peenelt sakilised ja ta on kohanenud taimetoidule – mere erinevate roheliste taimede ja vetikate söömiseks. Nad on ainult taimetoidulised merikilpkonnad.
- Ühele merikilpkonna liigile on aga omapärane, et nad vahetavad oma toitumisharjumist, vanuse kasvades. (Chelonia mydas) on alguses, pärast koorumist karnivoor , aga vanuse kasvades, muudab ta järkjärgult oma toitumisharjumusi herbivoorseks.
- Samuti on omapärane ja imestama panev (Eretmochelys imbricata) lõugade kuju. Tema lõuad on looduse poolt kujundatud täpselt selliseks , et oma kitsa ja teravnurgalise lõuaga saada toitu korallriffidest ja erinevatest lõhedest.
- (Caretta caretta) ja (Lepidochelys kempii) lõuad on kohandatud purustama ja jahvatama. Nende peamise toidulaua moodustavad: krevetid, molluskid , krabid meduusid ja erinev taimestik .
- (Dermochelys coriacea) käärikujulised lõuad on kohandatud selleks, et toituda kõigest peale millimallikatest, molluskitest ja muudest pehme kehaga loomadest.
Sigimine ja poegimine
Suguküpsus
Merikilpkonnade
seksuaalse küpsuse variatsioon ei olene mitte ainult liigiti vaid ka
antud liigi populatsioonist samas liigis . Seksuaalselt küpseks
võivad merikilpkonnad saada juba 3-aastasena nagu
näiteks(Eretmochelys
imbricata)
või 12-50-aastastena nagu näiteks(Caretta
caretta)
või (Chelonia
mydas).(Sea
World, 2013) Suguküpsus
on sageli seotud nende seljakilbi suurusega. Erinevad teadlaste uuringud on näidanud, et näiteks(Eretmochelys
imbricata)
saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on 60-95cm pikk,
võrdluseks võime tuua, (Caretta
caretta),
kes saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on ca 79cm pikk.
Paaritumine
Merikilpkonnade
kurameerimine algab juba mitu nädalat enne pesitsusaega. Kuna
merikilpkonnade paaritumine toimub vees, siis ei ole selle kohta
palju teada. Seda fakti kinnitab ka see, et isasloomad ei käi
paaritusajal kaldal , vaid elutsevad vees.
Kui emasloomale on
huvilisi rohkem kui üks, siis peetakse maha duell . Duell seisneb
selles, et isasloomad venitavad oma kaela nii pikaks kui saavad,
võitjaks osutub loom, kelle kael on kõige pikem. On täiesti
tavaline, et isaseid on rohkem, kui emaseid, siis emane saabki välja
valida omale meelepärase isase, kellega ta paarituma nõus on.(Sea
Turtle-world, 2009)
Poegimine
Kui
mõne-nädalane paaritusprotsess on jõudnud lõpusirgele, on
emasloom valmis minema kaldale. Emane merikilpkonn kaevab kaldale,
liiva sisse augu , kuhu ta muneb munad. Ta võib muneda 50-200 muna
korraga, mis on kuni 5cm läbimõõduga. Paljud järeltulijad
surevad, sest nad ei suuda kestast välja kooruda. Teised saavad aga
kiire lõpu mõne linnu või muu kiskja läbi. Uuringud näitavad, et
ca 10% poegadest jäävad ellu ja neist sirguvad täiskasvanud
isendid.(Sea
Turtles, 2007)
Osadele liikidele on ka omane, et munemisvalmis
emad lähevad kaldale koos, kaevavad ühe suure augu ja munevad kõik
munad ühte auku kokku. Munad kooruvad tavaliselt 45-70 päeva
möödudes.(Sea Turtle-world, 2009)
Kui munemine on lõpetatud, siis ei pöördu emaskilpkonn kunagi oma poegade ja munade juurde tagasi.(Sea Turtle-world, 2009)
Merikilpkonnade ohutegurid
Kuna
merikilpkonnade eluiga on võrdlemisi pikk, 80-150 aastat, siis ohud,
mis neid piiravad nii suure läbivusterritooriumi peale nagu need
roomajad oma elu jooksul katvad on peamiselt inimtegevuslik, kuid
tuleb tõdeda, et oma osa siin mängib ka loodus.
