Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100. (1)

1 Hindamata

Kontrolltöö Evolutsioon 2, õp lk 76-100.

Kohastumine , kohastumus , kohanemine , kohanemus - mõisted ja näited.
Kohastumus – soodus tunnus, keskkonda sobiv tunnus, soodustab liigil toime tulla ekukeskkonna tingimustega.
See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile).
See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele)
Kohastumine – protsess, mille käigus kohastumus tekib.
Kohastumused avalduvad organismide:
1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas , oksakujulised vastsed ; varje - või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust – lepatriinu , herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga , nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne)
2.) füsioloogias (fotosünteesi eripärad nt kaktustel, „antifriis“ putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne)
3.) käitumises (ränded, pulmamängud, talveuni )
Kohanemus – mingi isendi mittepärilid ja võib olla pöörduv kohanemine hetkeolukorraga (nt silmapupill pimedas ja valges, päevitumine suvel, lihasmassi suurenemine, immuunsus peale haiguse põdemist)
Kohanemine – protsess, mille käigus kohanemus tekib
NB! Indiviid kohaneb, grupp/ populatsioon kohastub

Kohastumuste suhtelisus - milles seisneb?
1.) Suhtelised ajas (nt jäneste valge kasukas ); Kujunevad ajalise nihkega (keskkond muutub kiiremini kui kohastumus)
2.) Suhtelised ruumis/paigas (nt ränne: ühes kohas on tunnus soodne, teises mitte)
3.) Üksikisendile võib olla kahjulik, aga organismirühmale kasulik (nt mesilased – näelates üks hukub, aga pesakond säilib, on kaitstud)

Liigi mõiste.
Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond.
1.) morfoloogiline liigimääratlus – populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest
2.) bioloogiline liigimääratlust – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel

Geograafilise liigitekke etapid, sh bioloogilise ristumisbarjääri (isolatsiooni) näited.
Geograafilise ehk allopatrilise ehk erimaise liigitekke etapid:
1.) geograafiline isolatsioon populatsioonide vahel (tekivad nn isolaadid ). Populatsioon – ühe liigi isendid saavad teatud levilas vabalt ristuda. Põhjused: vulkaanised tegevused, jõeteke (üleujutused), mäestikutekke protsessid, inimtegevus (linnad, maanteed jms)
2.) tekivad geneetilised iseärasused isolaatides – mutatsioonid
3.) Bioloogiline ristumisbarjäär – ei saa enam mingil põhjusel ristuda. Liigid tekivad siis, kui enam üksteisega ristuda ei saa. Nt sugurakud ei sobi; taimedel suguelundid ei sobi; käitumise erinevused – pulmamängud ja rituaalid enne sigimist; sigimise aeg ja koht võivad olla muutunud – taimedel õitsemise ajad, kahepaiksetel kudemisaeg ja koht- ajutised lobid või järved?)
4.) Ökoniši leidmine (peavad leidma suhted teiste liikidega, sobituma keskkonda)
NB! Liiki ei teki, kui mõni neist 4st punktist jääb täitmata

Mikroevolutsioon - mõiste.
Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkeni. Uute alleelide teke.

Makroevolutsioon - mõiste ja geneetilised alused.
Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, sugukond , selts, klass, hõimkond ja riik). Uute geenide teke, muutused regulaatorgeenides – geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumine ( struktuurgeenid (muutuvad vähe ja neid lisandub harva) määravad ära tunnused ja regulaatorgeenid reguleerivad teiste geenide avaldumist). Ontogeneesi käik sõltub suuresti sellest, millal, kui kaua ja millise intensiivusesga eri geenid avalduvad (nt peaaju areneb inimesel kauem ja kasvab suuremaks kui šimpansil)
NB! Kõik need geneetilised muutused läbivad loomulikult loodusliku valiku ja on kohastumusliku tähendusega

Makroevolutsiooni vormid: evol -line progress, regress , divergents , konvergents, väljasuremine. Iga vormi kohta näited ja üldine iseloomustus/ selgitus .
1.) Evolutsiooniline progress ehk täiustumine (e vertikaalne evolutsioon) – nt kehasisese viljastumise teke roomajatel (enne neid polnud); kopsuhingamise teke kahepaiksetel; fotosünteesi võime teke; juurte teke maismaataimedel; päristuumsete e eukarüootide teke (tuuma teke rakku); õis- e katteseemnetaimede teke (võimaldas putuktolmlemist)
Progressi üldiseloomustus:
keskkonna efektiivsem ärakasutamine (nt kopsud kahepaisetel);
väheneb sõltuvus keskkonnateguritest (nt püsisoojasus)
* VASTAND : evolutsiooniline regress ehk taandareng – nt parasiitussidel (nt paelussidel) puuduvad kõik teised elundkonnad peale suguelundkonna; eoseline paljunemine läks üle seemneliseks paljunemiseks
2.) Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents (e horisontaalne evolutsioon). Millegi baasil toimub mingisugune eristumine (uute rühmade teke). Divergentsi teel tekkinud rühmad on enam-vähem sama arengutasemega (nt taim->õistaim->: roosõielised, liblikõielised, kõrrelised jne - ei saa öelda, et roosõieline on kuidagi parem kui liblikõieline)
*VASTAND: evolutsiooniline sarnastumien ehk konvergents – erinevat päritolu liikide sarnastumine elukeskkonna tõttu (nt kalad -> imetajad , vaal: vaala ja kala voolujooneline keha). Analoogilised (erinev päritolu, erinev ehitus, sarnane funktsioon) ja homoloogilised elundid (ühine päritolu, sarnane ehitus, erinev funktsioon)
3.) väljasuremine – organismirühma kadumine (hävimine) Maalt (tervelt maakeralt ei leia enam ühtegi selle liigi esindajat)
Väljasuremine on:
fooniline – kogu aeg mingi liik sureb välja
massiline – suure katastroofiga seotud, lühikese ajaga surevad paljud liigid, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. (nt Permi ajal suri välja 96% liikidest, 84% perekondadest ja 52% sugukondadest.

Sümbiogeneesi hüpotees.
Sümbiogeneesi ehk endosümbioosi hüpotees – eukarüootse e päristuumse raku tekke seletus. Kuulub evolutsioonilise progressi alla. Üks prokarüootne lähterakk omandas fotosünteesi ja aeroobse hingamise „kodustades“ vastavad bakterid , muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol. Põhjus, mis arvatakse nii on see, et mitokondris ja plastiidides on oma DNA, ribosoomid ning nad mõlemad on ümbritsetud kahekordse membraaniga. Nad suudavad ka praegu iseseisvalt paljuneda.

Eluslooduse süsteem, taksonid + näited., süstematiseerimise alused.
Teaduslik süstemaatika – teadusharu , mis tegeleb elusolendite rühmitamise ehk klassifitseerimisega. (17.saj John Ray -> 18.saj Karl von Linné –liikide koondamine taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates)
Takson (kr.k taxis – asetus , korrastus) – ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Hierarhiline süsteem.
Liikide binaarne nomenklatuur – kahesõnaline nimetamisviis, esimene sõna tähistab perekonda ja teine on liigi epiteet (nt Pinus sylvestris – harilik mänd)
Taksonid:
( domeen e ÜLEMRIIK (bakterid, arhed , eukarüoodid)-molekulaargeneetilises süstemaatikas)
RIIK (loomariik, taimeriik , protistid, seeneriik , bakterid)
HÕIMKOND (Loomariigis: keelikloomad ehk selgroogsed , selgrootud ; Taimeriigis: paljasseemne-, katteseemne-, sõnajalg-, sammaltaimed )
KLASS (Loomariigis: selgroogsed - imetajad, putukad, linnud , kahepaiksed, roomajad , kalad JA selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid , limused ,lülijalgsed; Taimeriigis: ühe- ja kaheidulehelised)
SELTS (Loomariigis: -lised, nt närilised, kiskjalised, liblikalised , kilertiivalised jne; Taimeriigis: -laadsed, nt roosilaadsed)
SUGUKOND (Loomariigis: -lased, nt kaslased , inimlased, koerlased jne; Taimeriigis: -lised, nt kõrrelised, liblikõielised, roosõielised, nelgilised, teelehelised jne)
PEREKOND (Loomariigis: kass , koer, inimene jne; Taimeriigis: madar, kibuvits , maasikas, roos, õunapuu, hainijalg jne)
LIIK (Loomariigis: Homo sapiens –mõtlev inimene, Felis lynx – ilves; Taimeriigis: Rosa canina – koer-kibuvits, muulukas jne)
Süstematiseerimise alused: Riigis on vähe sarnaseid tunnuseied, vaid kõige põhilisemad. Liigini liikudes sarnaste tunnuste arv kasvab ning liikidel on sarnaseid tunnuseid palju, peaaegu kõik tunnused on samad.

Loomulik ja kunstlik süsteem.
Loomulik süsteem – 17.saj John Ray loodud, mille all ta mõistis klassifikatsiooni, mis kajastaks loomise jumalikku korda. Ta uuris taimede üldist morfoloogiat ehk ehitust: ühe- ja kaheidulehelised. Liigimääratlus: ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased. Loomuliku süsteemi ideaaliks sai põlvnemissuguluse ehk fülogeneetiliste suhete järgi. Organismide süsteemi hakati sageli kujutama fülogeneesipuuna.
Kunstlik süsteem – 18.saj Karl Linné loodud, üritas järgida loomulikku süsteemi, kuid lõi hoopis uue. Ta nimetas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Koondas liigid kategooriates taksonitesse. Hierarhiline süsteem – iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse; igas kõrgemat järgku taksonis organismidevaheline sarnasus vähendeb, kuid see puudutab üha sügavamaid ehitulsplaani ja paljunemise aspekte . Tema taksonid: liik, perekond, selts, klass, riik. Olles asjatundja botaanika alal, mõistis ta õigesti, et loomulikku sugulust taimeriikide vahel näitab suguorganite ehitus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 43 allalaadimist

Kontrolltöö Evolutsioon 2-õp lk 76-100 #1

Kontrolltöö Evolutsioon 2-õp lk 76-100 #2

Kontrolltöö Evolutsioon 2-õp lk 76-100 #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

toitss123 Õppematerjali autor

evolutsioon takson geenid kohastumus populatsioon ristuda organismirühma kohanemine kohanemus maod päristuumse hüpotees sümbioos

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia kontrolltöö evolutsioon2

● KROMANJOONLASED- kalapüügioskus.40 000 a tagasi rändasid Aafrikast Euroopasse. Sirge kehakuju, mehed üle 180 cm. ● HOMO SAPIENS SAPIENS (PÄRISINIMENE)- 200 000 a tagasi Saharast lõuna pool. Levisid Aasiasse, Indoneesiasse ja Austraaliasse. Näidisküsimusi: 1. Seostage loogiliselt järgnevaks jutuks mõisted: analoogilised elundid; makroevolutsioon; mikroevolutsioon; geenifond ● Mikroevolutsioon on evolutsioon, mis haarab liigisiseseid populatsiooni tasandil toimuvaid muutusi ning populatsiooni genofondi muutumist. ● Makroevolutsioon on liigist kõrgemate organismirühmade teke/areng, mille üheks vormiks konvergents, kus elundid sarnanevad keskkonna mõjul, tekivad analoogilised elundid. 2. Millised on allopatrilise liigitekke etapid? 1. geograafilise barjääri teke (erinevate populatsiooniosade) kujunemine 2. geneetiliste iseärasuste kujunemine isolaatides 3

Evolutsioon

docx

Evolutsioon (looduslik valik kuni inimese evolutsioon)

1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhju

Bioloogia

docx

Mis on makroevolutsioon?

1. Mis on makroevolutsioon? Tooge näiteid! Makroevolutsioon on ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Nt. sugukond, hõimkond, klassid 2. Milliste tegurite toimel kulgeb makroevolutsioon? Organismide individuaalse ja evolutsioonilise arengu toimel. 3. Millised protsessid iseloomustavad makroevolutsiooni? Olelusvõitlus, looduslik valik ning nendest tulenev vähemkohastunud vormide väljasurumine. 4. Milles seisneb evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents?

Bioloogia

docx

Bioloogia õpiku küsimused ja vastused (12. klass)

surra enne paljunemist või olla vähem viljakad. 3. Kuidas mõjutab looduslik valik populatsiooni geneetilist struktuuri? Looduslik valik saab mõjutada järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri ainult nende tunnuste kaudu, mille individuaalsed erinevused väheselgi määral sõltuvad genotüübist. 4. Milles seisneb loodusliku valiku evolutsiooniline tähtsus? Darwini teooria, mille kohaselt liikide evolutsioon toimub loodusliku valiku toimel, lähtub eeldusest, et organismide tunnused on vanematel ja järglastel mittedeterministlikul kombel erinevad. Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad. 5. Mis on suguline valik ? Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel. 6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus?

Bioloogia

doc

Makroevolutsioonist

MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine.

Bioloogia

doc

Evolutsiooni kokkuvõte

.....................6 4.4 Charles Robert Darwin 12.02.1809 19.04.1882.......................................................................................6 4.5 Neodarvinism.............................................................................................................................................. 6 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal......................................................................................................................7 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades...........................................................................................7 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks:............................................................7 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid............................................................................................ 8 6.1 Looduslik valik...................................................................

Bioloogia

pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal leviva

Evolutsioon

pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)

Bioloogia

Rohkem sarnaseid