Merikilpkonnad - referaat (EMÜ) (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Sisukord

1.Sissejuhatus 2
2. Merikilpkonna tunnused: 3
2.1Kilprüü 3
2.2Loivad 3
2.3Pea 3
3Toitumine (Sea Turtles, 2007) 3
4Sigimine ja poegimine 4
4.1. Suguküpsus 4
4.2. Paaritumine 4
4.3.Poegimine 4
5. Merikilpkonnade ohutegurid 4
6.Kokkuvõte 5
7.Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi , L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad , kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks.
Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 – 500 kg. Väikseimad isendid on aga (Lepidochelys kempii) ja (Lepidochelys olivacea), kes kasvavad 55 - 75 cm pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 50kg.
Käesolev referaat on Eesti Maaülikooli “Mereteaduse” kursuse raames valminud töö, mis tutvustab 250 liigi seast ühte spetsiifilist rühma, kelleks on Merikilpkonnad(superfamily Chelonioidea). Referaat võtab põgusalt ja konkreetselt kokku merikilpkonnade liigi kui terviku. Tutvustab nende iseloomulikke jooni, kirjeldab välimust, toitumist, ohustatust, sigimist ja poegimist.
Referaadi käigus proovitakse selgusele jõuda, kui väärtuslik merikilpkonnade liik meie loodusele ikkagi on?

Merikilpkonna tunnused:

Kilprüü

Merikilpkonnadel on voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Kilprüü on merikilpkonnade tähtsaim organ, see koosneb kilbikestest. Kilpkonnale annab just erilise tugevuse sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmbluste mitte ühtimine. Kilbistel asuvate aastarõngaste järgi saab määrata kilpkonnade vanuse. Kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast ja see on kuni 1m pikk.(Sea Turtles, 2007) Kilprüü peamine eesmärk on aidata kilpkonnadel üle elada ebasoodsad tingimused. Kilprüü on merikilpkonnadele passiivseks kaitserüüks.(Sea World, 2013)

Loivad

Erinevalt teistest kilpkonnalistest ei saa merikilpkonnad oma loibi ja pead mahutada kilprüüsse, loivad on neil ujumiseks .(Sea Turtle Conservancy, 2009) Oma pikkade loibade tõttu on nad maismaal ohustatud, sest nende liikumine on maismaal aeglane. Eesloivad on pikad ja meenutavad mõla, tagumised loivad on tunduvalt lühemad. Loibadel on 2 nüri küünist. (Food and agriculture organization of the united nations, 2009)

Pea

Merikilpkonnadel puuduvad hambad. Hammaste asemel on neil lõugadel teravad servad , millega saab toidupalasid lahti rebida. Samuti ei ole neil nähtavaid kõrvasid, aga naha all paiknevad neil trummikiled, mis soodustab neil madalate helide kuulamist. Samuti on nende lõhnataju ideaali lähedane. Merikilpkonnade nägemine on veesügavustes hea, kui nad aga veest välja tulevad, siis muutuvad nad lühinägelikeks.(Sea World, 2013)

Toitumine (Sea Turtles, 2007)

Merikilpkonnade toitumine varieerub vastavalt liigile. Suurem osa merikilpkonnades on omnivoorid, samas leidub ka karnivoore ja herbivoore.

(Chelonia mydas) lõuad on peenelt sakilised ja ta on kohanenud taimetoidule – mere erinevate roheliste taimede ja vetikate söömiseks. Nad on ainult taimetoidulised merikilpkonnad.
Ühele merikilpkonna liigile on aga omapärane, et nad vahetavad oma toitumisharjumist, vanuse kasvades. (Chelonia mydas) on alguses, pärast koorumist karnivoor , aga vanuse kasvades, muudab ta järkjärgult oma toitumisharjumusi herbivoorseks.
Samuti on omapärane ja imestama panev (Eretmochelys imbricata) lõugade kuju. Tema lõuad on looduse poolt kujundatud täpselt selliseks , et oma kitsa ja teravnurgalise lõuaga saada toitu korallriffidest ja erinevatest lõhedest.
(Caretta caretta) ja (Lepidochelys kempii) lõuad on kohandatud purustama ja jahvatama. Nende peamise toidulaua moodustavad: krevetid, molluskid , krabid meduusid ja erinev taimestik .
(Dermochelys coriacea) käärikujulised lõuad on kohandatud selleks, et toituda kõigest peale millimallikatest, molluskitest ja muudest pehme kehaga loomadest.

Sigimine ja poegimine

Suguküpsus

Merikilpkonnade seksuaalse küpsuse variatsioon ei olene mitte ainult liigiti vaid ka antud liigi populatsioonist samas liigis . Seksuaalselt küpseks võivad merikilpkonnad saada juba 3-aastasena nagu näiteks(Eretmochelys imbricata) või 12-50-aastastena nagu näiteks(Caretta caretta) või (Chelonia mydas).(Sea World, 2013) Suguküpsus on sageli seotud nende seljakilbi suurusega. Erinevad teadlaste uuringud on näidanud, et näiteks(Eretmochelys imbricata) saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on 60-95cm pikk, võrdluseks võime tuua, (Caretta caretta), kes saavutab oma suguküpsuse, kui tema kilprüü on ca 79cm pikk.

Paaritumine

Merikilpkonnade kurameerimine algab juba mitu nädalat enne pesitsusaega. Kuna merikilpkonnade paaritumine toimub vees, siis ei ole selle kohta palju teada. Seda fakti kinnitab ka see, et isasloomad ei käi paaritusajal kaldal , vaid elutsevad vees.
Kui emasloomale on huvilisi rohkem kui üks, siis peetakse maha duell . Duell seisneb selles, et isasloomad venitavad oma kaela nii pikaks kui saavad, võitjaks osutub loom, kelle kael on kõige pikem. On täiesti tavaline, et isaseid on rohkem, kui emaseid, siis emane saabki välja valida omale meelepärase isase, kellega ta paarituma nõus on.(Sea Turtle-world, 2009)

Poegimine

Kui mõne-nädalane paaritusprotsess on jõudnud lõpusirgele, on emasloom valmis minema kaldale. Emane merikilpkonn kaevab kaldale, liiva sisse augu , kuhu ta muneb munad. Ta võib muneda 50-200 muna korraga, mis on kuni 5cm läbimõõduga. Paljud järeltulijad surevad, sest nad ei suuda kestast välja kooruda. Teised saavad aga kiire lõpu mõne linnu või muu kiskja läbi. Uuringud näitavad, et ca 10% poegadest jäävad ellu ja neist sirguvad täiskasvanud isendid.(Sea Turtles, 2007)
Osadele liikidele on ka omane, et munemisvalmis emad lähevad kaldale koos, kaevavad ühe suure augu ja munevad kõik munad ühte auku kokku. Munad kooruvad tavaliselt 45-70 päeva möödudes.(Sea Turtle-world, 2009)
Kui munemine on lõpetatud, siis ei pöördu emaskilpkonn kunagi oma poegade ja munade juurde tagasi.(Sea Turtle-world, 2009)

Merikilpkonnade ohutegurid

Kuna merikilpkonnade eluiga on võrdlemisi pikk, 80-150 aastat, siis ohud, mis neid piiravad nii suure läbivusterritooriumi peale nagu need roomajad oma elu jooksul katvad on peamiselt inimtegevuslik, kuid tuleb tõdeda, et oma osa siin mängib ka loodus.
Looduse poolt tekitavad merikilpkonnadele suurt ohtu just kiskjad , näiteks kährikud (Nyctereutes procyonoides), erinevad krabilised, sipelgad. Tuleb tõdeda, et vanuse kasvades väheneb ka merikilpkonnade ohustatus, kui nad on saanud täisealiseks, siis kõikse suurem kiskja on neile hai.
Inimeste seatud ohud hõlmavad peamiselt munade korjamist ja liha söömist. Näiteks, pesitsusajal ootavad kütid seni, kuni emane merikilpkonn on munad ära munenud ja siis kütid tapavad nii emaslooma ja võtavad ka munad. (Food and agriculture organization of the united nations, 2009)

Kokkuvõte

Antud referaat käsitles põgusalt ja konkreetselt merikilpkonna(superfamily Chelonioidea) elu kui tervikut . Tõi välja merikilpkonnade tunnused, sigimise ja poegimise, ohutegurid jms.
Referaadi käigus selgus, et merikilpkonnade elu on keerulisem, kui vahetult enne referaadi koostamist arvasin. On raske uskuda , et võrdlemisi suurel loomal on mõnevõrra palju ohutegureid, siia sobiks ideaalselt näide, millega lõpetasin oma referaadi põhiosa kirjutamise, et inimkütid ootavad merikilpkonna tapmist seni, kuni emasloom on kõik oma 50-200 muna ära munenud, vahetult peale munemist tapavad kütid merikilpkonna koheselt, võtavad sellelt liha ja kilprüü. Kilprüüd kasutatakse küllaldaselt just erinevate vahetuskaupade tegemist vahemere äärsetes piirkondades. Samuti teadsin, et kilpkonnad on küll pika elueaga roomajad, kuid ei oleks kunagi uskunud, et nad suudavad nii suure ohustatuse tõttu ikkagi elada meie troopilistes ja subtroopilistes vetes, ligi 150 aastat.
Tuleb tõdeda, et referaadi koostamine on parajalt raske, eesti keelset informatsiooni oli võimatu leida. Ei eksisteerinud eesti keelset teavet ei raamatute näol ega internetis. Seega ei jäänudki muud üle, kui tõlkida ja refereerida inglise keelsetest internetilehekülgedelt ja raamatutest. Ka inglise keelsete raamatute leidmine oli raskendatud.
Algselt, sissejuhatuses püstitatud küsimus, et kui väärtuslik merikilpkonnade liik meie loodusele ikkagi on? Sai suuresti referaadi käigus omale vastuse. Kuigi tuleb tõdeda, et antud referaadi pikkus ei võimaldanud tungida merikilpkonnade ellu süvitsi.

Kasutatud kirjandus

Raamatud:

Food And Agriculture Organization Of The United Nations. Guidelnes to reduce sea turtle mortaliy in fishing operations. Rome, 2009. 128lk
Internetiallikad:

Sea Turtle Conservancy. http://www.conserveturtles.org/sea-turtle-information.php ( 04.11.2013)

Sea Turtle-world. http://www.seaturtle-world.com/sea-turtle-reproduction.html (03.11.2013)

Sea World. http://www.seaworld.org/animal-info/info-books/sea-turtle/reproduction.ht m (03.11.2013)

Sea Turtles. http://www.seeturtles.org/1894/what-sea-turtles-eat.html (03.11.2013)

Defenders.org. http://www.defenders.org/sea-turtles/basic-facts (03.11.2013)

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

koll1240 Õppematerjali autor

Merikilpkonni(superfamily Chelonioidea) on maailmas 7 eri liiki(Caretta caretta, Chelonia mydas, Eretmochelys imbricta, Lepdochelys kempi, L. Olivacea, Natator depressus, Dermochelys coriacea). Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks.

merikilpkonn merikilpkonna kilpkonnad merikilpkonnad kilpkonnade merikilpkonnade turtle kilprüü turtles caretta Merikilpkonnad