Looduse poolt
tekitavad merikilpkonnadele suurt ohtu just kiskjad , näiteks
kährikud
(Nyctereutes
procyonoides),
erinevad krabilised, sipelgad. Tuleb tõdeda, et vanuse kasvades
väheneb ka merikilpkonnade ohustatus, kui nad on saanud
täisealiseks, siis kõikse suurem kiskja on neile hai.
Inimeste
seatud ohud hõlmavad peamiselt munade korjamist ja liha söömist.
Näiteks, pesitsusajal ootavad kütid seni, kuni emane merikilpkonn
on munad ära munenud ja siis kütid tapavad nii emaslooma ja võtavad
ka munad. (Food and agriculture organization of the united nations,
2009)
Kokkuvõte
Antud
referaat käsitles põgusalt ja konkreetselt
merikilpkonna(superfamily
Chelonioidea) elu kui tervikut . Tõi
välja merikilpkonnade tunnused, sigimise ja poegimise, ohutegurid
jms.
Referaadi käigus selgus, et merikilpkonnade elu on
keerulisem, kui vahetult enne referaadi koostamist arvasin. On raske uskuda , et võrdlemisi suurel loomal on mõnevõrra palju
ohutegureid, siia sobiks ideaalselt näide, millega lõpetasin oma
referaadi põhiosa kirjutamise, et inimkütid ootavad merikilpkonna
tapmist seni, kuni emasloom on kõik oma 50-200 muna ära munenud,
vahetult peale munemist tapavad kütid merikilpkonna koheselt,
võtavad sellelt liha ja kilprüü. Kilprüüd kasutatakse
küllaldaselt just erinevate vahetuskaupade tegemist vahemere
äärsetes piirkondades. Samuti teadsin, et kilpkonnad on küll pika
elueaga roomajad, kuid ei oleks kunagi uskunud, et nad suudavad nii
suure ohustatuse tõttu ikkagi elada meie troopilistes ja
subtroopilistes vetes, ligi 150 aastat.
Tuleb tõdeda, et
referaadi koostamine on parajalt raske, eesti keelset informatsiooni
oli võimatu leida. Ei eksisteerinud eesti keelset teavet ei
raamatute näol ega internetis. Seega ei jäänudki muud üle, kui
tõlkida ja refereerida inglise keelsetest internetilehekülgedelt ja
raamatutest. Ka inglise keelsete raamatute leidmine oli
raskendatud.
Algselt, sissejuhatuses püstitatud küsimus, et kui
väärtuslik merikilpkonnade liik meie loodusele ikkagi on? Sai
suuresti referaadi käigus omale vastuse. Kuigi tuleb tõdeda, et
antud referaadi pikkus ei võimaldanud tungida merikilpkonnade ellu
süvitsi.
Kasutatud kirjandus
Raamatud:
Food And Agriculture Organization Of The United Nations. Guidelnes to reduce sea turtle mortaliy in fishing operations. Rome, 2009. 128lk
Internetiallikad:
Sea Turtle Conservancy. http://www.conserveturtles.org/sea-turtle-information.php ( 04.11.2013)
Sea Turtle-world. http://www.seaturtle-world.com/sea-turtle-reproduction.html (03.11.2013)
Sea World. http://www.seaworld.org/animal-info/info-books/sea-turtle/reproduction.ht m (03.11.2013)
Sea Turtles. http://www.seeturtles.org/1894/what-sea-turtles-eat.html (03.11.2013)
Defenders.org. http://www.defenders.org/sea-turtles/basic-facts (03.11.2013)
Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks.
Kasutatud allikad
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid